Rubriik: Üldine

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
14.06.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab maaparandust ja maaparandussüsteemidel kavandatavate tegevuste kooskõlastamise vajadust tutvustavad infopäevad, et ära hoida teadmatusest tekitatud kahju nii enda kui naabri varale. Kooskõlastamine on vajalik ennekõike maaomanikule või tegevuse kavandajale, et ära hoida hilisemaid maaparandussüsteemide lõhkumisest tekkinud kahjustused ja võrdlemisi kulukad parandustööd.

„Maaparandussüsteemide olemasolust (näiteks maa-alused dreenisüsteemid) ei ole paljud maaomanikud teadlikud ning võivad maaparandussüsteeme rikkudes tekitada tahtmatult kahju nii enda kui naabrite varale,“ räägib Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse osakonna peaspetsialist Merly Kiisler, lisades, et kahjustatud maaparandussüsteemi peab taastama seda kahjustanud isik.

„Mõistlik on olla teadlik, mis maa all on ja sellega oma tegevustes arvestada,“ jätkab ta, „Põllumajandus- ja Toiduametiga tuleb kooskõlastada maaparandussüsteemi maa-alale ja maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndisse igasugune ehitamise kavandamine (planeerimisest kasutusloani), väljaspool maaparandussüsteemi kogutud vee juhtimine maaparandussüsteemi, maaparandussüsteemi ja eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimine, maa kasutusotstarbe muutmine, puurimis- ja lõhkamistööd ning metsastamine.“

Maaparandussüsteemide rajamisel ei ole arvestatud kinnistu piiridega. Enamasti läbib kollektor ja ka üksikdreenid mitmeid kinnistuid. „Mistahes kohas ummistuse tekkimine mõjutab enamasti kõikide maavalduste veerežiimi, olenemata sellest, kas maa on kasutuses põllumaana, elamumaana või muu maana,“ juhib Kiisler tähelepanu. Kui kaevetöödega või pikemaajaliselt puittaimestiku juurtega lõhutakse torustik, siis pääseb pinnas torustikku, ummistab selle ja liigvesi koguneb taas pinnasesse.

Liigvesi takistab põllumajandust mitmel moel: taimed ei saa piisavalt hapnikku, märg maa on külm, mistõttu lüheneb vegetatsiooniperiood, pinnase kandevõime väheneb ja põllutöömasinad ei pääse õigel ajal külvama ega saaki koristama. Märg maa tiheneb raskete masinate tõttu ja see omakorda takistab taimedele vajaliku õhu juurdepääsu pinnasesse.

Liigvesi on kahjulik ka kõikidele hoonetele, eriti veel siis, kui liigvee olemasoluga ei arvestatud hoone rajamisel. Niiskuskahjustuste kõrvaldamine on kulu ning niiskusest tekkinud hallitus kahjustab inimese tervist. Pinnast on enamasti võimatu torustikust kätte saada. Rikutud torustik tuleb siis asendada uuega, mis tähendab kaevetöid põllul ning võib põhjustada saamata jäänud saaki.

Enamik kooskõlastusi küsib Põllumajandus- ja Toiduametilt ehitamiseks vajalike lubade (projekteerimistingimused, ehitusluba/ehitusteatis, kasutusluba/kasutusteatis) andja ja detailplaneeringute korraldaja ehk kohalik omavalitsus.

Infopäevad on suunatud eelkõige kohalike omavalituste ehitus- ja planeerimisspetsialistidele. Infopäevad toimuvad 2021. a. suveperioodil. Kohalikke omavalitsusi teavitatakse infopäevade toimumisest eraviisil. Esimene, Lääne regiooni infopäev toimub 15. juunil Lihula kultuurimajas.

Maaeluministeerium
Pressiteade
10.06.2021

Homsest peatatakse räimepüük Lääne maakonnas

Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas käskkirja, mille kohaselt peatatakse alates homsest, 11. juunist Lääne maakonnas Läänemerel toimuv räimepüük. Sama käskkirjaga peatatakse Lääne maakonnas ka kastmõrdadega kalapüük.

„Aastane lubatud räimekogus Lääne maakonnas on ammendumas, mistõttu tuleb seal peatada nii räimepüük kui ka kastmõrra kasutamine kalapüügivahendina. Räime saab püüda veel Liivi lahes, kus Pärnu ja Saare maakonna rannakaluritel on määratud räimekvoodist 1545 tonni püüdmata. Lisaks võivad Harju, Hiiu ja Saare maakonna rannakalurid mujal rannikumeres püüda veel kokku veidi üle 48 tonni räime,” sõnas minister Urmas Kruuse.

Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt on Läänemerel, välja arvatud Liivi lahel, kaluri kalapüügiloa alusel välja püütav aastane lubatud räimepüügi kogus 1461 tonni. Sellest 1161 tonni täitumisel võib Saare, Hiiu, Lääne ja Harju maakonnaspüüda iga nimetatud maakonna kohta lisaks 50 tonni räime, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas 100 tonni.

Pärast neile kuuele maakonnale ühiselt eraldatud 1161 tonni suuruse räimekvoodi täitumist on Lääne maakonnas püütud eilse seisuga veel 45 tonni räime. Sellega on neile maakondadele eraldatud räimekogus ammendumas ja püük tuleb peatada.

Juuni alguses peatati kvoodi täitumise tõttu räimepüük Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas.

Räimepüügi peatamisega koos peatatakse kalapüük kastmõrdadega, kuna kastmõrraga püüdes pole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse.

Räimepüügi piirangu aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus nr 89 „Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2021. aastaks”, millega kehtestati räime püügi lubatud aastane kogus.

 

• Kutselise kalapüügi peatamise teade

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
09.06.2021

 

Hiiumaal leiti esimest korda koerte katku haigestunud rebane. Koeraomanikud peavad olema ettevaatlikud ning veenduma, et nende lemmikud oleksid haiguse vastus vaktsineeritud. Vaktsineerimata loomadel lõppeb haigus üldjuhul surmaga.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on haigust võimalik ära hoida vaid vaktsineerimisega. „Koerte katk on väga nakkav ning ohustab igas eas koeri, kuid ennekõike kutsikaid. Üldjuhul lõppeb haigus surmaga. Lisaks kohustuslikule marutaudivastasele kaitsesüstimisele tuleb ohtu arvestades oma lemmikut korrapäraselt ka koerte katku vastu vaktsineerida,“ rõhutas Kalda vaktsineerimise olulisust.

Eelmisel ja sel aastal on koerte katku juhtumeid tuvastatud Harjumaal, Raplamaal, Tartumaal, Pärnumaal Lääne-Virumaal ja Võrumaal.

 

Koerte katku leviku vältimiseks:

• vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
• väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
• kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313;
• haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Taust

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.06.2021

 

1. juunil jõudis lõpule Eesti teise geograafilise tähise „Sõir“ registreerimisprotsess. Geograafilise tähise taotlusprotsessi algatas Eesti sõiratootjatest koosnev huvirühm.

„Geograafilise tähise nimetuse „Sõir“ registreerimine on suur tunnustus, mis tõstab Eesti tootjate konkurentsivõimet, aitab suurendada piirkonna tuntust ja võimaldab tutvustada välistarbijatele Eesti tooteid,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Euroopa Liidu geograafiliste tähiste puhul on tegemist kollektiivse intellektuaalomandiga, mis tagab toodetele kaitse jäljendamise ja väärkasutamise eest. Liidus on üle 3200 geograafilise tähise, tuntumatest võib välja tuua „Champagne“, „Parmigiano Reggiano“, „Prosciutto di Parma“ ja „Cognac“. Euroopa Liidu kvaliteedimärki kandvaid tooteid on võimalik kõrgema hinnaga turustada, nendega on hõlpsam välisturgudele siseneda ning tõenäoliselt suureneb ka toote päritolupiirkonna tuntus.

Kaitstud geograafilise tähise märgise puhul pärineb toode kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust. Sõir on traditsiooniline laagerdumata kohupiimajuust, mida tuntakse ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Toote koostisained on piim, kohupiim, munad, või, köömned ja sool ning järeltöötlus võib hõlmata ka küpsetamist. Sõira tegemise komme ning oskused kui osa Vana-Võromaa ja Setomaa kultuuripärandist on 2010. aastal kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Eesti esimeseks kaitstud geograafilise tähisega tooteks sai „Estonian vodka“, mille pikk registreerimisprotsess jõudis lõpule 2019. aasta märtsis. Nimetust „Estonian vodka“ võib kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides.

Nimetuse „Sõir“ registreerimisotsusega saab tutvuda portaalis EUR-Lex. Otsus jõustub ametlikult 20. juunil ja enne seda võib märgistusega „Sõir“ turustada ka toodet, mis ei vasta tootespetsifikatsioonile.

Fotod sõirast on leitavad siit. Fotode autorid piltidele lisatud.

Tunnuspilt: Ülle Jukk

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.05.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet annab teada, et piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise määrus on muutunud. Muudatused on ka nimede nö eestindamisel.

Nüüdsest tuleb piiritusjookide tootjatel jälgida kategooriate nimetuste muudatusi, nt „õuntest valmistatud kange alkohoolne jook“ asemel on nüüd „õunasiidrist valmistatud piiritusjook“.

Teatud piiritusjookide kategooriate juurde on lisatud, et neid võib lõppmaitse ümardamiseks magustada teatud normini ehk kindlaks on määratud lõpptootes sisalduv magusainete kogus invertsuhkruna (nt viina puhul ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 8 grammi magusaineid liitri kohta). Samas on ka piiritusjooke, mida ei tohi magustada isegi mitte maitse ümardamiseks (nt whisky). Piiritusjoogi alkoholiregistrisse kandmisel tuleb esitada ka analüüsitulemus magusaine sisalduse kohta, mille lõpptootes on reguleeritud magusainete kogus.

Muudatuste kohaselt võib piiritusjoogi seaduslikule nimetusele lisada üldtuntud nimetuse, mida teatakse joogi nimetusena liikmesriigis, kus seda müüakse, ilma tarbijat eksitamata ning vajaduseta täiendavalt selgitada. Nt seaduslikule nimetusele „whisky“ või „whiskey“ võib lisada Eestis üldtuntud nimetuse „viski“ . Seaduslikku nimetust märkimata jätta ei tohi.

Lisaks tuleb piiritusjookide tootjatel jälgida, millal võib kasutada mõisteid „segu“, „segamine“, „segatud“ ja „miksitud“ või „miksitud piiritusjook“.

Kursiivkirjas kirjutatud piiritusjookide kategooriad, mida ei tõlgita on nt whisky, brandy, gin, akvavit, bitter. See on ka põhjus, miks nt seadusliku nimetuse „brandy“ puhul peab kindlasti selle märgistusel või esitlemisel (nt reklaamlehel) olema kirjas „brandy“ ning seda nimetust võib täiendada üldnimetusega „brändi“. Geograafilisi tähiseid ei tohi samuti tõlkida, nendeks on näiteks Calvados, Cognac, Armagnac.

„Määruse 2019/787 nõuetele mittevastavate, kuid määruse (EÜ) nr 110/2008 nõuetele vastavate ja enne 25. maid 2021 valmistatud piiritusjookide turule laskmist tohib jätkata kuni varude ammendumiseni“ selgitas alkoholi ja kaitstud geograafiliste tähiste järelevalve peaspetsialist Kadri Pajur.

Põllumajandus- ja Toiduamet juhib piiritusjookide tootjate tähelepanu, et alates 25.05.2021 kohaldatakse uut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL ) 2019/787, 17. aprill 2019.
Enamus määruses 2019/787 sätestatud nõuetest olid välja toodud ka määruses 110/2008 ning selle rakendusmääruses 716/2013, kuid teatud sätteid on ka muudetud/täiendatud/rohkem piiritletud.
Piiritusjookide erinõuded on sätestatud 2019/787 I lisas.
Piiritusjookide kategooriate üldnõuded on sätestatud 2019/787 art 7.
Piiritusjookide definitsioon on kirjas 2019/787 art 2.
Piiritusjookide kirjeldamine, esitlemine ja märgistamine ning piiritusjookide nimetuste kasutamine muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel on reguleeritud 2019/787 II peatükis ehk artiklitega 9-16.
Piiritusjookide seadusliku nimetuse esitamine on sätestatud 2019/787 art 10.
Piiritusjookide liitnimetuste kasutamine 2019/787  art 11 ja art 12.

Pressiteade
13.05.2021

 

Eesti maa- ja rannaeluga seotud organisatsioonid teevad ühise pöördumise Vabariigi Presidendi, Riigikogu fraktsioonide ja Vabariigi Valitsuse poole palvega võtta senisest suurema tähelepanu alla Eesti maa- ja rannapiirkondade elu toimimine ja püsimajäämine. Pöördumises tuuakse välja, et Eesti maa- ja rannaelanikele seatakse iga aastaga aina suuremaid piiranguid. Kitsenduste seadmisel jäetakse maarahvas tihtilugu läbirääkimistest kõrvale ning antakse aina suurem sõnaõigus kitsastele huvigruppidele. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts, Liivi Lahe Kalanduskogu ja Eesti Erametsaliit.

Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv: “Meie ühise pöördumise aluseks on maa- ja rannaelanikke ühendavad valdkondadeülesed mured: piirangud, mis võtavad eesmärgiks maainimese ja looduse vastandamise, liiga suure kaalu omistamine ebaprofessionaalsetele aktivistide ühendustele ning uute regulatsioonide loomine ühekülgsete uuringute põhjal, mis ei analüüsi tervikpilti. Põllu-, jahi-, kalamehi ja metsaomanikke ühendavad ühised mured maaelu püsimajäämise pärast ning peame vajalikuks seda väljendada uuele valitsusele.”

Pöördumises tuuakse välja, et enamik Eesti keskkonnakoormusest ja saastest tuleneb linnade elutegevusest, kuid vastutus pannakse pigem maainimeste õlgadele. Ometi aitavad just maa- ja rannapiirkondade elanike igapäevategevus tasakaalustada kaasaegse inimese keskkonnamõju ning tagada linnainimesele vajalik toit ja soe tuba.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul väärtustavad Eesti inimesed kohalikku ja värsket toitu, liigirikast loodust, puidust maju ja keskkonnasõbralikku toasooja, kuid hetkel seatakse maa- ja rannarahva tegutsemisele asjatundmatuid piiranguid, mis takistavad nende hüvede tootmist. “Levimas on tendentsid, kus aktivistide survel seatakse loomakasvatusele ebamõistlikke piiranguid, mille eesmärgiks on loomakasvatuse vähendamine. Aktivistid ei varjagi oma tegelikku motiivi viia väikeste sammude haaval läbi süstemaatiline muutus liha tarbimise vähendamiseks,  lõppeesmärgiga liikuda veganluse suunas,” sõnab Ats. “Ometi on loomakasvatusel ringmajanduses vältimatu roll kodumaise toidu ja kohaliku orgaanilise väetise tootmisel, mullaviljakuse hoidmisel ning elurikkuse säilitamisel ning Eestis loomade karjatamise vähenemine on juba põhjustanud putukate (sõnnikumardikas), lindude (suitsupääsuke, põldlõoke, rukkirääk, kiivitaja), kahepaiksete ja taimeliikide (nt. kullerkupu) arvukuse vähenemist,” selgitab ta.

Ülereguleerimise all kannatab ka Eesti kohalike rannakülade jätkusuutlikkus. Küsitavate keelualade loomine ja Vabariigi Valitsuse plaan ajalooliste püügiõiguste vähendamiseks läbi karistusseadustiku suretab kutseliste kalurite traditsioonilist kalapüüki. Samal ajal on riik jätnud tähelepanuta Eesti jaoks võõrliigi, kormoranide poolt tekitatud kahju rannaaladele ja kalandusele. Olulise näitena on pöördumises toodud ka Alutaguse rahvuspargi laienemine ja uute püsielupaikade moodustamine, mis on tekitanud kohalike elanike seas tugeva vastuseisu. Kohalikud on mures töökohtade säilimise ja piirangute tõttu saamata jääva tulu kompenseerimise pärast. Ometi jätkub rahvuspargi laiendamise planeerimine ilma, et oleks analüüsitud kavandatavate piirangute sotsiaalmajanduslikke mõjusid.

Pöördumises esitavad organisatsioonid ettepanekud, mille abil toetada Eesti maa- ja rannaelu püsima jäämist. Ettepanekute seas on näiteks töötada välja terviklik maapoliitika, et toetada läbi põllu- ja metsamaa Eesti toidu- ja energiajulgeolekut. Samuti analüüsida erinevate piirangute kehtestamisel nende sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonna inimeste toimetulekule. Tähelepanu juhitakse ka Euroopa piirangute liigagarale rakendamisele Eestis.

Pöördumise täistekst asub SIIN. Maa – rannarahva pöördumist on võimalik toetada liitude Facebook’i lehtedel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Jahimeeste Selts, Eestimaa Talupidajate Liit, Liivi Lahe Kalanduskogu, Eesti Erametsaliit.

 

Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ

Esta Tamm, tegevjuht

info@kalanduskogu.ee, tel 523 6227

 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Roomet Sõrmus, juhatuse esimees

roomet.sormus@epkk.ee, tel 52 058 57

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.05.2021

 

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ei kiida heaks Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) esitatud tori tõugu hobuste aretus- ja säilitusprogrammi, sest see ei vasta põllumajandusloomade aretuse seaduse nõuetele. Olukorra lahendamiseks peab EHS ametile esitama seadusega kooskõlas olevad aretusprogrammid.

Põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt peab aretusprogramm vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/1012 (tõuaretuse määrus) sätestatud nõuetele. Tõuaretuse määrus ütleb, et aretusprogrammis peab olema määratletud aretuse eesmärk ning eesmärgiga seotud hindamiskriteeriumid, mille alusel valitakse aretusloomad.

EHS esitas tori tõu kohta ühe aretusprogrammi, väites programmis, et tõul on üks tõuraamat ja ühesed aretuse eesmärgid.

„EHS-i aretusprogrammis on universaalsuuna ja aretussuuna hobustele seatud küll sarnane aretuseesmärk – tõu säilitamine –, kuid tori aretussuunas puudub tõu säilitamise meetodite kirjeldus,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili, lisades, et vastupidi seaduses nõutavale ei kasutata tori tõugu hobuste aretussuunas puhasaretust, vaid ka komponenttõugu (Hannoveri, inglise täisverelise, holsteini ja trakeeni tõugu) täkkusid. „Õigupoolest on aretussuuna puhul tegu ristamisprogrammiga, kus aretuseesmärk ei ole kooskõlas programmis esitatud aretusmeetoditega.“

PTA hinnangul ei toeta esitatud aretusprogramm EHS-i seisukohta, et tori tõul on ühesed aretuseesmärgid. Ehkki EHS on esitanud ühe tori tõugu hobuste aretusprogrammi, on tegelikult tegemist siiski kahe iseseisva tõuraamatu ja aretusprogrammiga. Mõlemad neist käsitlevad kindlat osa tori tõugu hobustest ja kirjeldatud omadustest, milleni soovitakse aretusprogrammi täites jõuda.

„Põllumajandusloomade aretuse seaduses on kirjas, et kui tõusiseselt on looma omaduste alusel eristatud kaks või enam aretuseesmärgiga aretussuunda, moodustavad nad igaüks eraldi alampopulatsiooni, nõudes juurde ka vastavat aretusprogrammi,“ märkis Reili.

Tori tõul on kolm alampopulatsiooni, millest universaalsuuna hobuste ja vana-tori suuna hobuste alampopulatsioon on kantud põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetellu. Tori aretussuund sinna ei kuulu, kuna selle puhul on lubatud komponenttõugude kasutamine.

Ohustatud tõu puhul on lubatud kasutada ainult puhasaretust. See tähendab, et aretamisel võib kasutada ainult sama tõugu looma. Kui tõusiseselt on moodustatud mitu alampopulatsiooni, siis sama tõu samasse alampopulatsiooni kuuluvat looma.

Kuna tori tõug tervikuna ei vasta ohustatud tõu nõuetele, on Reili sõnul oht, et tori universaalsuuna alampopulatsioon kustutatakse ohustatud tõugude loetelust ning nende loomade eest ei ole võimalik enam loomapidajatele maksta ohustatud tõugu looma pidamise toetust. Praegu makstakse toetust tori universaalsuuna alampopulatsiooni hobuste eest.

„Soovime väga, et olukord laheneks. Selleks peab EHS ametile esitama seadusega kooskõlas olevad aretusprogrammid,“ ütles Reili. „Oleme saanud olla uhked Eestis aretatavate tori hobuste üle ja tahame, et tõuaretus jätkuks parimal võimalikul viisil, mis on seadusega kooskõlas.“

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
03.05.2021

 

Maaeluminister allkirjastas määruse eelnõu, millega pikendatakse COVID-19 viiruse mõju tõttu “Eesti maaelu arengukava 2014−2020” meetmes 4.1 “Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks” investeeringute elluviimise tähtaega. 

„Koroonaviiruse puhang on avaldanud mõju toetuse saajatele, arvestades, et eriolukorrast tulenenud piirangute ja ka nende järelmõju tõttu on olnud raskendatud ehitustööde tegemine. Samuti on muudetud või üles öeldud kokkulepitud tööde tegemise lepinguid. Muudatus annab põllumajandustootjatele paindlikumad võimalused kavandatud investeeringute ellu viimiseks,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul on tähtaja pikendamise eesmärk võimaldada toetuse saajatel kavandatud tegevused ellu viia ja seeläbi tagada toetusraha parem ja täielikum ärakasutamine.

Määruse muudatusega pikendatakse meetme 4.1 tegevuste elluviimise tähtaega viiendas taotlusvoorus (2018. aastal) toetust saanud ettevõtjatel seniselt kolmelt aastalt nelja aastani eeldusel, et toetuse saaja on toetatavast tegevusest ellu viinud osa, mille maksumus moodustab vähemalt 40% kogu tegevuse abikõlblikust maksumusest.

Meetme 4.1 kuuendas taotlusvoorus (2019. aastal) toetust saanud ettevõtjatel pikendatakse ehitustegevusega seotud investeeringute tegemise tähtaega seniselt kahelt aastalt kolme aastani eeldusel, et  ehitamisega seotud tegevuse kohta on kahe aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest esitatud vähemalt üks maksetaotlus koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega.