Rubriik: Üldine

Maaelu Edendamise Sihtasutus kutsub 25. sünnipäeva tähistamisega seotud konverentsile, mis toimub 19. juulil 2018.a. Pärnus.

„MES 25 ja Eesti võimalused globaliseeruvas maailmas“

Toimumiskoht: Strand SPA & Konverentsikeskus (A.H. Tammsaare puiestee 35, Pärnu).

Konverentsi moderaator Toomas Kevvai, Maaeluministeeriumi Toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler.

Osalemine tasuta.
Registreerimine kuni 09.07.2018 SIIN

Päevakava

12.30 – 13.00 Osalejate registreerimine, tervituskohv
13.00 – 13.15 Konverentsi avamine
13.15 – 13.25 ministri tervitus
Tarmo Tamm, maaeluminister
13.25 – 14.15 „Eesti väljakutsed ja riigi võimalused“
Veiko Tali, Rahandusministeeriumi kantsler
14.15 – 14.45 „Eesti majanduse võimalused ja väljakutsed muutuvas maailmas“
 Ülo Kaasik, Eesti Panga asepresident
14.45 – 15.00  kohvipaus
15.00 – 15.45 “Kuidas riigina rahvusvahelises konkurentsis edukas olla?”
Indrek Saul, kasvustrateegia coach
15.45 – 16.10 „MES plaanid maaettevõtluse toetamiseks tulevikus“
Raul Rosenberg, Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse esimees
16.10 – 16.20 Päeva kokkuvõte
16.20 – 17.00 MES juhatuse vastuvõtt

*Korraldaja jätab endale õiguse teha vajadusel programmis muudatusi.

 

Rohkem infot:

Jane Lumiste
Maaelu Edendamise Sihtasutus
Tel: 56 481 953
jane.lumiste@mes.ee

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
19.06.2018

Maaeluministeerium: tahame hoida Eesti vaba ohtlikest taimekahjustajatest

Maaeleministeerium saatis huvirühmadele arvamuse avaldamiseks ja teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks taimekaitseseaduse väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on tõhustada taimekahjustajate eest kaitsvaid meetmeid ning järelevalvet. 

„Kaubanduse jätkuv üleilmastumine on kaasa toonud üha kasvava impordi uutest maailma piirkondadest. Eelkõige viimasel kümnendil on see põhjustanud kahjulike organismide sissevoolu riski järsu suurenemise,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Seega seisab kogu Euroopa Liit silmitsi sisse toodud taimekahjustajatest põhjustatud riskidega.“

„Impordil riiki sisse toodud taimekahjustajad põhjustavad põllumajanduslike ja looduslike ökosüsteemide, sealhulgas metsade, suuremat haavatust,“ lisas Suu. „Euroopa Liidus on taimetervise valdkonna kehtivate õigusnormide hindamine näidanud, et kaubanduse globaliseerumise ja kliimamuutuste tõttu ei suuda sätestatud meetmed peatada uute taimekahjustajate ja -haiguste suurenenud levikut.“

Taimekaitseseaduse väljatöötamiskavatsuses analüüsitakse EL-i taseme määruste sätteid, mille kohaselt on liikmesriigile jäetud otsustusõigus nõuete rakendamise ulatuse määratlemisel, riigisiseste protseduuride sätestamisel või erandite kasutamisel.

Näiteks on riigil on võimalus rakendada taimekahjustajate tõrjumiseks, leviku takistamiseks ja ennetamiseks rangemaid tõrjemeetmeid, kui on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusaktides.  Samuti näeb uus taimetervise kord ette ettevõtjate vastutuse suurendamist.

Ametliku kontrolli määruse kohaselt võivad sihtliikmesriigid nõuda, et ettevõtjad, kellele tuuakse teisest liikmesriigist kaupu, teataksid kõnealuse kauba saabumisest pädevale asutusele. Lisaks peab riik koguma järelevalvetoimingute kohustuslikud lõivud ja tasud.

Taimekaitseseaduse muudatused on plaanis vastu võtta 2019. a esimeses pooles.

Eelnõu eelnõude infosüsteemis (EIS)

18. juunil 2018. aastal toimus Mäos Sämmi Grilli konverentsisaalis Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek, kus anti ülevaade 2017.a. II poolasta ja 2018.a. I poolaasta tegevustest, tutvustati ja kinnitati 2017.a. majandusaasta aruanne. Lisaks organisatsiooni liikmetele osalesid üldkoosolekul ettekannetega Maaeluministeeriumi esindajad Kristel Maidre ja Reno Paju, kes rääkisid mis on oodata 2019.a. seoses rohumaade hekseldamise täieliku keelustamisega. Üldkoosolekul osales ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhtivspetsialist Eda Rembel, kes tutvustas 1. juunist 2018.a. rakendunud Autoveoseadust. ETKL-i üldkoosolek arutas ka organisatsiooni seisukohti ja otsustas delegeerida nende koostamise juhatuse ja nõukogu pädevusse.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu üldkoosolek võttis vastu uue liikmesorganisatsiooni EESTI OTT.

Lisaks kinnitas üldkoosolek põhikirja muudatused, mille tulemusel  on võimalik enne ETKL-i  liikmeks astumise otsustamist taotleda ETKL-i vaatlejaliikme staatust.  Vaatlejaliikmeks saamise kirjalik avaldus tuleb esitada ETKL-i  juhatusele, mis esitab selle koos omapoolse arvamusega nõukogule otsustamiseks. Vaatlejaliikmel on kõik ETKL’i liikme õigused, välja arvatud hääleõigus. Vaatlejaliikmel on ka kõik organisatsiooni liikme kohustused, välja arvatud liikmemaksu tasumise kohustus.  Pärast aasta möödumist vaatlejaliikmeks vastuvõtmisest ETKL-i nõukogu poolt peab organisatsioon otsustama, kas ta esitab avalduse ETKL-i liikmeks astumiseks või ta kaotab vaatlejaliikme staatuse. Kui organisatsioon esitab avalduse, kehtib tema vaatlejaliikme staatus kuni liikmeks vastuvõtmise otsustamiseni ETKL-i üldkoosolekul. Muudatusettepaneku eesmärgiks oleks saada ETKL’ile uusi liikmeid nende organisatsioonide seast, kes toetavad ETKL’i seisukohti, kuid ei ole koheselt valmis liikmeks saama.

Üldkoosolek valis järgmiseks kaheks aastaks uue nõukogu. Kahel järgneval aastal on Eestimaa Talupidajate Keskliidul nõukogu kuueliikmeline.

Üldkoosolek valis nõukogusse:

• Kalle Hamburg, Raplamaa Talupidajate Liit
• Marika Parv, Võrumaa Talupidajate Liit
• Olavy Sülla, Pärnumaa Talupidajate Liit
• Jaan Kiider, Saaremaa Talupidajate Liit
• Ants Aaman, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts
• Kaul Nurm, Eesti Peretalude Liit

Nõukogu esimehe valimine toimub järgmisel nõukogu koosolekul, mille kutsub kokku Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatus.

 

 

 

 

 

 

 

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
19.06.2017

Põllumajandusamet: Puu- ja köögivilja välimüügilettide kontrollimisel on leitud mitmed rikkumised

Põllumajandusamet koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga kontrollib erinevates turustamise kohtades kõikide puu- ja köögiviljade  päritolu.

Eelmisel nädalal kontrollis Põllumajandusamet välimüügilette kuues kohas ning kahel turul. Kolmel korral puudusid kauba päritolu tõendavad saatedokumendid. Põllumajandusamet avaldab rikkumised jooksvalt oma veebilehel www.pma.agri.ee

Toodete nimetus ja päritoluriik peavad müügikohas olema loetavalt ja selgelt nähtavalt kirjas kõikide toodete juures.

Müüja peab olema võimeline tõestama, millisest ettevõttest (talust, tarnijalt, laost) on pärit müüdav puu- ja köögivili. Müüdava puu- ja köögivilja kohta peavad olema saatedokumendid (välja arvatud isikul, kes müüb enda kasvatatud aiasaadusi), millel peavad olema märgitud:

• dokumendi nimetus ja number
• koostamise kuupäev
• kauba nimetus
• päritoluriik
• kogus kilogrammides
• tehingu osapoolte nimed

 

Lisainfo:

Saima Evendi
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
e-post saima.evendi@pma.agri.ee
tel. 525 2274

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
18.06.2018

Ministrite kohtumisel tutvustatakse ÜPP reformipaketti

Täna, 18. juunil toimub Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istung, kus Euroopa Komisjon tutvustab järgmise eelarveperioodi ühise põllumajanduspoliitika reformipaketti.

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praeguse finantsperioodiga 26%, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9%. Esialgsete arvutuste kohaselt peaks Eesti otsetoetuste tase järgmise perioodi lõpuks moodustama 76% Euroopa Liidu keskmisest tasemest.

„Me ei saa rahule jääda sellega, et Eesti otsetoetuste tase jääb ka järgmisel perioodil Euroopa Liidu keskmisest põhjendamatult kaugele. Eurostati andmetel on Eesti tootjate tootmiskulud Euroopa Liidu keskmisest lausa 30% võrra kõrgemad. Sellises olukorras on ebaõiglane, et Eesti otsetoetused hektari kohta on 2027. aastal vaid 76% Euroopa Liidu keskmisest,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Samuti teeb Eesti põllumehi murelikuks komisjoni ettepanek vähendada kõikides liikmesriikides maaelu arengu fondi Euroopa Liidu poolset rahastamist 15% võrra,“ lisas minister Tamm. Samas on komisjoni eelnõudes ettenähtud liikmesriikide omafinantseeringu suurenemine, mis varieerub erinevate meetmete lõikes ning iga liikmesriigi maaelu arengukava lõplik maht sõltub poliitilistest valikutest. „Oleme arvamusel, et maaelu arengupoliitikale tuleb tagada piisav rahastus, sest see on parim viis põllumajanduse ja laiemalt ka maaelu arengu seisukohast oluliste eesmärkide saavutamisel,“ sõnas Tarmo Tamm.

Lisaks käsitletakse nõukogus põhipunktina Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi  uue perioodi eelnõud. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eesti jaoks uue fondi puhul kõige olulisem piisav eelarve, et jätkata ühise kalanduspoliitika reformi raames kokku lepitud eesmärkide täitmist.  „Samuti leiame, et uue finantsperioodi puhul on keskse tähtsusega lihtsustamine, tulemuspõhine lähenemine, kogukondade juhitud kohalik areng ning paindlikkus toetuste andmisel,“ märkis minister Tamm.

Muude punktide all arutatakse kuue liikmesriigi ühisdeklaratsiooni ÜPP ja MFFi tuleviku teemal ning üheteistkümne liikmesriigi (sh Eesti) ühisavaldust, mis käsitleb teadmistepõhist põllumajandust, vesiviljelust ja metsandust biomajanduses (BIOEAST). Tegemist on algatusega, mille eesmärk on senisest süsteemsemalt ja suuremas mahus kaasata Euroopa tervikarengusse meie regiooni biomajandusvaldkonna teadus- ja arendusasutusi ning luua võimalused ka ettevõtetes innovatsiooni tõhustamiseks. Arvestades, et Euroopa Liidu eelarveplaanid näevad ette selle valdkonna teadus ja arendustegevusse suunatavate vahendite märgatavat kasvu, on algatus väga oluline. Minister Tamme sõnul osaleme aktiivselt selle algatuse kujundamisel, et see toetaks meie teadus- ja arenduspotentsiaali rahvusvaheliste võimaluste veelgi paremaks kasutamiseks.

Maaeluministrit saadavad kohtumisel põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron, eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel ning välissuhete osakonna nõunik Siim Tiidemann.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
14.06.2018

 

11 EL-i liikmesriigi esindajad otsisid koostöövõimalusi uues ÜPP-s

12.– 13. juunil toimunud kõrgetasemelisel kohtumisel Ungaris arutleti ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku, põllumajandusturgude olukorra ja BIOEAST-i algatuse üle.

12.-13. juunil kohtusid Ungaris Babolnas Visegradi (Ungari, Poola, Tšehhi, Slovakkia) ja Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu), Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia esindajad, et jagada seisukohti Euroopa Komisjoni eelarve ja ÜPP tuleviku ettepanekute suhtes, anda hinnang põllumajandusturgude olukorrale ning allkirjastada ühisdeklaratsioon BIOEAST-i algatuse teemal.

Maikuus esitas Euroopa Komisjon oma ettepanekud Euroopa Liidu järgmise programmiperioodi eelarve ning juuni alguses eelnõud ÜPP tuleviku kohta. „Käima on läinud aktiivsed arutelud ÜPP tuleviku teemadel ning liikmesriigid otsivad ühisosa oma seisukohtade osas,“ sõnas kohtumisel osalenud Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Tulevikuarutelude üks keskseid teemasid on ÜPP tulevane eelarve. Eesti jaoks on oluline, et olukorras, kus meie tootmiskulud on kõrgemad kui EL-is keskmiselt ja toetused samas keskmisest madalamad, astutaks oluline samm meie otsetoetuste EL-i keskmisele lähemale viimisel. Samal ajal ei tohiks maaelu toetuseid oluliselt vähendada, sest neil on oluline osa põllumajandus- ja toidusektori ning maapiirkonna kestlikkuse tagamisel,“ lisas Gorban.

Põllumajandusturgudel on üldine olukord stabiilne, kuigi mõnes liikmesriigis ja tootegrupis tuleb ette erandeid. Piimatoodete hinnad ja väljavaated on stabiilsed, hetkel on ainus murekoht Euroopa Liidu lõssipulbri varud ja hind. Sealiha hindasid mõjutab kasvav tootmine, siseturu stabiilne nõudlus, kasvav import ja vähenev eksport. „Mitme keerulise aasta järel on põllumajandussektor viimasest kriisist välja tulnud ja tänaseks on olukord turgudel rahunenud. ÜPP reformide tulemusel on põllumajanduspoliitika rohkem turule orienteeritud, mis samas tähendab, et oleme ühtlasi ka tururiskidele rohkem avatud. Selleks, et põllumajandussektori sissetulekud oleks stabiilsed ja põlumajandustootjad tulevasteks kriisideks paremini valmis, tuleb senisest enam tegeleda riskijuhtimisega põllumajanduses,“ rõhutas Marko Gorban.

BIOEAST on Kesk- ja Ida-Euroopa riikide algatus teaduspõhise põllumajanduse, vesiviljeluse ja metsanduse kasutamiseks biomajanduses. Kohtumisel allkirjastasid osalevad EL-i liikmesriigid BIOEAST-i algatuse visiooni teemalise ühisdeklaratsiooni. „Põllumajanduse ja toiduainesektori konkurentsivõime ning kliima- ja keskkonnaprobleemide valguses on investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni võtmetähtsusega. Seetõttu on  Euroopa Komisjoni ettepanek eraldada uues eelarves Horizon Europe’i programmi raames 10 miljardit eurot toidu, põllumajanduse, maaelu ja biomajanduse teemalisele teadustegevusele ja innovatsioonile väga positiivne,“ sõnas Gorban.

Kohtumisel osalesid Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ja eurokoordinatsiooni osakonna peaspetsialist Mihkel Kärg.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
14.06.2018

Homme algab Setomaa arenguprogrammi taotluste vastuvõtt

Homme, 15. juunil algab Setomaa arenguprogrammi eeltaotlusvoor, mis on avatud 28. juunini 2018.  Programmi eesmärk on toetada projekte, mis aitavad tugevdada Setomaa arengueelduseid ja neid paremini kasutada.  

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul tagab järjepidev Setomaa arenguprogrammi toetamine Setomaal elujõulise kogukonna säilimise ja ettevõtluse arengu. „Setomaa arenguprogrammi kaudu arendatakse kohalikku ettevõtluskeskkonda, koolitatakse inimesi ning turundatakse Setomaad. Ühtlasi on see kaasa aidanud ka piirkonnas oluliste traditsioonide säilimisele, mis tagab Seto kultuuripärandi jätkumise,“ lisas maaeluminister Tamm.

Setomaa arenguprogrammi raames saab toetust taotleta Setomaa vallas tegutsev mittetulundusühing ja sihtasutus ning Setomaa vald.  Programmi kaudu saab taotleda toetust projektide elluviimiseks, tegevustoetust ning toetust välisabiprojektide kaasrahastamiseks.Maksimaalne toetuse summa ühe projekti kohta on 32 000 eurot. Ettevõtlusnõustamise tugiteenuse ja tegevustoetuse puhul on toetuse suurus kuni 20 000 eurot. Toetuse määr on 85 protsenti abikõlblikest kuludest.

Vormikohane eeltaotlus tuleb esitada Võrumaa Arenduskeskusele elektrooniliselt meiliaadressil arenduskeskus@vorumaa.ee või paberil aadressil Võrumaa Arenduskeskus, Jüri 12, 65605 Võru, perioodil 15.-28.06.2018. Rohkem teavet leiate Võrumaa Arenduskeskuse kodulehelt https://vorumaa.ee/arendus/ või kirjutades meiliaadressilkaire.trumm@vorumaa.ee.

PRESSITEADE

Veterinaar- ja Toiduamet

13.06.2018

 

Alanud on sigade Aafrika katku kõrghooaeg

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab alanud sigade Aafrika katku kõrghooajal seapidajatele meelde, et vältimaks taudi levikut metsast farmi on ülioluline bioohutusmeetmete range järgimine.

Sigade Aafrika katku (SAK) leviku tõttu tuleb bioohutusnõuete järgimisel olla tavapärasest tähelepanelikum, kuna 11. juunil 2018 diagnoositi Lätis Jelgava lähistel asuvas 165 seaga seafarmis sigade Aafrika katku puhang. Poolas on sellel aastal diagnoositud 14, Leedus 6, Lätis 1 ning Rumeenias 8 SAK-i puhangut kodusigadel.

Paraku on nimetatud riikides pidevalt tuvastatud sigade Aafrika katku juhtumeid ka metssigadel. Metssigadel on katk levinud praeguseks lisaks Tšehhi ja Ungarisse. Vaatamata kasutusele võetud meetmetele ei näita taudi levik vaibumise märke.

Eestis on mai lõpu seisuga uuritud sel aastal 3016 metssiga, kellest 198 olid sigade Aafrika katkule positiivsed. 198-st taudi suhtes positiivsest metsseast on enamik kütitud metssead.

Kõige rohkem on katku suhtes positiivseid metssigu leitud Saaremaal, Läänemaal ja Lääne-Harjumaal, nendes piirkondades asuvad seafarmides on sigade Aafrika katku nakatumise oht kõige kõrgem.

Pideva järelevalve all on ka Eesti kodusead, kellest käesoleval aastal on uuritud üle 3000. Eestis sellel aastal kodusigadel sigade Aafrika katku puhanguid seni tuvastatud ei ole.

TAUST:

• Üle Eesti kehtib sigade väljas pidamise keeld. Taudistunud aladel peab farmiomanik välistama metssigade ligipääsu kodusigadele ning kõigile vahenditele ja materjalidele, mis võivad sigadega kokku puutuda. Jahil käinud inimene ei tohi minna loomapidaja ettevõttesse ega vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti sigadega kokku puutuda.
• Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutuse nõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.
• Sealiha söömine on ohutu. Kogu Eestis turul olev liha on Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all ja kontrollitud.
• Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA infotelefonil 605 4750.

Veterinaar- ja Toiduamet seisab tarbimisväärse toidu ja tervete loomade eest Eestis. Selleks teeb amet järjepidevat kontrolli nõuete täitmise üle kogu toidukäitlemise ahela ulatuses: loomakasvatusest, toidu tootmisest ja töötlemisest kuni toidu tarbijani jõudmiseni.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
13.06.2018

Eesti ja Holland kindlustavad põllumajanduskoostööd

Maaeluminister Tarmo Tamm ja Hollandi põllumajandusminister Carola Schouten allkirjastasid täna vastastikuse mõistmise memorandumi. Samuti toimus Hollandi kuninga visiidi raames seminar „Innovatsioon põllumajanduses“.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul kinnitatakse memorandumi allkirjastamisega riikidevahelise tiheda suhtluse jätkamist. „Memorandumi allkirjastamine ja koostöö Hollandiga on oluline, kuna seeläbi saame jagada oma kogemusi ja teadmisi ning teineteiselt õppida. Holland on Eestile kindlasti oma põllumajanduse arengu ja innovatsioonisaavutustega eeskujuks,“ lisas Tamm.

„Digiteerimine ja e-lahenduste kasutamine on üks võimalus luua põllumajandussektorile ja maapiirkondadele täiendavaid kasvuvõimalusi,“ ütles Tamm. „Seepärast loodame memorandumi alusel anda hoogu ka digiteerimist soodustavatele ettevõtmistele, nagu äsja üheskoos korraldatud põllumajandushäkaton,“ lisas Tamm.

Memorandumi allkirjastamine ja seminar toimusid Tallinnas Telliskivi loomelinnakus ja seal osalesid lisaks ministritele ka Hollandi kuningas Willem-Alexander, Eesti president Kersti Kaljulaid, Hollandi ja Eesti ministeeriumite esindajad ning põllumajandusvaldkonna spetsialistid ja ettevõtjad.

Ettekandeid esitasid Hollandi põllumajandusministeeriumi ja innovaatiliste ettevõtete esindajad. Esinejad rääkisid arengutest põllumajanduses, era- ja riigisektori koostööst ja edu jaoks vajalikest mõjuritest välisturgudele minekul; näha sai ka visiooni tuleviku innovaatilistest piimafarmidest.

Lisaks tutvustati seminaril osalejatele 8.–10. juunil Tallinnas toimunud põllumajandusteemalise häkatoni „Tech for Agriculture“ kolme parima tiimi töid, sealhulgas võitjat Bird’s AI, mis võimaldab peaaegu reaalajas põllukultuure monitoorida.

Seminari korraldas Hollandi Suursaatkond Eestis koostöös Eesti Maaeluministeeriumiga.

Fotod: https://drive.google.com/drive/folders/1QZ5X6bayfEs8sdaqTNHqHTds6Ot1gbzV?usp=sharing  (autor Maaeluministeerium)

 

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
12.06.2018

Põllumajandusamet suurendab sel suvel kontrollide arvu rapsipõldudel

Põllumajandusamet kontrollib suvel suurendatud tähelepanuga taimekaitsevahendite kasutamist rapsikasvatuses.
Õitsva rapsi kasvuaegne kontroll hõlmab ka proovivõtmisi, et analüüsitulemustega välja selgitada taimekaitsevahendite tegelik kasutamine.

Proovide analüüsitulemused võimaldavad jälgida põlluraamatu seaduspärast täitmist, kulunormidest ja ooteaegadest kinnipidamist ning lisaks ka seda, kas kasutatud on lubatud vahendit ja õigel kultuuril.

Rapsikasvatajate eksimused taimekaitsevahendite kasutamisel on suur oht kõikidele tolmeldajatele. Peamiseks põhjuseks läbi aastate on olnud preparaatides kasutatav toimeaine dimetoaat. Põllumajandusamet tuvastas ka eelmisel aastal rikkumised, mille tagajärjel hukkusid mesilaspered.

Põllumajandustootja peab teadma, et kasutada võib üksnes Eestis ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Tuleb jälgida, et vahendit kasutatakse ainult lubatud kultuuridel, õige kulunormiga ja õiges kasvufaasis. Samuti peab taimekaitsetöödel arvestama sobilike ilmastikuoludega.

Eestis kehtib juba aastaid mesilaste ja teiste kasulike putukate kaitsmiseks taimekaitsevahendi õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld. Erandina võib õitsvaid taimi pritsida vaid siis, kui taimekaitsevahendil on vastav märge, ja sellisel juhul võib seda teha varahommikusel või hilisõhtusel ajal (kell 22.00 – 05.00), mil mesilased ei lenda. Samuti on mesinikul ja põllumehel omavaheline teavitamiskohustus.

 

Lähem info:

Maris Raudsepp
taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja
e-post Maris.Raudsepp@pma.agri.ee
tel 5669 8823