Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.06.2018

Euroopa Komisjon lõpetas Eestit puudutavad sigade Aafrika katku III tsooni piirangud

Kuna Eestis ei ole lisandunud uusi sigade Aafrika katku (SAK) juhtumeid kodusigadel ning rakendatud on vajalikke meetmeid katku tõrjeks, otsustas Euroopa Komisjon III tsooni piirangud lõpetada.

„Veterinaar- ja Toiduameti ning ministeeriumi ametnikud on pidanud sigade Aafrika katku tõrjemeetmete ja -strateegia üle Euroopa Komisjoniga pikki läbirääkimisi, arvestades kolme aasta jooksul kujunenud teadmisi ja kogemusi,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Hea meel on tõdeda, et meie  jõupingutused on vilja kandnud ning kõik 2017. aastal toimunud kodusigadel tuvastatud nakkusjuhtudega seoses kehtestatud piirangud lõpetatakse.“

Otsus puudutab nii Eesti, Läti, Leedu kui ka Poola III tsooni piirkondi.

„Siiski ei tohi me valvsust kaotada ega nõuete täitmises järele anda,“ lisas Tamm. „Seakasvatajatel tuleb endiselt erilise täpsusega kõiki kehtestatud bioohutuse nõudeid täita, et sigade Aafrika katk farmi sisse ei pääseks.“

Kõik liikmesriigid peavad  keelama elusate uluksigade lähetamise teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse. Asjaomased liikmesriigid ei tohi elusaid uluksigu ühest piirkonnast teise piirkonda transportida. Samuti tuleb jätkuvalt tagada, et kõnealustest piirkondadest ei lähetata värsket uluksealiha ning sellisest uluksealihast koosnevaid või seda sisaldavaid lihavalmistisi ja -tooteid (välja arvatud konservid) teistesse liikmesriikidesse või sama liikmesriigi territooriumil asuvatesse muudesse piirkondadesse.

III tsoonis olid siiani Saaremaalt Laimjala, Orissaare, Pöide, Valjala ning pool Leisi valda, Pärnumaalt Audru ja Tõstamaa vald, Lääne-Nigula vald ja selle lähivallad, kuid nüüdsest loetakse neid II tsooni kuuluvateks. Endiselt on seakatkust puutumata Hiiumaa, jäädes seega I tsooni.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui ka jahimajandusele. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Kitsendustega tsoonid jagunevad kolmeks: I tsoon ehk puhvertsoon; II tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud metssigadel; III tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud kodusigadel. Täpsem info kehtestatud piirangute kohta ning sigade Aafrika katku puudutav teave üldiselt on koondatud veebilehele www.seakatk.ee. Taudi puudutavaid küsimusi võib esitada ja infot saab VTA infotelefonil 605 4750.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
05.06.2018

Ministrite kohtumisel pöörati põhitähelepanu põlvkondade vahetusele põllumajanduses

Maaeluminister Tarmo Tamm osales 3.–5. juunini Bulgaarias Sofias toimunud Euroopa Liidu põllumajandus-  ja kalandusministrite mitteametlikul kohtumisel, kus peateemaks oli põlvkondade vahetus põllumajandussektoris.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Bulgaaria teemavalik on tingitud asjaolust, et Lääne ühiskondades, sh Euroopa Liidus, on suhteliselt tavapärane, et põllumajandussektoris tegutsejate vanus on kõrge ning noorte osakaal sektoris on väike. Vaatamata mitmesugustele toetusmehhanismidele on trend Euroopas jätkuvalt pigem negatiivne – ainult 5,6% põllumajandustootjatest on 35-aastased või nooremad, samas kui 31% tootjatest on 65-aastased või vanemad.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eestis noorte osakaal küll veidi kõrgem – 9% –, kuid siiski tuleb selle teemaga Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames edasi tegeleda. „Eestis on huvi ÜPP raames pakutavate noortootjate toetuste vastu suur ja taotlusi esitatakse rohkem, kui selleks on vahendeid. See on julgustav ja näitab, et noored tahavad põllumajandusse tulla; samas viitab see ka asjaolule, et ilma toetuseta on niivõrd kapitalimahukasse sektorisse sisenemine keeruline,“ ütles minister Tamm mitteametlikul kohtumisel.

„Et muuta põllumajandussektor noorte jaoks atraktiivsemaks, tuleb tegeleda põllumajanduse ja maaelu mainega. Näiteks toimuvad Eestis igal aastal parimate noortalunike valimised, avatud talude päev, mitmesugused põllumajandustoodete müügile suunatud laadad, noortalunike kompleksvõistlus ja kampaaniad, kus kutsutakse inimesi tarbima kodumaist toitu,“ jätkas maaeluminister.

„Oluline on ka uuendusmeelsus ning uute tehnoloogiate rakendamise soodustamine. Põllumajandus peab uuenduslike ideede ning uute tehnoloogiate rakendamises olema võrdväärsel positsioonil teiste majandusharudega, muutes sellega valdkonda noorte jaoks atraktiivsemaks. Tulevikku silmas pidades tuleks tagada eri piirkondade noortootjatele võrdsed konkurentsitingimused ning suunata maaelu arendamisse järgmisel eelarveperioodil piisavalt vahendeid,  sest just maaelu arengu poliitika on sobivaim vahend nii põllumajanduse kui ka maaelu arengu seisukohast prioriteetsete probleemide lahendamiseks,“ sõnas Tarmo Tamm.

Põlvkondade vahetuse teemat on arutatud Bulgaaria EL-i nõukogu eesistumise raames ka põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungitel. Samuti rõhutati sujuva põlvkonnavahetuse olulisust märtsis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogus vastu võetud EL-i nõukogu eesistuja järeldustes.

Foto: EU2018BG Bulgarian Presidency

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

05.06.2018

Osale põllumajanduse ideehäkatonil

Juuni alguses toimuv ideehäkaton „Tech for Agriculture“ ootab kõiki huvilisi osalema ja põllumajanduse edendamiseks uusi ideid välja arendama.

Põllumajandusvaldkonna häkatonil arendatakse tiimides 48 tunni jooksul välja uuenduslikke lahendusi ja prototüüpe, et põllumajandussektorit nutikamaks muuta.

„Digitaliseerimine ja e-lahenduste kasutamine on üks võimalusi põllumajandussektori ja maapiirkondade jaoks täiendavate kasvuvõimaluste loomiseks,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Seega kutsun kõiki, kes on põllumajandusega lähemalt või kaugemalt seotud, häkatonist osa võtma ning jagama oma uudseid ideid põllumajanduse arendamiseks, et anda panus targemalt tootmiseks, analüüsimiseks ja kasvatamiseks,“ lisas Tamm.

“Tech for Agriculture” on häkaton, mille eesmärk on koguda innovaatilisi ideid, mis aitaksid põllumajandusvaldkonda arendada. Osalejad saavad tänu Põllumajandusuuringute Keskusele, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA), Maa-ametile, Hollandi Põllumajanduse, Looduse ja Toidukvaliteedi Ministeeriumile ning Wageningeni Ülikoolile kasutada andmebaase, mille abil elulistele probleemidele lahendusi leida.

Kolme parima tiimi esindajad saavad võimaluse oma töid esitleda 13. juunil toimuval Hollandi-Eesti seminaril „Innovation in Agriculture“, kus osalevad ka Hollandi kuningas Willem-Alexander ja kuninganna Máxima ning mõlema riigi põllumajanduse eest vastutavad ministrid. Lisaks saab üks tiimidest jätkata oma prototüübi arendamisega Prototroni programmis ning parim tiim saab otsepääsu Climate Launchpad programmi.

Häkatonile on osalema oodatud  põllumajandusega seotud inimesed, insenerid, arendajad, andmespetsialistid ning kõik teised, kellel on soov luua uusi lahendusi, tooteid ja teenuseid.

Põllumajanduse ideehäkaton „Tech for Agriculture“ toimub 8.–10. juunil 2018 Tallinnas Spring Hubis aadressil Pärnu mnt 148.

Üritust toetavad Maaeluministeerium, Hollandi Suursaatkond Eestis, Hollandi Põllumajanduse, Looduse ja Toidukvaliteedi Ministeerium ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Lisainfo: http://garage48.org/events/garage48-tech-for-agriculture

Registreerimine: https://fienta.com/et/tech-for-agriculture

 

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
05.06.2018

Põllumajandusamet tuvastas Eesti tarbekartuli põldudel kaks uut kartuli ringmädaniku haiguskollet

Igal aastal teeb Põllumajandusamet Eestis seiret ohtlike kartuli bakterhaiguste leidmiseks. Seire käigus võetakse laboriproovid eelmise aasta kartulisaagist, kuna haigus võib kartulis peituda ilma haigustunnuseid avaldamata. Sel kevadel tuvastati ohtlik taimehaigus kartuli ringmädanik kahest võetud laboriproovist (Põlvamaal ja Viljandimaal).

„Ohtlike taimehaiguste vältimiseks on tarbekartuli tootja kohustatud igal aastal uuendama 20% maha pandavast seemnest sertifitseeritud seemnekartuliga. Istutusmaterjali uuendamine aitab kaitsta kartulisaaki ohtlike haiguste ja kahjurite eest ning tõstab saagi kvaliteeti,“ ütles Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonna nõunik Mart Kinkar.

„Ringmädanik võib soodsates kasvutingimustes hävitada suure osa kartulisaagist. Bakterhaigusest vabanemiseks peab tootja hävitama saastunud kartulimugulad ja kartulipõllul tuleb loobuda kartulikasvatusest kolmeks järgnevaks aastaks. Samuti tuleb puhastada ja desinfitseerida kõik hoidlad, masinad, seadmed ja konteinerid, mis saastunud kartuliga võivad olla kokku puutunud,“ lisas Kinkar.

Alates 2010. aastast on ringmädaniku haiguskollete arv selgelt vähenenud, viimati tuvastati tarbekartuli põllult kartuli ringmädanik 2015. aastal Jõgevamaal. Leviku vähenemisele on suurt mõju avaldanud just 20% sertifitseeritud seemnekartuli kasutamise nõue, mis aitab vähendada kahjustajate leviku riske ja mida peab ka alanud kartuli istutamise hooajal seetõttu kindlasti meeles pidama.

Seire käigus kartulist võetud proovid analüüsiti Põllumajandusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboris.

Lisainfo:

Mart Kinkar
taimetervise ja aianduse osakonna nõunik
tel 671 2624, 5361 1416
mart.kinkar@pma.agri.ee

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
01.06.2018

Euroopa Komisjon soovib ühist põllumajanduspoliitikat lihtsustada ja kaasajastada

Euroopa Komisjon esitles täna ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise eelarveperioodi (2021-2027) eelnõud. Komisjoni ettepaneku kohaselt jätkatakse põllumajandustootjate ja maapiirkondade kogukondade toetamist, soodustatakse kestlikku arengut ning pööratakse suurt tähelepanu keskkonna- ja kliimakaitsele ning teadusarendusele ja innovatsioonile.

Ettepanekuga lihtsustatakse ja kaasajastatakse ühist põllumajanduspoliitikat. Liikmesriikidele antakse senisest suurem otsustusõigus, kuidas ja kuhu oma eelarvevahendeid paigutada. Toetusi on edaspidi võimalik paremini suunata, mis tagab suurema paindlikkuse toetussummade jagamisel. Väga olulisel kohal on keskkonna- ja kliimakaitse – uus ÜPP seab põllumeestele selles valdkonnas kõrgemad eesmärgid, kasutades selleks mitmeid kohustuslikke ning vabatahtlikke meetmeid.

Võrreldes käesoleva perioodiga muutub poliitika rakendusmudel – praegused maaelu arengukavad asendatakse ÜPP strateegiakavadega, mis hõlmavad nii ÜPP esimest kui ka teist sammast ja tagavad valdkonna tervikliku planeerimise. Strateegiakavad peavad täitma üheksat ÜPP eesmärki: õiglase sissetuleku tagamine, konkurentsivõime suurendamine, toidutarneahelas ebaausate kaubandustavade vähendamine, kliimamuutusele suunatud tegevused, keskkonnahoid, maastike ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, põlvkondade vahetumise soodustamine, maapiirkondade elavdamine ja toidukvaliteedi ning tervise kaitsmine. „Uue mudeli abil soovitakse suurendada liikmesriikide paindlikkust poliitika rakendamisel ning arvestada rohkem kohalike eripäradega. Euroopa Liidu tasandil seatakse küll ühised eesmärgid, kuid liikmesriigid saavad strateegiakavades arvesse võtta kohalikke tingimusi ning poliitika on võrreldes senisega rohkem tulemustele suunatud,“ märkis Tarmo Tamm.

Euroopa Komisjoni õigusaktide ettepanek on väga tihedalt seotud ka ÜPP eelarve ettepanekuga. Ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praeguse finantsperioodiga 26%, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9%. „Vaatamata sellele jääme endiselt EL-i kõige madalama hektaritoetusega riigiks. Võrdsemate otsetoetuste nimel tuleb veel palju tööd teha, sest põllumehed tegutsevad ühisel turul ja seisavad silmitsi samasuguste väljakutsetega,“ lisas maaeluminister Tamm.

Komisjoni ettepaneku kohaselt väheneb kõikides liikmesriikides maaelu arengu fondi EL-i poolne finantseerimine 15% võrra. Samas on komisjoni eelnõudes ettenähtud liikmesriikide omafinantseeringu suurenemine, mis varieerub erinevate meetmete lõikes ning iga liikmesriigi maaelu arengukava lõplik maht sõltub poliitilistest valikutest. „Leiame, et maaelu arengupoliitikale tuleb tagada piisav rahastus, sest just see on parim viis põllumajanduse ja ka laiemalt maaelu arengu seisukohast oluliste eesmärkide saavutamiseks, näiteks põlvkondade vahetuse soodustamine, innovatsiooni kiirendamine ja teaduslikuma põllumajanduse poole püüdlemine,“ sõnas Tarmo Tamm.

Lisaks on ettepanekus välja toodud teemadest Eesti jaoks olulisel kohal põllumajandustootjate ühistegevuse arendamine ja soodustamine. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu toidutootmissektoris lisandväärtuse suurendamisele, konkurentsivõime parandamiseks pannakse rõhku inimkapitali arendamisele ja innovatsioonile, sh teadmussiirdele, nõuandeteenustele ning uute tehnoloogiate rakendamise soodustamisele.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.06.2018

Muudetakse rümpade kvaliteediklasside määramise nõudeid

Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, millega kehtestatakse veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside (SEUROP) määramise täpsemad nõuded ning kvaliteediklasside määramiseks tunnustamise kord.

Põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Kristel Maidre sõnul tagab rümpade kvaliteediklassidesse määramine loomapidajale ühtsed ja kindlaks määratud alused rümpade kvaliteedi määramiseks. “Samuti annab klassidesse määramine objektiivse ülevaate kaubeldava liha kvaliteedist, soodustab kvaliteetse liha tootmist ning aitab paremini korraldada turuhindade kogumist ja võrdlemist,“ lisas Maidre.

Rümpade kvaliteediklassidesse määramine on põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõu. Selle abil registreeritakse veise- ja vasikaliha, sealiha ning lambaliha hinda ja see aitab tagada turu läbipaistvust.

Eelnõu alusel tuleb kvaliteediklassidesse määrata toidukõlblikuks tunnistatud veise-, sea- ja lambarümbad lihakäitlemisettevõttes, kus tapetakse nädalas aasta keskmiselt üle 55 kaheksa kuu vanuse või vanema veise, 200 nuumsea ja 80 lamba.

Eelnõuga asendatakse maaeluministri varasemad kolm määrust, mis sätestasid veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramist.

Määrus jõustub 11. juulil 2018. aastal.

Määruse eelnõu EISis

PÕLLUMAJANDUSAMET
PRESSITEADE
01.06.2018

Eestis muudetakse glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite müügi- ja kasutustingimusi

Eestis on registreeritud 34 glüfosaati sisaldavat taimekaitsevahendit. Põllumajandusamet seadis neile kõigile müügi ja kasutuse piirangud.

Euroopa Komisjon võttis vastu rakendusmääruse, mille alusel võib glüfosaati kasutada veel vähemalt 5 aastat, kuid erilist tähelepanu pööratakse käitlejate ja hobikasutajate kaitsele ning saagikoristuseelse kasutuse vastavusele headele põllumajandustavadele. Sellest tulenevalt seadis Põllumajandusamet täiendavad müügi- ja kasutuspiirangud.

Glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite kasutus koolialadel, laste mänguväljakutel ning tervishoiuasutuste vahetus läheduses on keelatud. Edaspidi on vabamüügis ehk väikeaiapidajale kättesaadavad ainult need preparaadid, mille pakendid on suurusega kuni ja kaasa arvatud 1 liiter. Suuremad pakendid on mõeldud vaid professionaalsele kasutajale, kes omab kehtivat taimekaitsetunnistust. Keelatud on koristuseelne kasutus saagi närvutamise või kuivatamise eesmärgil. Seetõttu on osadel toodetel eemaldatud ka mitmed kasutusalad, nt teraviljade, herne, oa kuivatamine.

Vastavalt Euroopa Liidu reeglitele on Põllumajandusamet andnud taimekaitsevahendite olemasolevate laovarude müügiks ja kasutamiseks 6 kuud. Alates 1. detsembrist 2018 on lubatud müüa vaid tooteid, mille märgistus on viidud kooskõlla muudetud kasutustingimustega. Samuti tohib selliseid tooteid  kasutada üksnes vastavalt uutele kasutustingimustele.

Põllumajandusamet täiendas ka kõiki glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite infolehti teabega, mis keelab neid pritsida põllumajanduskultuuride õitsemise ajal ja ka siis, kui töödeldaval alal esineb õitsvat umbrohtu.

 

Lähem info:

Eva Lind
nõunik, taimekaitse ja väetise osakond
Põllumajandusamet
Eva.Lind@pma.agri.ee
Tel 671 2619

MAI

31.05 – hiljemalt nüüd tuleb alustada rannaalal karjatamist, kui alapõhiselt ei ole määratud teisiti.

31.05 – Keskkonnaametile tuleb teatada karuputke esinemisest (HPK).

JUUNI

11.06 – otsustab PRIA loomakasvatuse üleminekutoetuste ühikumäära.

22.06 –  teeb PRIA loomakasvatuse üleminekutoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

ÜLDINE pindalatoetuste info:

ÜPT taotlemise korral tuleb kanepi õitsema hakkamisest PRIA-t teavitada

30.06 – kannab PRIA otsetoetuste, pindala üleminekutoetuste ja MAK pindala- ja loomatoetuste toetuste saaja arvele

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus ehk KSM (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018007

15.05 – KSM väetusplaan on koostatud. Jälgi väetusplaani nõudeid!

15.06 – rohumaariba või maastiku joonelement peab olema rajatud

15.06 – kui on viies kohustuse aasta, peab olema KSM täiendkoolitus läbitud

Keskkonnasõbraliku puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018009

15.06 – hiljemalt selleks ajaks on viljapuud ja marjapõõsad istutatud

15.06 – viljapuu- ja marjaaia rajamisele järgneval aastal peavad reavahed vähemalt kolmandiku ulatuses olema rohukamaraga kaetud

Piirkondlik mullakaitse toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue) Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018015

15.06 – hiljemalt esimeseks kohustuse aastaks peab olema rohukamar rajatud

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus ehk PLK (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue. Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018016 ja selle toetuse puhul on ka palju alapõhiseid tähtaegu ja piiranguid, mis tulenevad kaitse-eeskirjast, kaitsekorralduskavast või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavast)

20.06 – esimesel kohustuse aastal peab olema Keskkonnaameti korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitus läbitud.

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018010

15.06 – põllu-, puuvilja- või marjakultuuri kohalikku sorti kuuluvad taimed peavad olema külvatud, maha pandud või istutatud ja puuvilja- või marjaaia reavahed rohukamaras hiljemalt rajamisjärgsel aastal

15.06 – ära unusta esitada PRIA-le külvatud seemne müügipakendi originaaletiketti või taimepassi või muud sordiehtsust tõendavat dokumenti. Lisaks SORT etikettidele esitada ÜPT taotlemise korral ka kanepi etiketid

Piirkondlik veekaitse toetus (hetkel veel eelnõu, aga seda toetust saab taotleda vaid nitraaditundlikul alal. Toetusel kaks tegevust: 60%-ne talvine taimkate ning kaitsmata alade rohumaana hoidmine)

15.06 – hiljemalt esimeseks kohustuse aastaks peab olema rohukamar rajatud.

Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (iga kuupäeva kohta on konkreetne nõue). Vaata lähemalt: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017045

1.06 – viiendal kohustuse aastal peab olema täiendkoolitus läbitud

15.06 – otsetoetuste taotlemise korral peab olema põllumajanduskultuur külvatud, maha pandud, istutatud või peab maad hoidma kesas

15.06 – puuvilja- ja marjaaia rajamisele järgneval aastal peavad reavahed olema rohukamaraga kaetud

Kiviaia taastamise toetus (iga kuupäeva taga on konkreetne nõue). Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/125042017012

7.06 – 2016. aastal toimunudtaotlusvooru käigus rahastamise otsuse saanud kiviaedade taastamise lõpparuande esitamise tähtaeg

Pane tähele! Ka nõuetele vastavad süsteemiga seotud nõuded kehtivad kogu kalendriaasta kohta. Kohustuslike majandamisnõuete  tähtajad tulevad valdkonna vastavatest õigusaktidest.

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuetest on aga tähtaegadega seotud need: https://www.riigiteataja.ee/akt/116112017004

15.06 – viljavaheldus- või külvikorraplaan on koostatud või uuendatud

Loomade heaolutoetus. Täpsemalt vaata siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012018012

1.06 – 31.08 – taotlusel taotletud arvul veiste, sh vasikate ning hobuste karjatamisperiood. Täkkudele tagatakse pääs karjamaale või väliaedikusse.

Taotluse esitamise aasta 15. juuni – nõuetekohase koolituse kohta, mis on toimunud 2015. aastast selle ajani, võib taotleda toetust.

Prognoositav taotlusperiood:

4.06-11.06  – Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus (meede 16.4)

25.06-2.07 – Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks (väikesed ja mikrod) (meede 4.2.1)

Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus. Vastuvõtt toimub Erametsakeskuses.

15.07 – EPKK lihaveisekasvatuse aastakonverents 2018 Tartus.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

31.05.2018

 

Toidu päritolumärgistuse nõuded muutuvad selgemaks

Mai lõpus võeti vastu Euroopa Komisjoni rakendusmäärus, mis aitab vältida tarbijate eksitamist valmistoidu põhikoostisosa päritolus. Nõuetest peab juhinduma alates 1. aprillist 2020.

„Järjest rohkem leiab toodete pakenditelt sümboleid, pilte ja sõnu, mis võivad tarbijatele jätta eksitava mulje tootes kasutatud põhitooraine päritolust. Määrus toob selles suurema selguse: olukorras, kus esineb eksitavat teavet, tuleb tooraine päritolu välja tuua,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Määruse eesmärk on kohustada valmistajaid andma teavet toidu (valmistoote) põhikoostisosa päritolust, kui märgistusel esitatud vabatahtlik päritoluviide võib tarbijat eksitada. Vabatahtlikuks päritoluviiteks loetakse pakendil kasutatud sõnu, sümboleid ja pilte (nt lipud, kaardid), millest võib järeldada põhitooraine päritolu.

Määruse nõuetest peab juhinduma kõikides liikmesriikides alates 1. aprillist 2020. Enne seda tähtaega turule viidud või märgistatud tooteid, mis ei vasta määruse nõuetele, võib müüa kuni varude lõppemiseni. Enne määruse kohaldumist töötab Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega välja juhendi määruse rakendamiseks.

Siiani on Euroopa Liidu kohustuslik päritolumärgistus olnud nõutav näiteks puuviljade, marjade ja köögiviljade puhul ning kõrgema riskiga toodetel, nagu näiteks värske liha.

Euroopa Komisjoni rakendusmäärus 2018/775

Lisainfo märgistamisest: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/toiduohutus/margistamine

Tänavu 22. juulil toimub neljas üle-eestiline avatud talude päev. Sel päeval avavad talud oma uksed, et näidata tarbijatele kuidas valmistatakse kodumaist tervislikku toitu. Kindlasti aitab avatud talude päev luua üksteisemõistmist toidutootjate ja tarbijate vahel. Vaata lähemalt www.avatutalud.ee

Lisaks Eesti taludele avavad sel aastal uksed ka teiste Euroopa Liidu riikide põllumajandustootjad. Vaadake alljärgnevalt, kas mõni sihtkoht ja kuupäev võiks teie reisiplaanidesse sobida:

1.-10. juunil Prantsusmaa avatud ühistute nädal www.coopdefrance.coop
9.-10. juunil Saksamaa avatud talude päevad http://www.bauernverband.de
10. juunil Avatud talude pühapäev (Inglismaa, Šotimaa & Wales): www.leafuk.org;  www.farmsunday.org; www.nfuonline.com
16.-17. juunil Avatud talude nädalavahetus Põhja-Iirimaa: www.ufuni.org ; http://openfarmweekend.com/
23.-24. juunil Vallooni avatud talude päev www.fwa.be
16. septembril Belgia avatud talude päev www.boerenbond.be ja Taani avatud talude päev www.agricultureandfood.dk