Rubriik: Üldine

Eesti Aiandusliit korraldab küüslaugu kasvatuse  infopäeva.

Aeg: 17. Mai 2018

Asukoht: Jõgeva alevik, J.Aamisepa 1, Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI)

Päevakava:

9.45 – 10.00  Kogunemine ja kohv.

10.00 – 12.30 Küüslaugu sortide valik ja kasvatustehnoloogiad

12.30 – 13.00 Lõunapaus

13.00 – 14.30  Küüslaugu kasvatustehnoloogiad

14.00 – 14.30. Küüslaugu kasvatamisel kasutatavad masinad.

14. 30 – 15.15 Tootmispõllu külastamine, praktiline õpe põllul

15.15 – 16.00 Arutelu, kohapeal tekkivad küsimused, infopäeva lõpetamine.

Käsitletavad teemad:

sortide valik ja paljundusmaterjali kvaliteet, maa ettevalmistamine, küüslaugu mahapaneku viisid, väetamine ja taimekaitse, kasvuaegsed hooldustööd, saagi koristamine ja säilitamine. Küüslaugu kasvatamisel kasutatavad masinad. Küüslaugu tootmise omahind, tootmiskulud.

Infopäeva üheks osaks on praktiline õpe ja vaatlus põllul, mille raames külastatakse Kükkeri talu küüslaugu põldu (https://goo.gl/maps/Uqoi69UVx7A2). Vaadeldakse taimede olukorda, haiguste/kahjurite olemasolu, umbrohtude levikut ja umbrohutõrje võimalusi.

Lektorid: Priit Põldma, Indrek Tammel, Triin Luksepp.

Infopäeval osalemine on tasuta.

Osalemiseks on kindlasti vajalik registreerimine hiljemalt 13.maiks siin: https://goo.gl/9vmaQr

 

Lisainfo: Triin Luksepp, triin@aakri.ee, 53 037 453

Kohtade arv on piiratud.

Infopäev toimub MAK 2014-2020 “Teadmussiirde ja teavituse toetuse maakondliku ulatusega tegevuste” meetme raames, tegevust toetab Euroopa Liit.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
25.04.2018

 

Aastateks 2018-2020 suureneb Eestis metsasuse erisusega hõlmatud piirkond

Euroopa Komisjon andis 20. aprillil Maaeluministeeriumile saadetud kirjas teada, et kiidab heaks Eestis metsasuse erisuse aastateks 2018-2020.

„Tänu sellele on võimalik nendel põllumajandustootjatel, kes kuuluvad metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda, saada vabastus nn rohestamise toetuse raames ökoalade tava täitmise kohustusest.  Nimetatud  erisust on Eesti rakendanud juba alates 2015. aastast,“ sõnas Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Kristel Maidre.

Metsasuse erisuse andmeid tuleb uuendada ja uus analüüs esitada iga kolme aasta järel. Seda tuleb teha ka juhul, kui muudetakse halduspiire, mis võib avaldada mõju erisuse saamise aluseks olevatele suhtarvudele. Kuna Eestis toimus 2017. aastal haldusterritoriaalse korralduse muudatus, mis jõustus peale 15. oktoobrit 2017 toimunud kohalike omavalitsuste valimistulemuste väljakuulutamist, muutusid sellega oluliselt ka seni kehtinud kohalike omavalitsusüksuste piirid, mis omakorda avaldasid mõju ka metsasuse erisuse senisel kujul rakendamisele.

Aastateks 2018-2020 metsasuse erisuse rakendamise jätkamisel ja uue homogeense piirkonna väljatöötamisel lähtuti samadest põhimõtetest ja metoodikast nagu eelmisel perioodil, mille tulemusel moodustati Eesti piiriäärsete alade, Vahe-Eesti ning Lääne-Eesti sh saarte homogeenne piirkond, mille territooriumist 59,28% on kaetud metsaga ning metsa- ja põllumajandusmaa vaheline suhtarv on 3,03.

Ühtse geograafilise piirkonna hulka kuuluvate kohalike omavalitsusüksuste loetelu on sätestatud maaeluministri 17.04.2015 määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ lisas 6.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
25.04.2018

 

Maaeluminister allkirjastas määruse muudatuse, millega lihtsustub erandkorras rohestamise toetuse põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava 2018. aastaks ja tõstetakse noore põllumajandustootja toetuse ühikumäära.

Määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” muutmise määrusega suurendatakse alates 2018. aastast kliima- ja keskkonnatoetuse ehk nn rohestamise toetuse ökoalade tava raames kohustuslikke kaalutegureid lühikese raieringiga madalmetsaga alal ning lämmastikku siduva põllumajanduskultuuriga alal. Lühikese raieringiga madalmetsaga ala kaalutegur hakkab senise 0,3 asemel olema 0,5 ning lämmastikku siduva põllumajanduskultuuriga ala senine kaalutegur hakkab 0,7 asemel olema 1,0.

Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Kristel Maidre sõnul võimaldavad suuremad kaalutegurid ökoalade tava järgimisel arvesse võtta senisest suuremaid pindasid ja taotlejal on hõlpsam täita ökoalade tava järgimise kohustust ehk määratleda vähemalt 5% põllumaast ökoalana, kui põllumajandusliku majapidamise toetusõigusliku põllumaa pindala on suurem kui 15 hektarit.

Teine oluline muudatus puudutab rohestamise toetuse põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava erisuse kohaldamist 2018. aastaks. Kristel Maidre sõnul anti erisuse kohaldamise võimalus käesolevaks aastaks lisaks Eestile ka Lätile, Leedule, Soomele, Taanile ja Poolale, kuna nendes riikides polnud  põllumajandustootjatel 2017. aastal augustist oktoobrini liigsete sademete tõttu võimalik talivilja külvata või külvatud talivili hävines. Erisuse kohaldamise lisatingimus on see, et selline ala, kuhu ei olnud võimalik talivilja külvata või millele külvatud talivili hävines, peab moodustama vähemalt 30% tootja taliviljade külviks kavandatud põllumaast. „2018. aastal on põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava täitmisest täielikult vabastatud need taotlejad, kelle üleujutuste ja tugevate vihmade tõttu kahjustatud põllumaa puhul on täidetud eelnimetatud tingimused ja kelle põllumajandusliku majapidamise põllumaa pindala on alla 30 hektari,“  lisas Kristel Maidre.

Taotlejatele, kelle põllumaa pindala jääb vahemikku 30–150 hektarit, kohaldub kahe erineva põllumajanduskultuuri kasvatamise nõue senise kolme kultuuri asemel.  Taotlejatele, kelle põllumaa on suurem kui 150 hektarit, kehtib jätkuvalt vähemalt kolme erineva põllumajanduskultuuri kasvatamise nõue. Põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava järgimise nõude erisus kohaldub terves Eestis.

Viimase muudatusena tõstetakse alates 2018. aastast noore põllumajandustootja toetuse ühikumäära 25%-lt 50%-le ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ühikumäärast hektari kohta. „Seda võimalust saavad kasutada kõik Euroopa Liidu liikmesriigid innustamaks noori alustavaid põllumajandustootjaid põllumajandusega tegelema,“ märkis Kristel Maidre.

Otsetoetuste eelarve on 2018. aastal 133,93 miljonit eurot. Otsetoetuste taotlemine toimub 2. maist 21. maini PRIA e-teenuse keskkonnas.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
25.04.2018

 

Tarmo Tamm: toodetele tuleb anda lisandväärtust

„Lisandväärtusega toodete töötlemise osakaalu suurendamisega saaksid turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku kõik tarneahela lülid. Kui muuta kõrgema lisandväärtusega toodete töötlemine efektiivsemaks, parandaks see nende toodete konkurentsivõimet nii siseturul kui ka välisturgudel,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm täna, 25. aprillil XII Toiduainetööstuse aastakonverentsil esitletud ettekandes.

Oma ettekandes tõi maaeluminister välja põllumajandus- ja toiduainesektori tulevikueesmärke: „Tuleviku põllumajandus- ja toiduainesektor peavad ka edaspidi kohanema muutuvate oludega, nagu näiteks kasvavad tööjõukulud, ühise põllumajanduspoliitika arengud, üha mitmekesisem nõudlus ja kliimamuutused, mis pakuvad sektorile nii võimalusi kui ka väljakutseid.“ Tarmo Tamm märkis, et kasutusele tuleks võtta taastuvenergia allikaid, arendada ressursitõhusaid tehnoloogiaid ning põllumajanduse innovatsioonisüsteemis võiksid erinevad osapooled aktiivsemalt osaleda. Samuti peaks nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil olema tagatud parem koostöö avaliku ja erasektori vahel.

Tamm lisas, et Eesti põllumajandus- ja toiduainesektori konkurentsivõimet saab parandada mitmekesisemate ja tervislike toodete pakkumisega, mille järele on praegu juba üha suurem nõudlus.  Samuti tuleks ministri sõnul tugevdada tarneahelat, mis aitaks leida uusi ekspordi sihtturge ning arendada uusi tooteid: „Mitmekesistada tuleks põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti, et juurde tuleks nii sihtturge kui ekspordiväärtust. Rõhutama peaksime oma regionaalseid tugevusi – puhast õhku, mahetootmist ja palju muud.“

„Oluline tegur ekspordis edu saavutamiseks on konkurentsivõimeliste toodete olemasolu, mis tänast ekspordistruktuuri vaadates eeldab suuremas mahus kõrge lisandväärtusega kaupade tootmist, nõudluspõhist ja innovaatilist tootearendust ja teadus- ja arendustegevuste saavutuste ärakasutamist,“ võttis maaeluminister Tarmo Tamm oma ettekande kokku.

Maaeluminister Tarmo Tamm osales XII  toiduainetööstuse aastakonverentsil ettekandega „Toidupoliitika tulevikusuunad“.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
24.04.2018

 

Mahepõllumajanduse meetmesse suunatakse tänavu täiendavalt 1,7 miljonit eurot

Arvestades toetusesaajate prognoositust suuremat huvi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 mahepõllumajanduse meetme 2017. a taotlusvooru vastu ning tagamaks, et toetusesaajad saavad kätte toetuse maksimaalses lubatud määras, allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm 23. aprillil käskkirja, millega suurendatakse meetme 2017. a taotlusvooru eelarvet 1 720 000 euro võrra.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on mahepõllumajandus Eesti jaoks oluline põllumajandustootmise haru, mis on kasvanud ennaktempos. „On näha, et ettevõtjad tunnevad selle keskkonnasõbraliku tootmisviisi vastu suurt huvi. Kahjuks lõi see olukorra, kus pidime sel aastal vaatamata lisavahendite leidmisele vähendama väljamakstavaid toetusi,” sõnas Tarmo Tamm.

„Mul on hea meel, et oleme leidnud 1,7 miljoni euro ulatuses täiendavad vahendeid, et maksta veel sellel aastal tootjatele välja toetus maksimaalses mahus. Lisaks on riigieelarve seaduse raames kokku lepitud lisavahendite jaotus aastateks 2019–2021 –  esialgu 1,5 miljonit aastas, mis tõuseb 2,5 miljonini. Kui mahetootmine kasvab samas tempos, siis ei pruugi need vahendid järgnevatel aastatel tagada toetuse väljamakset 100% ulatuses, kuid me ei pea kartma ka toetuse märkimisväärset vähendamist,” lisas minister Tamm.

2017. aastal arenes mahepõllumajandussektor kiirelt edasi ning tekkis olukord, kus kõigi nõuetele vastavate mahepõllumajanduse toetuse taotluste  rahastamise eelarvest jäi puudu 3,7 miljonit eurot. Kõigis maaelu arengu toetuste andmist reguleerivates õigusaktides, kaasa arvatud mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse puhul, on ette nähtud võimalus toetuse ühikumäära vähendamiseks olukorras, kus kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab eelarveaastaks määratud eelarve.

Maaeluministeerium otsis olukorrale parimat lahendust toetuse ühikumäärade vähendamise minimeerimiseks ning leidis mahepõllumajanduse toetamiseks täiendavad vahendid maaelu arengukava sisemiste vahendite arvelt.

 

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

24.04.2018

 

Toitu puudutavate tervisealaste väidete kasutamine on Euroopa Liidus reguleeritud

Veterinaar- ja Toiduamet juhib tähelepanu, et toidule kasulike omaduste omistamine on Euroopa Liidus reguleeritud. See tähendab seda, et ühe või teise toidu kohta võib välja tuua ainult neid kasulikke omadusi, mis on teaduslikult tõestatud. Seda, kas kasulikud omadused on teaduslikult tõendatud või mitte, hindab Euroopa Toiduohutusamet EFSA.

Näiteks ei ole siiani EFSA poolt heaks kiidetud ühtegi tervisealast väidet piimhappebakterite/probiootikumide, aminohapete, glükoosamiini ja koensüüm Q10  kasulike omaduste kohta.

Tervisealaste väidete esitamise nõuded kehtivad lisaks toidu müügipakendile ka muul viisil esitatud teabele nagu näiteks kodulehtedel olev info, reklaamid, artiklid toote kohta, infolehed või näiteks ka telefonimüük.

Kindlasti ei tohi toidule, sealhulgas toidulisanditele omistada haigusi ravivaid, ennetavaid või leevendavaid omadusi. Neid väiteid saab esitada ainult ravimite kohta.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

23.04.2018

 

Hiina noortalunikud tutvuvad Eesti põllumajandusega

23.–27. aprillil tulevad Eesti põllumajandusega tutvuma 12 Hiina noortalunikku. Õppereis toimub Euroopa Liidu ja Hiina noorte põllumeeste programmi 2017–2018 raames.

„Väljakutsed põllumajanduses on Hiinas ja Euroopa Liidus väga sarnased,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Noorte toomine põllumajanduse ja maaelu juurde on meile strateegiliselt oluline ning tänu programmile tekib noortel võimalus teineteiselt õppida ja parimaid praktikaid vahetada.“

Programmi eesmärk on muuta põllumajandussektor noorte ettevõtjate jaoks atraktiivseks ja läbi selle põllumajandust ja seotud valdkondi elavdada. Samuti on siht anda noortele uusi teadmisi ja edendada innovatsiooni.

Eesti külastusel õpitakse nii põllumajandushariduse, ühistegevuse, põllumajanduse rahastamise kui ka maaturismi kohta. „Eestit külastavate Hiina noortalunike hulgas on näiteks loomakasvatuse, aianduse, veinitootmise valdkondade esindajaid, mis teeb ka siinse nädala programmi väga mitmekesiseks,“ ütles Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna nõunik Kristiina Lillestik.

„Nii esmatootmise kui ka töötlemise tasemel on eesmärk esile tuua ettevõtteid, kus innovatsioon ja ressursisäästlikkus on olulisel kohal,“ ütles Lillestik. Eestis külastavad Hiina noortalunikud ettevõtteid, nagu näiteks Grüne Fee, Estonia farmid Türi lähedal, Andre juustumeierei ja maheviljaühistu Kevili. „Eesmärk on, et kõigil oleks midagi õppida ja uus teadmine või kogemus endaga koju kaasa viia,“ lisas Lillestik.

Hiina noortalunikud külastavad aprillis ka Belgiat ja Ühendkuningriiki. 2018. aastal toimub veel kaks vahetust nii Euroopa kui ka Hiina suunal. Programm lõpeb 2018. aasta detsembris Hiinas suure konverentsiga, kus tehakse ettekandeid ja järeldusi põllumajanduse innovatsioonist läbi noorte kogemuse.

Esimesel, 2017. aasta novembris toimunud Hiina põllumajandust tutvustaval õppereisil osales ka Eesti noortalunik Ragnar Viikoja.

Hiina noorte põllumajandustootjate (YF) programmi rakendamises 2017. ja 2018. aastal lepiti kokku Euroopa Liidu ja Hiina vahelise laiema koostöö raames põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas ning 2005. aastal loodud EL-Hiina dialoogi raames. Programmis osalevad 10-liikmeline Euroopa Liidu ja 12-liikmeline Hiina noortalunike grupp.

MAAELUKOMISJONI PRESSITEADE

Maaelukomisjoni tänasel istungil on tähelepanu keskmes haneliste poolt põllumajandusele tekitatava kahju vähendamise võimalused.

Maaelukomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on põllumehed toonud esile aastatega järjest kasvava probleemi, mis on seotud kevadel saabuvate haneliste tehtud suurte kahjudega põllukultuuridele.

„Peame otsustavalt kaaluma toimivate abinõude rakendamist, et peletada kevadel linnud eemale põldudest, et nende tegevus ei hävitaks saaki täielikult või vähendaks seda märkimisväärselt,“ ütles Kokk. Ta selgitas, et üheks lindude heidutamise võimaluseks kahjustuspiirkondades oleks lubada maaomanikele ja nende poolt volitatud isikutele kevadine kaitsejaht. Näiteks Rootsis lubatakse kaitsejahi raames küttida 1500 lindu aastas. Samal ajal peaks rohkem rajama ka lindudele söödapõlde. Jahiseaduse kohaselt on Keskkonnaametil olemas õigus korraldada jahipidamist ka väljaspool jahihooaega uluki tehtud kahju vähendamiseks.

Maaelukomisjoni aseesimehe Urmas Kruuse sõnul on põllumeestele kompensatsiooni maksmine lindude tekitatud kahjude eest oluline. „Kuid tänased väljamaksed ei kata põllupidajale reaalseid kahjusid. Heidutuseks peaks kasutama erinevaid meetmeid lähtudes nii meie kui ka teiste riikide praktikast ja kogemustest,“ ütles Kruuse.

Eesti Põllumajandus – Kaubanduskoda juhib tähelepanu, et probleeme rändlindudega on põllumeestel nii kevadel kui ka sügisel. Sügisel söövad rändel olevad hanelised põldudel taliviljade orast ning talirapsi- ja talirüpsitaimi. Peale selle tallab suur parv linde taimi, mistõttu need hukkuvad. Taimed peavad just sügisel enne lumetulekut ja talve koguma võimalikult palju toitaineid, et karm talv üle elada. Kui hanelised taimedele kahju teevad, on neil väga väike tõenäosus talv üle elada.

Keskkonnaameti andmetel oli rändlindude poolt põllumeestele tekitatud kahju mullu 1,2 miljonit eurot. Tänaseks on kompensatsioon välja makstud ligi sajale kahjusaajale. Kehtivad reeglid näevad ette, et põllumajandustootja kohta kompenseeritakse aastas kahjusid 3200 euro ulatuses, mis on põllumeestele tekitatava kogukahjuga võrreldes ilmselgelt väga väike osa. Lisaks nõuab taotluste esitamine kahjude kompenseerimiseks põllumehele kiirel põllutööde perioodil lisaaega ja on ressurssi nõudev.

Maaelukomisjon toetas põllumeeste taotlust reguleeritud heidutusjahi korraldamiseks, et ennetada põldudele kahju tekitamist ja tegi Keskkonnaministeeriumile ettepaneku abinõude rakendamiseks.

Komisjoni istungil osalesid Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, OÜ Põhara Agro, Jõgevamaa Põllumeeste Liidu, Jahimeeste Seltsi, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Eesti Ornitoloogiaühingu esindajad.

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
11.04.2018

2017. aastal oli Eesti piimasektori ekspordikäive 176 miljonit eurot, mida on võrreldes eelneva aastaga ligi 34% enam, selgub Maaeluministeeriumis koostatud 2017. aasta piimasektori kaubavahetuse ülevaatest.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on piimatoodete ekspordikäibe kasvu taga märkimisväärselt tõusnud toorpiima kokkuostuhind ning piimatoodete väljamüügihinnad. Kui toorpiima ekspordi väärtus kasvas võrreldes 2016. aastaga lausa 52%, siis kogus vaid 8%.

„Ekspordist saadava tulu kasv on positiivne, aga tänasest enam peaksime tulevikus välja viima väärindatud tooteid. Näiteks on Eesti päritolu piimatoodete ekspordis väärindatud toodetest olulisel kohal juust, mille ekspordilt saadud tulu moodustas 2017. aastal 35% ekspordikäibest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas juustu ekspordikäive 23% ehk 11,2 miljonit eurot ning kogus 6% ehk 1053 tonni,“ rõhutas minister Tamm.

Eesti päritolu piimatoodetest eksporditi 2017. aastal suurimas väärtuses toorpiima (71 miljonit eurot) ja juustu (60 miljonit eurot). 2017. aastal kasvas ka vadakust toodete (+4,1 miljonit eurot), fermenteeritud toodete (+1,7 miljonit eurot) ning või (+1,3 miljonit eurot) ekspordikäive.

Eestis toodetud või töödeldud piimatoodete puhul tuli valdav osa eksporditulust EL-i siseturult (96%). Riikide lõikes suurenes piimatoodete eksport enim Leetu (+16 miljonit eurot), Lätti (+10 miljonit eurot) ja Soome (+4 miljonit eurot). Viimase nelja aasta jooksul on need kolm riiki olnud ka Eesti päritolu piimatoodete peamised sihtriigid. Kui Leetu ning Lätti eksporditi 2017. aastal suurimas väärtuses toorpiima, siis Soome puhul oli suurim osakaal juustul.

Eesti päritolu piimatooteid viidi EL-i välistest riikidest enim Jaapanisse (1,9 miljonit eurot), Ameerika Ühendriikidesse (1,6 miljonit eurot) ja Norra (0,7 miljonit eurot). Jaapanisse viidi üksnes juustu, Ameerika Ühendriikidesse juustu ning oluliselt väiksemas väärtuses jäätist ja Norra juustu ning võid.

2017. aastal imporditi piimatooteid 67 miljoni euro väärtuses (+15 miljonit eurot) ning impordi kogumahust moodustasid EL-i liikmesriigid valdava osa (99,6%).

Riikide lõikes imporditi 2017. aastal piimatooteid enim Lätist (19,6 miljonit eurot), Leedust (10,7 miljonit eurot) ja Soomest (8,8 miljonit eurot).

Suurimas väärtuses imporditi piimatoodetest juustu (32 miljonit eurot), toorpiima (7,6 miljonit eurot) ja võid (7,3 miljonit eurot).

2017. aasta ülevaade piimasektori kaubavahetusest

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU PRESSITEADE
10. aprill 2018

Talupidajate Keskliit pöördus Keskkonnaministeeriumi poole taotlusega saada selleks kevadeks rändlindude põldudelt peletamiseks maaomanikele heidutusjahtide pidamise õigus.

Hallhanede ja valgepõsk laglede suured arvukused on kogu Euroopas järjest rohkem teemaks. Suureneb mitte ainult nende arvukus, aga ka Eestis viibitud päevade arv. Eelmise aasta kevad oli paljudele põllumeestele väga raske, rändlindude poolt tekitatud kahjud olid suured.

Seni kasutusel olnud meetodid ei ole piisavad, et järjest suurenevaid põllukahjusid ära hoida. Linnud harjuvad erinevate peletitega kiirelt ja peletid neid enam ei häiri.

Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et mõistlik oleks lubada kevadist heidutusjahti pidada maaomanikel ja nende poolt volitatud isikutel. Heidutusjahti võiks lubada ainult nendes piirkondades, kus rändlinnud põldudele kahju tekitavad. Heidutusjahi eesmärk ei oleks küttimine, vaid kahjustuste ärahoidmine. Heidutus annaks maaomanikule õiguse peletada ise või kasutada jahimeeste abi rändlindude peletamiseks jahirelvadest paugutamise läbi.

Heidutusjahiga võib kaasneda lindude küttimine, aga see ei ole eesmärk ja kui see ongi nii, siis kütitavad kogused saavad olema marginaalsed. Tegemist ei oleks jahipidamisega klassikalises mõttes.

Reguleeritud heidutusjaht tagaks selle, et põllumehed saaks oma tööd teha ja samas see ei kahjustaks rändlindude populatsiooni.

Keskkonnaministeeriumile saadetus pöördumine – Rändlindude heidutusjahi korraldamise taotlus, ETKL 10.04.2018

Lisainfo:

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Mait Värk, tel 505 3035