Rubriik: Üldine

Kartuli- ja köögiviljakasvatajad saavad 2017.a vihmase sügise tõttu koristamata jäänud saagi ja sellest tekkinud majandusliku kahju kompenseerimiseks 9.-12. aprillil PRIAst toetust taotleda.

Eesti riigieelarvest eraldati erakorraliseks toetuseks 515 000 eurot, sellest koristamata jäänud kartuli (v.a varajase kartuli) kasvupinna kohta 210 000 eurot ja koristamata jäänud avamaaköögivilja kasvupinna kohta 305 000 eurot

Avamaaköögiviljadeks loetakse aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas (brokkoli), söögipeet ja valge peakapsas. Toetust võib saada isik, kes taotles ja kellele määrati 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning kelle taotlusalusel põllumaal jäi alates septembrist kartul või avamaaköögivili ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu koristamata.

„Selliseid taotlejaid, kes 2017.a said kaht nimetatud otsetoetust ja esitatud andmetel kasvatasid loetletud kultuure, on umbes tuhat,“ ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Tanel Trell. „Kindlasti sai paljudel neist saak sügisel siiski koristatud ja neil pole põhjust seda toetust taotleda. Samas on nende kultuuride kasvatajate seas ka tootjaid, kellele võib erakorraline toetus koristamata jäänud saagi eest tõhus abi olla. “

Erakorralise toetuse saamise eelduseks on, et taotleja 2017.a esitatud taotluse menetlemise käigus kindlaksmääratud kartuli või avamaaköögivilja pindala on kokku vähemalt 0,3 hektarit ning alates septembrist jäi seal kartul või avamaaköögivili koristamata kokku vähemalt 0,3 hektaril. Minimaalne toetusõiguslik koristamata maa-ala peab olema vähemalt 0,01 hektarit. PRIA teeb enne toetuste määramist kontrolle nii administratiivselt kui ka valimi alusel kohapeal.

Erakorralise toetuse ühikumäärad selguvad taotlustes koristamata saagi kohta esitatud hektarite alusel. Kartuli ja köögivilja kohta kehtestatakse eraldi ühikumäärad. Toetused maksab PRIA välja 30. septembriks 2018.

Täpsemad tingimused toetuse saamiseks on maaeluministri määruses, mis ilmus Riigi Teatajas 4. aprillil. Selgitusi ja juhiseid toetuse ja taotlemise kohta saab PRIA kodulehelt http://www.pria.ee/erakorraline2018, nõu võib küsida infotelefonil 7377 679.

PRIA soovitab esitada taotlused elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel. E-teenuste kasutamiseks on taotlejal vaja oma ID-kaarti koos PIN-koodidega või mobiil-IDd. Vajadusel saab e-PRIAs taotlusi esitada PRIA maakondlike teenindusbüroode kliendiarvutiteid kasutades.

Allikas: PRIA Pressiteade

 

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
06.04.2018

Maaeluminister kinnitas erakorralise toetuse taliviljakasvatajatele

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas eile määruse, millega kehtestatakse taliviljakasvatajatele suunatud erakorralise toetuse maksmise tingimused.

„Mul on hea meel, et saame oma põllumeestele osaliselt korvata eelmisel aastal liigniiskete ilmadega kaasnenud kahjusid. Koostöös põllumajandussektoriga suutsime Euroopa Komisjonile selgitada meid tabanud keerulisi ilmastikuolusid ja nende mõju meie põllumeestele ning on väga rõõmustav, et Euroopa Komisjon toetuse maksmiseks vajaliku summa eraldas,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Toetust saab taotleda põllumaa kohta, millele jäi 2017. a augustist kuni oktoobrini talivili külvamata, või põllumaa kohta, kus külvid liigsete sademete tõttu hävinesid. Toetust ei saa taotleda põllumaa kohta, millele külvatud talivili sai kahjustada või hävines ebasoodsate tingimuste tõttu. Toetust võib taotleda isik, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust, märkides taotlusele kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks talivilja, ning kelle taotlus rahuldati.

Taotleja saab toetust taotleda maksimaalselt sama hulga hektarite kohta, mille pealt ta sai 2017. aastal pindalatoetust. Taliviljaks loetakse antud toetuse mõistes talinisu, talirukist, taliotra, talitritikalet, talirapsi ja talirüpsi. Toetust saab taotleda minimaalselt 1 ha kohta, mille moodustavad vähemalt 0,3 ha suurused põllud.

Toetuse eelarve on 1,34 miljonit eurot, mis makstakse välja hiljemalt 30. septembril 2018. aastal. Toetuse taotlusi saab esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti e-teenuste keskkonnas 2. maist kuni 21. maini 2018. a koos pindalatoetuste taotlustega.

Infopäevadel räägitakse erinevate pindala- ja loomatoetuste muudatustest 2018 aastal ning toetuste vähendamistest. Infopäevad on osalejatele tasuta ja  algavad kõikjal 10.00 ja kestavad 4 akadeemilist tundi

Infopäevade toimumise aeg, koht ja lektorite andmed on kirjas alljärgnevas tabelis:

Infopäeval osalemiseks palume registreeruda klikates tabelis oleval lingil.

Registreerida saab ka merry@kodu.ee või 736 6955.

Infopäevad toimuvad “Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduspoliitika rakendamise abinõude tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Liit.

 

Hea kartulikasvataja!

Seoses Maaeluministeeriumi koostatava põllumajanduse ja kalanduse  valdkonna arengustrateegiaga aastani 2030, on mõistlik ja vajalik ka kartulikasvatuses koos vaadata tulevikku ja mõelda lahendustele. Leiame, et kartulikasvatuse valdkonna tulevikuarengud on olulise  tähtsusega ja väärivad laiemat arutelu ja diskussiooni. Et seada siht  tulevikku, on vajalik sõnastada visioon ja ühiselt koondada mõtted meie valdkonna arenguks. Võta kaasa sõbrad, naabrid ja ka tänased konkurendid kellest võib saada tulevikus koostööpartner.

Seoses eeltooduga, palume teid osalema MTÜ Eesti Kartul poolt korraldataval kartulikasvatuse arenguseminaril 06.04.2018 kell 10:00-14.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoones (uuem valge maja) ruum 104

Päeva juhib professor Rando Värnik Eesti Maaülikoolist.

Kõik keda kartulisektori tulevik kõnetab on oodatud.

„Jahe kevad pikendas taimede kasvuperioodi ning seetõttu hilines ka saagi valmimine. Lisaks ületas 2017. aasta septembris ja oktoobris esinenud sademete hulk paljuaastaseid keskmisi. Erakorraline toetus on suureks abiks  kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele, kel jäi 2017. aasta sügise tugevate vihmade tõttu saak osaliselt koristamata,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas.

Toetust antakse kartuli- või avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust, ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit.

„Lisaks on kavas seoses erakorraliste ilmastikuoludega toetada Euroopa Liidu eelarvest teraviljakasvatajaid 1,3 miljoni euroga. Neile makstakse toetust talivilja pindade eest, mis ilmastiku tõttu jäid külvamata või said kahjustada,“ lisas Tarmo Tamm.

Toetuse taotlusi saab esitada 9.–12. aprillini 2018. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

10. aprill Tammiku 9, Rakvere, Villa Theresa hotell
11. aprill J. Aamisepa 1 Jõgeva alevik, Eesti Taimekasvatuse Instituut
12. aprill Tallinna 24, Viljandi, Hotell Centrum

Päevakava
10.00–10.15 Registreerimine üritusele
10.15–10.20 Avasõnad
10:20–11.20 Enamlevinud taimehaigused ja nende integreeritud tõrje – Pille Sooväli
11.20–12.20 Pritsimisest ja puhtimisest. Riskide vähendamine taimekaitsevahendite kasutamisel – Jaanus Siim
12.20-13.00 lõuna
13.00–13.45 Uuemad andmed pestitsiidiresistentsuse esinemisest Eestis – Mati Koppel
13.45–14.30 Taimekahjustajate monitooring 2018.a. Põllumeeste võimalused osalemiseks – Pille Sooväli, Mati Koppel

Osalemisest anda teada hiljemalt 6. aprilliks
Vajalik eelregistreerimine: https://goo.gl/forms/6hxLWzEo59kSoTiv1

Osalemine infopäevadel on TASUTA.

Infopäevad toimuvad “Teadmussiirde pikaajaline programm taimekasvatuse tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
26.03.2018

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus oli 2017. aasta esialgseil andmeil 906 miljonit eurot, mis on 21% enam kui eelnenud aastal, selgub Maaeluministeeriumi koostatud põllumajandussektori 2017. aasta ülevaatest.

Näiteks suurenes taimekasvatussaaduste toodangu väärtus 19%, sealhulgas suurenes enim  teraviljatoodangu väärtus – 56%, ning loomakasvatussaaduste toodangu väärtus kasvas 27%, sealhulgas piimatoodangu väärtus 40%.

„Võime koos rõõmustada, et põllumajandussektori sissetulekud on pärast 2016. aasta järsku langust taas suurenenud ning jõudnud 2015. aasta tasemele. 2017. aastal toodeti lisandväärtust koos toetustega 310 miljonit eurot,“ märkis maaeluminister Tarmo Tamm.

Maaeluminister Tarmo Tamm rõhutas, et põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arengu soodustamiseks maksti 2017. aastal ühise põllumajanduspoliitika raames ja riigiabina kokku toetust 301,4 miljonit eurot, millest 124 miljonit eurot otsetoetustena, 19,2 miljonit eurot täiendavate üleminekutoetustena, 19,3 miljonit eurot turukorraldusmeetmetena, 132,5 miljonit eurot maaelu arengukava toetustena ning 6,4 miljonit eurot siseriiklike toetustena. „2016. aastaga võrreldes toetused kasvasid – otsetoetuste eelarve oli  eelmisel aastal kokku 123,7 miljonit eurot, kuid 2016. aastal 114,5 miljonit eurot,“ tõi minister Tarmo Tamm välja.

 „Samuti on meil põhjust head meelt tunda, sest piimalehmade arv, mis turukriisi ajal järk-järgult vähenes, stabiliseerus 2017. aastal ning oli aasta lõpuks väikesele kasvule pöördunud, jõudes tasemele 86 400 looma,“ lisas maaeluminister Tamm.  Aastate võrdluses registreeriti piimalehmade arvu suurenemine enne 2017. aastat viimati 2013. aastal. Piima kokkuostuhind püsis 2017. aastal üle 30 € / 100 kg ning aasta keskmisena küündis 32,7 € / 100 kg, mis ületas 2016. aasta keskmist hinda 37%.

Tarmo Tamme sõnul on peatunud ka sigade arvu vähenemine. „Sigade arv oli 2017. aasta 31. detsembri seisuga 18 600 looma võrra suurem kui eelnenud aasta lõpus,“ sõnas minister. Aastatel 2014–2016 vähenes sigade arv umbes 92 000 võrra. Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2017. aastal 1626 € tonni kohta, mis on umbes 8% suurem kui 2016.  aastal ja 9% suurem kui 2015. aastal.

Veiseliha toodeti 2017. aastal ligi 30% vähem kui aasta varem, kuid veiseliha kokkuostuhind oli 2017. aasta keskmisena 2163 €/t, mis on viimase viie aasta kõrgeim.

Kanamunade hind oli 2017. aastal Eestis keskmiselt 4% kõrgem kui eelnenud aastal. „Samas tuleb mainida, et kui Euroopa Liidu liikmeriikides oli 2017. aastal  kanamunade keskmine hind võrreldes 2016. a märkimisväärselt kõrgem, siis Eestis jäi  nende hind teiste ELi liikmesriikidega võrreldes üheks madalamaks ja hinnatõus üheks tagasihoidlikumaks,“ kommenteeris Tarmo Tamm.

Põllukultuuride kasvupind oli 2017. aastal Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt kokku 665 tuhat ha, mis on 1% väiksem kui eelnenud aastal. Teravilja kasvatati 331 tuhandel hektaril. Kuna koristusperiood oli väga vihmane, siis kujunes teravilja kogusaagiks 1 312 000 tonni, mis oli siiski oluliselt kõrgem 2016. aasta näitajast. Teravilja keskmised kokkuostuhinnad olid 2017. aastal kõrgemad kui eelnenud aastal, vaid kaera kokkuostuhind oli 7% madalam.

2017. aastal deklareerisid põllumajandustootjad makse 72 miljoni euro väärtuses, mis on 18% rohkem kui 2016. aastal. Endiselt deklareerisid enim makse piimakarjakasvatajad.

 

Eestimaa Looduse Fond kutsub Läänemere-sõbraliku taluniku konkursile kandidaate esitama või kandideerima. Kandidaadiks sobivad Eesti põllumajandustootjad/talunikud, kes on võtnud kasutusele häid ja uuenduslikke praktikaid selleks, et vähendada taimetoitainete veekogudesse, sh Läänemerre kandumist. Tiitliga kaasneb rahaline toetus.

Konkursile võivad kandideerida nii suured kui väikesed, nii mahe- kui ka tavatootmisega tegelevad põllumajandustootjad, nii taime- kui loomakasvatajad üle kogu Eesti. Samuti võivad oma kandidaate esitada põllumajandustootjate/talupidajate esindusorganisatsioonid, teised talunikud, konsulendid, riigiasutused jt. Oluline on, et kandidaat rakendaks oma tegevuses ühte või mitut meetodit toitainete, sh fosfori ja lämmastiku äravoolu vähendamiseks, näiteks maheviljelust, keskkonda säästvate meetoditega silo ja väetise hoiustamist, tehismärgalade rajamist, uuemaid tehnoloogiaid nagu täppisviljelus vmt. Samuti võetakse arvesse muid keskkonnasõbralikke meetmeid, näiteks poollooduslike koosluste hooldamine.

 

Konkursil (Baltic Sea Farmer of the Year) on kaks vooru: kohalik ning rahvusvaheline. Rahvusvahelises voorus osalevad üheksa Läänemere riigi talunikud. Iga riigi žürii valib välja kohaliku võitja, kes saab auhinnaks 1000 eurot ning esindab riiki rahvusvahelisel konkursil. Rahvusvahelise peaauhinna võitja saab 10 000 eurot auhinnaraha. Nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi võitjaid tutvustatakse nii Eesti kui teiste Läänemere riikide meedias ning avalikkuses, tuues seeläbi kandidaatidele laialdast positiivset tähelepanu. 

 

Infot konkursi kriteeriumite kohta ning kandideerimisvormi leiab kodulehelt: http://elfond.ee/laanemeretalunik

 

Eesti vooru kandidaate saab esitada aadressil elf@elfond.ee või Lai 29, Tartu kuni 30. märtsini 2018. 

 

Konkurssi korraldab Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse Fondi (WWF) ja teiste partneritega. Seitsmendat korda välja antava auhinnaga soovitakse nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil tunnustada ja esile tuua tublisid põllumehi, kes leiavad igapäevase nõudliku ning ajamahuka töö kõrvalt võimalusi keskkonna säästmiseks ning aitavad seeläbi Läänemerd hoida.

 

Eesti kohaliku vooru võitja kuulutatakse välja 2018. aasta mais, rahvusvaheline võitja aga sügisel.

 

Rohkem infot konkursi kohta:
http://elfond.ee/laanemeretalunik

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
21.03.2018

 Avatud talude infopäevad keskenduvad sel aastal turundamisele

27. märtsil ja 6. aprillil ootame avatud talude päeval osalevaid talusid  kasulikku teavet jagavatele infopäevadele. Vaadatakse üle eelmise aasta head näited ja õppetunnid, räägitakse taludesse toimuvatest bussireisidest, tuuakse näiteid ühisturundamisest, jagatakse nõuandeid toiduohutuse nõuete ning loomatervise ja -kaitse kohta ja tehakse lühike, kuid sisutihe koolitus meediasuhtlusest ja sotsiaalmeedias turundamisest.

„Sel aastal soovime taludele veelgi rohkem abiks olla, et avatud talude päeva positiivne järellainetus neid veel kauaks saatma jääks. Seetõttu otsustasime kaasata mitu praktikut, kes jagaksid enda kogemusi ühisturundamisest ning õpetaksid, kuidas rohkem silma paista ja meelde jääda,” ütles avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk Maaeluministeeriumist. „Kindlasti tasub kohale tulla neil, kes suursündmusel oma uksed esimest korda avavad. Samas koostasime infopäevade programmi just nii, et palju uut ja kasulikku leiavad ka vanad kalad.”

Esimene avatud talude infopäev toimub 27. märtsil Audru osavallakeskuse suures saalis Pärnumaal (eelregistreerimine kuni 23. märtsini), teine aga 6. aprillil Põllumajandusuuringute Keskuse  suures saalis Jänedal Lääne-Virumaal (eelregistreerimine kuni 3. aprillini). Mõlemad päevad algavad kell 10 tervituskohvi ning kell 10.30 tervitussõnadega. Infopäevadele saab registreeruda veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule.

Infopäevade teemad

• Tagasivaade kolmandale üleriigilisele avatud talude päevale ja tehniline info 2018. a kohta – Karolin Lillemäe, Maaeluministeerium; Reve Lambur, Põllumajandusuuringute Keskus
• Ühisturundamise näide – Sille Roomets, Valgamaa avatud talud (27.03);  Aive Tamm, MTÜ Jõgeva Maitsed ja Kääpa OTTi ühine osalemine avatud talude päeval (06.04)
• Bussireisidest taludesse – Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliit
• Ülevaade üldistest toiduohutuse nõuetest ning loomatervisest ja -kaitsest – Siiri Merisaar, Pärnu Veterinaarkeskus (27.03); Kairi Sisask ja Harles Kaup, Veterinaar- ja Toiduamet (06.04)
• Ülevaade meediasuhtlusest ning sotsiaalmeedias turundamisest – Annela Laaneots, Tallinna Ülikool

Infopäevadel jagatakse osalistele kätte teavitusmaterjalid: infoviidad, õhupallid ja piirdelindid.

Populaarseks pereürituseks kujunenud üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal pühapäeval, 22. juulil. Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule. Praeguseks on registreerunud juba 70 talu. Registreeruda on võimalik kuni 1. maini.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Avatud talude päeva vajalikkust väljendab ka keskmine külastajate arv talu kohta, mis 2017. a ulatus ligikaudu 450 külastajani.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajate koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva veebileht

Talude ja infopäevade registreerimine

Avatud talude päev Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.03.2018

2. märtsil saatis Maaeluministeerium eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele. Eelnõus  19.-23. märtsile planeeritud taotluste vastuvõtu aeg lükkub edasi aprilli. Täpsed kuupäevad kuulutatakse välja esimesel võimalusel.

Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas.

Toetust antakse kartuli- või avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli- või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit.

Toetused on plaanis välja maksta 2018. aasta sügisel.