Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium

PRESSITEADE
21.03.2018

 Avatud talude infopäevad keskenduvad sel aastal turundamisele

27. märtsil ja 6. aprillil ootame avatud talude päeval osalevaid talusid  kasulikku teavet jagavatele infopäevadele. Vaadatakse üle eelmise aasta head näited ja õppetunnid, räägitakse taludesse toimuvatest bussireisidest, tuuakse näiteid ühisturundamisest, jagatakse nõuandeid toiduohutuse nõuete ning loomatervise ja -kaitse kohta ja tehakse lühike, kuid sisutihe koolitus meediasuhtlusest ja sotsiaalmeedias turundamisest.

„Sel aastal soovime taludele veelgi rohkem abiks olla, et avatud talude päeva positiivne järellainetus neid veel kauaks saatma jääks. Seetõttu otsustasime kaasata mitu praktikut, kes jagaksid enda kogemusi ühisturundamisest ning õpetaksid, kuidas rohkem silma paista ja meelde jääda,” ütles avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk Maaeluministeeriumist. „Kindlasti tasub kohale tulla neil, kes suursündmusel oma uksed esimest korda avavad. Samas koostasime infopäevade programmi just nii, et palju uut ja kasulikku leiavad ka vanad kalad.”

Esimene avatud talude infopäev toimub 27. märtsil Audru osavallakeskuse suures saalis Pärnumaal (eelregistreerimine kuni 23. märtsini), teine aga 6. aprillil Põllumajandusuuringute Keskuse  suures saalis Jänedal Lääne-Virumaal (eelregistreerimine kuni 3. aprillini). Mõlemad päevad algavad kell 10 tervituskohvi ning kell 10.30 tervitussõnadega. Infopäevadele saab registreeruda veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule.

Infopäevade teemad

• Tagasivaade kolmandale üleriigilisele avatud talude päevale ja tehniline info 2018. a kohta – Karolin Lillemäe, Maaeluministeerium; Reve Lambur, Põllumajandusuuringute Keskus
• Ühisturundamise näide – Sille Roomets, Valgamaa avatud talud (27.03);  Aive Tamm, MTÜ Jõgeva Maitsed ja Kääpa OTTi ühine osalemine avatud talude päeval (06.04)
• Bussireisidest taludesse – Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliit
• Ülevaade üldistest toiduohutuse nõuetest ning loomatervisest ja -kaitsest – Siiri Merisaar, Pärnu Veterinaarkeskus (27.03); Kairi Sisask ja Harles Kaup, Veterinaar- ja Toiduamet (06.04)
• Ülevaade meediasuhtlusest ning sotsiaalmeedias turundamisest – Annela Laaneots, Tallinna Ülikool

Infopäevadel jagatakse osalistele kätte teavitusmaterjalid: infoviidad, õhupallid ja piirdelindid.

Populaarseks pereürituseks kujunenud üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal pühapäeval, 22. juulil. Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule. Praeguseks on registreerunud juba 70 talu. Registreeruda on võimalik kuni 1. maini.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Avatud talude päeva vajalikkust väljendab ka keskmine külastajate arv talu kohta, mis 2017. a ulatus ligikaudu 450 külastajani.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajate koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva veebileht

Talude ja infopäevade registreerimine

Avatud talude päev Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.03.2018

2. märtsil saatis Maaeluministeerium eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele. Eelnõus  19.-23. märtsile planeeritud taotluste vastuvõtu aeg lükkub edasi aprilli. Täpsed kuupäevad kuulutatakse välja esimesel võimalusel.

Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas.

Toetust antakse kartuli- või avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli- või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit.

Toetused on plaanis välja maksta 2018. aasta sügisel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
06.03.2018

6. märtsil algas talude ja põllumajandustootjate registreerimine 22. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale. Avatud talude päev on kujunenud populaarseks pereürituseks, eelmisel aastal võttis külalisi vastu lausa 280 talu ning kokku oli külastusi üle 120 000.

„Mul on hea meel, et meie kirge ja armastust maaelu vastu jagavad nii paljud eestimaalased. Seetõttu usun, et sel aastal tuleb külalislahkeid talusid veelgi juurde ja me saame avastada Eesti maaelu varjatud pärleid. Avatud talude päev on suurepärane võimalus oma toodangut laiemale publikule tutvustada ning anda neile maitsta kübekest maaelu,” sõnas maaeluministerTarmo Tamm. „Kutsun üles end registreerima kõiki talusid, kes soovivad oma ehedust kaasmaalastega jagada ning on valmis üheks toredaks, põnevaks ja rahuldust pakkuvaks päevaks.”

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul on talud põllumajanduse selgroog ning maaelu visiitkaart. „Talupidamine ja maaettevõtlus laiemalt on maaelu maine kujundajad. Üle-eestilisel avatud talude päeval saame avada oma talude uksed, et näidata kogu rahvale, kus kasvab ja tuleb kvaliteetne Eesti toit. Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub üles kõiki talusid ennast külastajatele sel päeval avama,” lisas Kerli Ats.

„Avatud talude päev on väga tänuväärne ettevõtmine, mis tutvustab maaelu ja põllumajandust meie noortele. Just see järeltulev põlvkond hakkabki tulevikus meie maaelu edasi arendama. Seetõttu kutsungi kõiki talusid osalema ja noori põllumajanduse vallas harima,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Külastajad saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida veebilehel http://www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerida on võimalik kuni 1. maini.

Talupidajad ja põllumajandustootjad, kes soovivad 22. juulil oma tootmise külastajatele avada, on oodatud osalema infopäeval

· 27. märtsil algusega kell 10 Audru osavallakeskuse suures saalis Pärnumaal

· 6. aprillil algusega kell 10 Põllumajandusuuringute keskuse suures saalis Jänedal Lääne-Virumaal.

Infopäevale tuleb end registreerida veebilehel: http://www.avatudtalud.ee/et/talule.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Avatud talude päeva vajalikkust väljendab ka keskmine külastajate arv talu kohta, mis 2017. a ulatus ligikaudu 450 külastajani.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajatega koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014-2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Avatud talude päeva veebileht

Talude ja infopäevade registreerimine

Avatud talude päev Facebookis

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.03.2018

Maaeluministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse erakorraline toetus kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajatele, kel jäi 2017. aasta sügise tugevate vihmade tõttu saak osaliselt koristamata.

„2017. aasta liigniiske sügis viis paljud taimekasvatajad keerulisse majanduslikku olukorda. Seetõttu on erakorralise toetuse eesmärk toetada Eesti kartuli- ja avamaaköögivilja kasvatajaid, kellel jäi eelmisel sügisel liigsete sademete tõttu saak osaliselt või täielikult koristamata,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Erakorralist toetust antakse selle põllumaa kohta, kus jäi alates 2017. aasta septembrist koristamata kartul (välja arvatud varajased kartulisordid) või vähemalt üks järgmistest avamaaköögiviljadest: aedhernes, aeduba, juurseller, kaalikas, lehtkapsas, lillkapsas, naeris, pastinaak, porgand, porrulauk, spargelkapsas, söögipeet ja valge peakapsas.

Toetust antakse kartuli- või avamaaköögivilja kasvatajale, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust või puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning kelle taotlus rahuldati. Koristamata kartuli või avamaaköögivilja kasvatamise pindala suurus peab olema vähemalt 0,3 hektarit ning põllumaa pindala määramisel võetakse arvesse kartuli- või avamaaköögivilja põld pindalaga vähemalt 0,01 hektarit.

Toetuse taotlusi saab esitada 19. kuni 23. märtsini 2018. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile.

 

PRESSITEADE

Maaeluministeerium

02.03.2018

2017. aastal jätkus põllumajandussektori taastumine vahepealsest langusest. Alates eelmise aasta teisest poolest on põllumajanduse edenemisele kaasa aidanud toodetele lisandväärtuse andmine.

„Eelmisest aastast alates toodeti põllumajandussektoris rohkem lisandväärtust, põllumajandussektori toodangu väärtus suurenes ning hoolimata keerulistest ilmastikuoludest koristusperioodil saadi viimase kümne aasta rekordile ligilähedane teravilja- ja õlikultuuride saak. Need on vaid mõned näited põllumajanduse positiivsest mõjust kogu majanduse kasvule,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Kokku toodeti põllumajandussektoris 2017. aastal lisandväärtust koos toetustega 61% enam kui 2016. aastal ehk 310 miljonit eurot.

Põllumajandussektori toodangu väärtus suurenes 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga 21% ja oli 906,1 miljonit eurot. Taimekasvatustoodangu väärtus suurenes 19%. Hoolimata liigniiskest koristusperioodist oli 2017. aasta teravilja keskmine saagikus kõrgem ning kokku saadi 44,5% enam toodangut kui eelnenud aastal, millele lisandus ka tootjahindade 8% tõus. Selle tulemusel suurenes teravilja toodangu väärtus 56%.

2017. aastal hakkas piima kokkuostuhind tõusma ja suurenes aastases võrdluses 38% ning samal ajal säilis ka piima kogutoodangu maht. Ka loomade arvu vähenemine peatus ja stabiliseerus pärast eelnevate aastate langust.

Loomakasvatustoodangu väärtus suurenes võrreldes 2016. aastaga 27%, seejuures toodangu maht jäi 2016. aasta  tasemele, kuid tootjahinnad tõusid 23%.

Tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste muutuvkulude väärtus  suurenes 10%. Tootmistoetused  suurenesid 14%, mistõttu toodetud lisandväärtus, mis mõõdab hüvitust kõigile kasutatud tootmisteguritele (rendimaksed, tööjõukulud, intressid), suurenes 61%.

Põllumajandussektori taastumine edukamate aastate tasemele võtab veel aega. Tootmiseks kasutatavate sisendite osatähtsus kogutoodangu väärtusest on jätkuvalt kõrgem kui edukamatel aastatel. Lisandväärtusest üle 50% moodustavad toetused, mis on olulised järjest suurenevate tööjõukulude, intresside ja rendimaksete katmisel.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
01.03.2018

Maaeluminister allkirjastas 2018. aastal antavate üleminekutoetuste määruse. Kokku makstakse 2018. aastal üleminekutoetusi 18,4 miljoni euro ulatuses.

„Üleminekutoetused on üks oluline osa Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kokkuleppest aastateks 2014-2020 ja nagu lubatud, maksame ka käesoleval aastal oma põllumeestele üleminekutoetused välja täies mahus. Kokku jõuab põllumeesteni sel aastal 18,4 miljonit eurot. Toetused aitavad Eesti põllumehel parandada oma konkurentsipositsiooni Euroopa Liidu siseturul,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Määruse „2018 aastal antavad üleminekutoetused“ kohaselt on võimalik 2018. aastal taotleda seitset üleminekutoetust: ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetus, piima, veise ja ute üleminekutoetus ning põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus.

Ammlehma ja ute kasvatamise üleminekutoetuse, piima, veise ja ute üleminekutoetuse taotlemine toimub Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (edaspidi PRIA) perioodil 2. märts kuni 21. märts 2018. a. Viie loomakasvatuse üleminekutoetuse eelarve on 12,83 miljonit eurot ning toetused makstakse välja hiljemalt septembriks 2018. aastal.

Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetusi saab taotleda PRIA-s 2. maist kuni 21. maini 2018. aastal. Kahe toetuse eelarve on 5,60 miljonit eurot ning toetused makstakse välja detsembris 2018. aastal.

Viie loomakasvatuse üleminekutoetuse tingimused
Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetuste tingimused​

PANE TÄHELE❗️Sel aastal saab taotlusi esitada vaid e-PRIA kaudu.

Ilmus Eestimaa Talupidajate Keskliidu veebruari infokiri!

• Muutub asendusteenistuse hinnakiri
• Põllumajandusametil on uued taimekaitsevahendi valdkonna e-lahendused
• Põllumajanduse ja kalandusvaldkonna arengukava aastani 2030
• Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik. Paindlik, õiglane ja säästev ühine põllumajanduspoliitika
• Põllumajandusstatistika
• Saabuvad taotlusvoorud
• EIP võrgustiku uudised
• Saabuvad koolitused ja konverentsid

Infokirja saate lugeda ETKL, infokiri, veebruar 2018

Head lugemist!

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.02.2017

Maaeluminister Tarmo Tamm andis täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendanud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle üheksa hõbedast ja kaks kuldset ministeeriumi teenetemärki.

„Saja aasta jooksul on Eesti põllumajandus väga palju muutunud ja arenenud. Põllumehe peamine ülesanne on aga jäänud samaks – oma rahvas ära toita. Meil on väga palju tublisid ja ettevõtlikke põllumehi ning samuti on palju kuldaväärt inimesi, kes igapäevaselt maaelu edendamisega tegelevad ja kelle panus maaelu arengusse on väga oluline. Loodan, et tunnustus innustab neid usinaid inimesi oma tegemistega sama säraga jätkama,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Tänavu anti üle kaks kuldmärki ja üheksa hõbemärki.

Kuldne teenetemärk

Jaan Kallas – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni ameti peadirektor, kelle eestvedamisel on PRIA arenenud tõhusalt toimivaks ja kliendile suunatud organisatsiooniks.

Olev Peetsu – Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi direktor, kes on välja arendanud usaldusväärse ja kvaliteetset teenust pakkuva laboratooriumi, mille abil saab tagada elanikele ohutu toidu ning loomade tervise ja heaolu.

Hõbedane teenetemärk

Linda Brandt – Põllumajadusuuringute Keskuse taimetervise- ja mikrobioloogia laboratooriumi peaspetsialist-mükoloog, kelle poolt on läbi viidud enamik PMK keerulistest mükoloogilistest- ja umbrohu laborianalüüsidest.

Margus Friedenthal – Põllumajadusuuringute Keskuse asedirektor, kes on pikaajaliselt tegelenud PMK ja kogu valdkonna arendamisega. Samuti olnud rahvusvahelise taimetervise teadusvõrgustikus Euphresco osalemise initsiaator.

Urmas Jõgeva – AS Värska juhatuse esimees, kes on andnud hindamatu panuse Eesti joogitööstuse arengusse nii sise- kui ka välisturgudel.

Riina Kaldaru – Oli kuni 2017. aasta oktoobrini Eestimaa Talupidajate Keskliidu asendusteenistuse direktor, kes töötas liidus 12 aastat. Ehitas üles talupidajate asendusteenistuse ja juhtis seda pea 9 aastat.

Ave Kikas – Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur, kes on läbi viinud olulisi teadusuuringuid aiakultuuride sordiaretuses.

Olav Kreen – Rabaveere Farm OÜ juht ja omanik, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, põllumajanduse grupi juhatuse liige ja Teraviljatoimkonna liige, kes panustab palju aega põllumeeste ühistu KEVILI arendamisse.

Anne Liiker – AS Tartu Agro agronoom, Eesti heinaseemnekasvatuse edendaja.

Enn Tiitus – Maaelu Edendamise Sihtasutuse pikaajalise staažiga analüütik, kes on andud suure panuse maaelu arendamisse.

Kalmer Visnapuu – Virumaa Põllumeeste Liidu liige, Eesti Lihaveiste Seltsi juhatuse liige, Baltic Vianco AS asutaja, Liivimaa Lihaveis asutaja ja liige, kes lööb aktiivselt kaasa põllumeeste ühistegevust toetavate organisatsioonide tegevuses.

Parimad karjakasvatajad

Samuti kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) välja parima piimakarjakasvataja ja lihaveisekarjakasvataja. 2017. aasta parim piimakarjakasvataja on Teet Kallakmaa Metstaguse Agro OÜ-st ning parim lihaveisekarjakasvataja Vallo Kruusimägi Nurmetu Charolais OÜ-st.

Kutsekoja pressiteade

Kuigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajaid on tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks piisavalt, ei asu suur osa neist valdkonna ettevõtetesse tööle. Ettevõtjad kurdavad töökäte nappust, selgub OSKA uuringust.

Ühe uuringu autori, OSKA vanemanalüütiku Siim Kruselli sõnul katab põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade lõpetajate arv tuleviku tööjõuvajaduse. „Mitu korda tööjõuvajadusest enam koolitatakse pagar-kondiitreid ning aednikke, kuid ometi tunnetavad ettevõtjad töötajate puudust. Paljud lõpetajad töötavad edasi muudel elualadel ning panustavad põllumajandusse või toiduainetööstusesse kõrvaltegevusena“, selgitas Krusell.

Aastaks 2024 väheneb mõnevõrra põllumajanduse ja toiduainetööstuse hõive. Eelkõige väheneb lihtsama oskustöö tegijate, nt taime- ja loomakasvatajate, ametikohtade arv.

Uuring prognoosib põllumajanduse spetsialistide, loomaarstide ning tootmistehnika inseneride ametikohtade arvu kasvu. Toiduainetööstusesse on tulevikus juurde vaja tehnolooge, tootearendajaid ning kvaliteedijuhte, kuid ka tööstusinsenere, hooldustehnikuid ning mehhatroonikuid, kes seni ei ole piisavalt valdkonna ettevõtetesse tööle läinud. Alles jääb ka vajadus heade oskustöötajate järele nii põllumajanduses kui toiduainetööstuses.

Tehnoloogilised uuendused tingivad olemasolevate töötajate pideva enesetäiendamise vajaduse. Senisest enam on töötajatel vaja oskusi, mis võimaldavad ettevõtete tegevust uuele tasemele tõsta, nt tootearendus-, müügi- ja turundusoskused ning ka uue tehnika kasutusele võtmise ja hooldamisega seotud oskused.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2024 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega.

OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda ning rahastab Euroopa Liit  Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

100 kutset Eestile

100 kutset Eestile on SA Kutsekoda kingitus Eesti 100. aastapäevaks. Tutvustame piktogrammidega veebruarist novembrini 100 põnevat kutset ning kutsume üles neid ära arvama. Osalejate vahel loosime välja ahvatlevaid auhindu. Kampaania teema on seotud ka tänavuse kutse andjate tunnustamiskonkursiga, sest tõstame esile neid kutse andjaid, kes on silma paistnud kutsete populariseerimisega. Kõik on oodatud osalema, kampaania algab 26. veebruaril. #100kutset #ev100

Eestis koolitatakse liiga vähe transpordi ja logistika juhte ning tippspetsialiste

Transpordis ja logistikas jääb tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks puudu juhtidest ja tippspetsialistidest ning ostuspetsialistidest, selgus OSKA uuringust. Tuleviku tööjõuvajaduse katmiseks on vaja enam koolitada kõrgharidusega tippspetsialiste, nagu hanke-, tarneahela- ja logistikajuhid ning transpordiplaneerijad. Liiga palju koolitatakse logistika õppekavadel transpordikorraldajaid, kellest osa võiks omandada hoopis ostuspetsialisti eriala.

Tulevikuoskuste lauamäng aitab tööturul edukamaks saada

Europassi keskuse uus lauamäng „Jaht oskustele“ aitab saada ülevaate enda olemasolevatest oskustest ning seostada need tuleviku karjäärivalikutega. Mängu põimitud küsimused oskuste ja kutsete kohta toetavad karjäärivalikute ees seisvaid noori ja täiskasvanuid tulevikutöötajaks kujunemisel. Lauamäng aitab saada ülevaate enda olemasolevatest oskustest ja kaardistada puudu olevad tulevikuoskused. Selgeks saavad Europassi dokumendid, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik ja kutsesüsteem, mis aitavad vajaliku kvalifikatsiooni omandamiseks eesmärke seada.

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIT
EESTI JAHIMEESTE SELTS
EESTI ERAMETSALIIT

PRESSITEADE
16. VEEBRUAR 2018

15. veebruaril toimus Eesti Jahimeeste Seltsis (EJS) riigi olulisemate maaomanike esindusorganisatsioonide ja jahimeeste ümarlaud, kus arutati tasakaalu leidmist keskkonnahoius ja looduskaitses. See on võimalik vaid kõigi osapoolte koostöös ühiseid väärtusi kaitstes, leidsid ümalaual osalejad.

Muuhulgas arutati ka eelmisel aastal Eesti Ornitoloogiaühingu algatatud petitsiooni „Aita lõpetada seaduslikud veelindude tapatalgud!“ ettepanekuid jahiseaduse muutmiseks. Kahetsusväärselt tugines petitsioon osaliselt infole, mis ei vasta tegelikkusele ning petitsiooni algatajad olid jätnud avalikkusele palju olulist infot edastamata. Osalise teabe emotsionaalne esitamine sisuliselt eksitas avalikkust, leidsid Eesti Erametsaliit, Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda oma eelmises avalikus pöördumises. Pärast petitsiooni riigikogule esitamist toimus eelmise aasta detsembris keskkonnakomisjoni istung, kus ei toetatud ornitoloogide ettepanekuid. 2018. aasta algusest alates on maaomanike katusorganisatsioonid ja EJS korraldanud mitu kohtumist, kus linnujahi temaatikat on ausalt, igakülgselt ja faktipõhiselt arutatud. Jahimeeste ettepanek on olnud ka korraldada välismaistele jahikülalistele spetsiaalseid koolitusi, et tutvustada meie seadusi ja tavasid.

Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Linki arvates peab kehtiv õiguskord kindlustama põhimõtted, millega välditaks liigsete kahjustuste tekitamist maaomanikele või nende ilmnemisel kahjustusi hüvitatama, milleks muuhulgas on ka maaomaniku õigus väikeulukijahti korraldada. „Oleme jätkuvalt seisukohal, et jahiseaduse muutmine üksikute osade kaupa ei ole kooskõlas viis aastat tagasi osapoolte vahel saavutatud kompromissiga ja see tooks kaasa kogu seaduse ülevaatamise uue kokkuleppe saavutamiseks,“ selgitas Link.

Ümarlaual pakkusid põllumehed kevadiste põllukahjude vältimiseks ka rändlindude heidutusjahi ideed. Põllumeeste tegevusest sõltub suuresti Eestimaa keskkonnaseisund.

Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimehe Olav Kreeni sõnul mõjutab põllumeeste tegevust järjest enam igakevadine haneliste kevadrände ajal tekitatud põllukahju. „Aasta-aastalt on suurenenud rändel olevate haneliste arv ja nende poolt põllukultuuridele ning ka rohumaadele tekitatav kahju.”. „Riigi poolt reguleeritud heidutusjaht täiendava meetmena on hädavajalik, et saavutada tasakaal looduse ja toidu tootmise vahel,” lisas Kreen.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Mait Värk ütles, et kevadise heidutusjahi korraldamise lubamine maaomanikele vähendaks maksumaksja koormust tasuda sadadesse tuhandetesse ulatuvad põllukahjud. „Veelgi enam, heidutusjahi lubamine vabastaks riigikahjude maksmisest,“ lisas Värk.

Eesti Jahimeeste Seltsi presidendi Margus Puusti sõnul on jahimehed vajadusel nõus põllumeestele igati vastu tulema ja aitama heidutusjahti läbi viia, kui maaomanik pole ise jahimees. „Kaasaegne jahipidamine on suures osas ühiskondliku tellimuse täitmine,” selgitas Puust. „Veelgi enam, kaasaegne jahindus on looduskaitse, mis on ka meie 2018. teema aasta nimetus,” lisas Puust.

Lisainfo:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees, teraviljakasvataja Olav Kreen, tel 514 2124
Eesti Jahimeeste Seltsi president Tõnis Korts, tel 511 8673
Eesti Erametsaliit juhatuse esimees Mikk Link, tel 5345 3698
Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Mait Värk, tel 505 3035