Kutsume teid osalema tasuta ühistegevuse koolitusel: “Ühistu sisenemine jaekaubandusse”.

Hea ühistegevuse huviline!

Kutsume teid osalema tasuta ühistegevuse koolitusel: “Ühistu sisenemine jaekaubandusse”.

31.01.2018 toimub koolitus Eesti Maaülikooli tehnikamajas, Kreutzwaldi 56/1, Tartu, auditoorium B136, 1 korrus, B-korpus.

Lektoriteks on Coop Eesti Keskühistu ostudirektor Oliver Rist ja MTÜ Ehtne Talutoit juhatuse liige Sirkka Pintmann.

Koolituse tulemusel suurenevad õppija teadmised ühistu sisenemisest jaekaubandusse. Eriti ootame osalema ühistute müügijuhte.

EELNEVALT ON VÕIMALUS SAATA LEKTORITELE KÜSIMUSI, liis.volli@emu.ee.

31.01.2018 koolituse ajakava:

10:00 – 10:15 Registreerimine ja tervituskohvi
10:15 – 12:30 Sisenemine jaekaubandusse – MTÜ Ehtne Talutoit vaade
12:30 – 13:15 Lõunapaus
13:15 – 15:30 Sisenemine jaekaubandusse – Coop Eesti Keskühistu vaade
15:30 – 15:45 Tagasiside

Koolituse õppekava: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=8683&id_ay_toimumine=11246&systeemi_seaded=3,1,12,1

Eelregistreerimine toimub kuni 29.01.2018, osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber.

Koolituse korraldamist toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

 

22. juulil toimub juba neljas üle-eestiline avatud talude päev

 

22. juulil 2018. aastal toimub neljandat korda üle-eestiline avatud talude päev. Talud ja põllumajandustootmised üle Eesti kutsuvad kõiki huvilisi juulikuisel pühapäeval külla, et näidata, kuidas valmib kodumaine toit ning põllumajandustoodang.

„Üle-eestiline avatud talude päev toob maaelu Eesti inimestele lähemale. Päeva külastamisest saadud positiivne kogemus saadab meid kõiki kogu aasta ning kes teab, äkki meelitab nii mõnegi pere maale elama ning maaelu arendamisse panustama,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Lisaks saab avatud talude päeval näha, kuidas valmib kodumaine toit ja muud põllumajandussaadused. Sel päeval on oluline roll meie laste harimisel, sest just siis on ainulaadne võimalus jälgida, kuidas leib tegelikult meie lauale saab, ning kui ettevõtlikud ja uuendusmeelsed inimesed maal elavad.”

Külastajad saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid. Peagi kuulutame välja ka talude ja põllumajandustootmiste registreerimise avatud talude päevale. Samuti toimuvad kevadel infopäevad huvilistele, kes oma tootmise sel päeval külastajatele avada soovivad. Infopäeval jagatakse nippe ja nõuandeid eelmiste aastate kogemustest.

Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal, kui oma uksed avas külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligikaudu 45 000 külastust. 2016. aastal osales 234 talu ja tehti ligikaudu 85 000 külastust. 2017. aastal külastati 280 talu, põllumajandustootjat ja maaettevõtet üle 120 000 korra. Avatud talude päeva vajalikkust väljendab ka keskmine külastajate arv talu kohta, mis 2017.a ulatus ligikaudu 450 külastajani.

Üle-eestilise avatud talude päeva algatus sündis Maaeluministeeriumi, nüüdseks Põllumajandusuuringute Keskusega liitunud Maamajanduse Infokeskuse ja Järvamaa avatud talude eestvedajatega koostöös. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Veterinaar- ja Toiduamet keskendub sel aastal rohkem e-keskkondades toidu müüjate kontrollimisele

 

Käesoleval aastal kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) senisest põhjalikumalt neid kauplejaid, kes müüvad toitu, sealhulgas toidulisandeid veebipoes, sotsiaalmeedias või muul viisil üle interneti. Veebipoodidele rakendub järelevalvetoimingute eest ka järelevalvetasu, mille tunnitasu määr on 11,50 eurot.

Toidu müümine interneti kaudu on kiiresti arenev valdkond ning ka enamik suuremaid toidukaupade kette pakuvad juba võimalust neti teel toitu koju tellida. VTA on tuvastanud, et veebipoodides esitatav toidualane teave ei ole sageli piisav ning nõuetekohane. Näiteks puudub tihti teave toidu koostisosade, sealhulgas allergeenide kohta.

Esineb ka juhtumeid, kus veebis toidu müügiga tegelevad ettevõtjad ei ole oma tegevusest Veterinaar- ja Toiduametit teavitanud. Toidu müügiga tegelemisest tuleb Veterinaar- ja Toiduametit teavitada. Selleks tuleb esitada majandustegevusteade, mida võib teha näiteks siin.

VTA on koostanud abistava juhendi, mille alusel saavad toidu müüjad oma kaugmüügi kanalid ka ise üle vaadata ning nõuetele vastavusse viia, et tarbijad saaksid enne ostu sooritamist toidu kohta vajaliku teabe.

Tutvu juhendiga – Toidukauba müük ja reklaam veebikeskkonnas

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE

Piimandusühistu E-Piim kutsub tutvuma oma tulevase piimatööstuse projektiga.

Head ühistulise piimatööstuse huvilised!

Piimandusühistu E-Piim kutsub tutvuma oma tulevase piimatööstuse projektiga. Oodatud on kõik ühistulise piimatööstuse huvilised.

Projekti tutvustatakse kolmapäeval 10. jaanuaril 2018 kell 11.00 -14.00 Põltsamaa meiereis.

Projektitutvustusele saad registreerida järgneval lingil – https://goo.gl/forms/Ue5iOjCDVm6Lzlci1

Registreeri ennast osalejaks hiljemalt 5. jaanuaril 2018!

Euroopa Komisjon eraldas Eestile ilmakahjude katteks 1,3 miljonit eurot

​Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.12.2017

Käesoleva aasta saagikoristusperioodi erakorraliste ilmastikuolude tõttu pöördusid Balti riigid ja Soome selle aasta sügisel Euroopa Komisjoni poole erakorralise toetuse saamiseks. Pärast liikmesriikidelt küsitud täiendavate andmete analüüsimist on Euroopa Komisjon otsustanud eraldada neljale riigile erakorraliseks toetuseks 15 miljonit eurot, Eesti saab sellest 1,3 miljonit eurot.

„Euroopa Komisjoni otsus on tore jõulukingitus. Tänan kõiki inimesi, kes sellele toetuse saamisele kaasa aitasid,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Eile tutvustas Euroopa Komisjon eelnõud esmakordselt põllumajandusturgude ühise korralduse komitee kohtumisel ja hääletus selle üle toimub jaanuaris.

Erakorralisest toetusest 9,1 miljonit eurot saab Leedu, 3,5 miljonit eurot Läti, 1,3 miljonit eurot Eesti ja 1,1 miljonit eurot Soome. Lisaks on liikmesriikidele antud õigus omalt poolt toetusele 100% riigieelarvest lisada. „Kuna info Euroopa Komisjonilt vahendite eraldamise kohta on värske, siis hetkel otsust riigieelarvest lisavahendite eraldamise kohta tehtud ei ole,“ sõnas Tarmo Tamm.

„Erakorralise toetuse eraldamine Euroopa Komisjoni poolt on hea näide koostööst põllumajandussektori esindusorganisatsioonide ja teadlastega, kes abistasid Euroopa Komisjoni jaoks vajalike andmete kogumisel küsitluse läbiviimise ja ekspertarvamusega,“ lisas Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban.

Vahendite jagamisel on Euroopa Komisjon arvesse võtnud, kui palju jäi erinevates riikides sel aastal sademete ja liigniiskuse tõttu talivilja külvamata. Eestis jäi hinnanguliselt külvamata üle 42 821, Leedus 291 722, Lätis 110 483, Soomes 34 654 hektarit talivilja. Toetust on võimalik maksta külvamata jäänud talivilja hektari kohta, tingimusel, et see moodustab vähemalt 30% põllumajandustootja talivilja pinnast. Toetus tuleb kasusaajatele välja maksta 2018. aasta septembri lõpuks.

Lisaks tegid Balti riigid Euroopa Komisjonile seoses probleemidega talivilja külvamisel ettepaneku paindlikkuseks rohestamise kultuuride mitmekesistamise nõude täitmisel. Ka selles osas otsib Euroopa Komisjon hetkel riikidele sobivat lahendust. Eelnõu kujul esitleb Euroopa Komisjon ettepanekut esmakordselt jaanuaris toimuvas otsetoetuste komitees.

Teate edastas:
Kertu Kärk
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel. 6256152
press@agri.ee

 

 

Maaparandussüsteemi investeeringute elluviimise tähtaega pikendatakse

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.12.2017

 

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile

Investeeringute elluviimiseks ja seda tõendavate kuludokumentide esitamiseks ette nähtud maksimaalset tähtaega pikendatakse seniselt kahelt aastalt kahe aasta ja kümne kuuni seoses halbade ilmastikuoludega 2017. aastal. „Kavandatava muudatuse tulemusel pikendatakse tegevuste elluviimise tähtaega kümne kuu võrra, et esimese taotlusvooru toetuse saajad saaksid kavandatud tegevused lõpetada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Muudatus rakendub 2015. aastal toimunud esimeses taotlusvoorus toetust saanutele. „Pikemat tegevuste elluviimise tähtaega on võimalik kasutada vaid neil toetuse saajatel, kes on ajaks, mil taotluse rahuldamise otsuse tegemisest möödub kaks aastat, viinud kavandatud tegevused olulises osas ellu,“ ütles Tamm. „See tähendab, et taotlejatel peab olema kavandatud investeeringust tehtud osa, mis moodustab vähemalt 45 protsenti kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest.

2015. aasta esimeses taotlusvoorus rahuldati 31 taotlust kogusummas 5,9 miljonit eurot.  Selle aasta 2017. novembri keskpaiga seisuga, kui toetuste saajatel on kaks kuud aega ettenähtud tegevuste elluviimiseks, on määratud toetusest välja maksmata 1,8 miljonit eurot (30%).

Kokku on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetmele 4.3 ette nähtud 43,6 miljonit eurot.

MAK 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

 

Ilmus Põllumehe Teataja jõulukuu number

Ilmunud on selle aasta viimane Põllumehe Teataja!

Loe lähemalt:

–          Persoon: Tanel-Taavi Bulitko, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht

–          Teraviljakasvatajate probleeme võimendavad mullused mured

–          Käes on metsataimede varumise aeg

–          Mesinikud pole toetusrahale veel ligi pääsenud

–          Toetused: PRIA otse- ja üleminekutoetused ning toetus tootlikkuse parandamiseks

–          Maaülikool töötab koos ettevõtjatega piima omahinna arvutamise metoodika kallal

–          Kuidas mõjutavad järgmisest aastast jõustuvad maksumuudatused FIE-sid?

Head uudistamist ja kohtumiseni juba uuel aastal!

https://issuu.com/meediapilt/docs/pollumehe_teataja_2017_detsember

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib järgmisel aastal rohkem ka e-keskkondades toidu müüjaid

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
11.12.2017

Alates uuest aastast kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) senisest põhjalikumalt neid kauplejaid, kes müüvad toitu, sealhulgas toidulisandeid veebipoes, sotsiaalmeedias või muul viisil üle interneti.

Toidu müümine interneti kaudu on kiiresti arenev valdkond ning ka enamik suuremaid toidukaupade kette pakuvad juba võimalust neti teel toitu koju tellida. VTA on tuvastanud, et veebipoodides esitatav toidualane teave ei ole sageli piisav ning nõuetekohane. Näiteks puudub teave toidu koostisosade, sealhulgas allergeenide kohta.

Esineb ka juhtumeid, kus veebis toidu müügiga tegelevad ettevõtjad ei ole oma tegevusest Veterinaar- ja Toiduametit teavitanud. Toidu müügiga tegelemisest tuleb Veterinaar- ja Toiduametit teavitada. Selleks tuleb esitada majandustegevusteade, mida võib teha näiteks siin.

VTA on koostanud abistava juhendi, mille alusel saavad toidu müüjad oma kaugmüügi kanalid ka ise üle vaadata ning nõuetele vastavusse viia, et tarbijad saaksid enne ostu sooritamist toidu kohta vajaliku teabe.

Teate edastas:
Martin Altraja
Veterinaar- ja Toiduamet
pressiesindaja
tel: +372 5343 6656
e-post: martin.altraja@vet.agri.ee

Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik. Paindlik, õiglane ja säästev ühine põllumajanduspoliitika

Euroopa Komisjon – Pressiteade

Brüssel, 29. november 2017 

Lihtsamad eeskirjad ja paindlikum lähenemisviis tagavad, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on tulemuslik nii põllumajandustootjate toetamisel kui ka ELi põllumajanduse kestliku arengu edendamisel.

See on peamine sõnum Euroopa Komisjonis täna vastu võetud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, milles kirjeldatakse, kuidas tagada ELi vanima ühise poliitikavaldkonna ajakohasus ka tulevikus.

Juhtalgatusega nähakse liikmesriikidele ette suurem vabadus valida, kuidas ja kuhu investeerida ühise põllumajanduspoliitika raames neile antud toetusraha, et saavutada keskkonna, kliimamuutuse ja kestlikkusega seotud ühised kaugele ulatuvad eesmärgid.

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav asepresident Jyrki Katainen märkis sellega seoses järgmist: „Oleme tegelenud ühise põllumajanduspoliitikaga alates 1962. aastast. Peame tagama, et see poliitika võimaldab ka edaspidi pakkuda tarbijatele tervislikku ja maitsvat toitu ning toetada maapiirkondades töökohti ja majanduskasvu, kuid lisaks peab ühine põllumajanduspoliitika arenema koos muude poliitikavaldkondadega. Meie ettepanek on oluline samm edasi ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamisel ja lihtsustamisel, võttes arvesse sidusrühmadega peetud ulatuslike konsultatsioonide tulemusi. Komisjoni esitatud uue toetusmudeli kohaselt võimaldatakse liikmesriikidele suuremat subsidiaarsust; lneile seatakse ülesandeks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis sisaldab nende kohaldatavaid I ja II samba meetmeid, võimaldab lihtsustada nende meetmete rakendamist ning tagab suurema sidususe ja parema järelevalve tulemuste üle.“

Põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Phil Hogan ütles omalt poolt: „Täna avaldatud teatisega tagatakse ühise põllumajanduspoliitika selliste uute jesile kerkivate eesmärkide täitmine nagu aruka ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise põllumajandussektori toetamine, keskkonnakaitse ja kliimameetmetega seotud vastutuste suurendamine ning maapiirkondade sotsiaalmajandusliku olukorra parandamine. See muudatus kujutab endast olulist sammu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel. Kui praegune süsteem uue vastu välja vahetatakse, suureneb liikmesriikide ja piirkondade subsidiaarsus tuntavalt.“

Praegune kahesambaline struktuur säilib, kuid ELi tasandil kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks on võimalik lihtsamini ja paindlikumalt võtta üksikasjalikke meetmeid. ELi iga liikmesriik koostab eesmärkide täitmiseks oma strateegiakava, mille komisjon seejärel heaks kiidab. Vastavuse asemel pööratakse rohkem tähelepanu edusammude jälgimisele ja konkreetsete tulemuste saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite kasutamisele. Kohandatud lähenemisviisi kasutamine tüüplahenduse asemel tagab, et poliitikameetmed ja nende tegelik mõju on kohapealsetele rakendajatele arusaadavamad.

Põllumajandustootjaid toetatakse ka edaspidi otsetoetussüsteemi kaudu. Teatis ei mõjuta ELi tulevaste rahaliste vahendite üle peetavate arutelude tulemusi ega komisjoni ettepanekut järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta. See ei ole ammendav, kuid selles vaadeldakse mõningaid võimalusi, kuidas põllumajandustootjaid õiglasemalt ja sihipärasemalt toetada.

Põllumajandust ja toidutootmist mõjutavad jätkuvalt kliimamuutused ja loodusvaradega seotud piirangud. Tulevane ÜPP peaks sisaldama auahnemaid eesmärke, seda nii seoses ressursitõhususe, keskkonnahoiu kui ka kliimameetmetega.

Muud ettepanekud:

-soodustada tänapäevase tehnoloogia kasutamist, et toetada põllumajandustootjaid kohapeal ja tagada läbipaistvam ja kindlam turg;
– julgustada noori põllumajandustegevusega alustama, koordineerides tegevust liikmesriikide pädevusega sellistes valdkondades nagu maa maksustamine, maakasutuse planeerimine ja oskuste arendamine;
-leida lahendus kodanike muredele, mis on seotud kestliku põllumajandustootmisega, sealhulgas tervise, toitumise, toidu raiskamise ja loomade heaoluga;
– võtta sidusaid meetmeid, mis on kooskõlas üleilmsete meetmetega, eriti sellistes valdkondades nagu kaubandus, ränne ja kestlik areng;
– luua riskijuhtimist käsitlev ELi tasandi platvorm, et aidata põllumajandustootjatel paremini toime tulla kliimamuutustest tingitud ebakindluse, hindade kõikumise ja muude riskidega.

Komisjon esitab asjakohased seadusandlikud ettepanekud teatises kirjeldatud eesmärkide jõustamiseks enne 2018. aasta suve pärast mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekut.

Taust

2. veebruaril 2017 algatas Euroopa Komisjon arutelu Euroopa tulevase ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) üle, et selgitada välja, kuidas kehtivaid poliitikameetmeid lihtsustada ja ajakohastada. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi jooksul sai Euroopa Komisjon üle 320 000 vastuse, neist enamiku eraisikutelt. Konsultatsiooni käigus selgus, et enamik vastanutest soovib säilitada tugeva ühise põllumajanduspoliitika Euroopa Liidu tasandil, kuid see peaks olema lihtsam ja paindlikum. Samuti soovitati pöörata rohkem tähelepanu peamistele probleemidele, milleks on põllumajandustootjatele õiglase elatustaseme tagamine, keskkonnakaitse ja toimetulek kliimamuutustega.

Lisateave

Teatis (eesti keeles) – future_of_food_and_farming_communication_et

Lihatootmisel on Eestis perspektiivi

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
07.12.2017

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban tegi eile Rakveres Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja peetud lihafoorumil ja tänasel konverentsil „Veiseliha tootmine ja areng Eestis“ ettekande, kus andis ülevaate lihasektorist ja selle positsioonist põllumajanduse ja kalanduse üldises strateegias ning veiselihasektori olukorrast.

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban ütles ülevaadet andes, et Eestis on lihatarbimine aasta-aastalt kasvanud – eelmisel aastal sõi keskmine eestlane 82,2 kilogrammi liha. „Eestlane on lihausku ning tarbimise kasv peaks loomakasvatussektorile andma signaali, et nõudlus loomakasvatustoodangu järele on olemas,“ lisas ta.

Viimastel aastatel on lihaveiste arv kasvanud, jõudes käesolevaks aastaks 80 tuhande loomani. Gorbani sõnul on positiivne, et veisekasvatajad on aasta-aastalt suutnud kasvatada sektori kogutoodangu väärtust, mis läheneb tänaseks juba seakasvatuse toodangu väärtusele.

Eesti tootjad ekspordivad liha ja lihatooteid vähema kui 60 miljoni väärtuses, samas kui elusveiste ekspordi väärtus läheneb juba 30 miljoni euroni. „Peame astuma samme selleks, et Eesti muutuks tooraineid eksportivast riigist väärindatud tooteid eksportivaks riigiks,“ selgitas Gorban.

„Ent liha kokkuostu- ja jaehindade vahel on veel mitmekordsed erinevused. Toorme hinnast sõltuvusest vabanemiseks peavad meie tootjad senisest enam tegema väärtusahelas koostööd ja mõtlema rohkem ka ühise töötlemise ja turustamise peale,“ märkis asekantsler.

2017. aastal on loomatoodangu väärtus esialgse hinnangu kohaselt 445 miljonit eurot. „Kogutoodangu numbrite põhjal saab öelda, et eelnevatel aastatel piima- ja sealihasektoreid tabanud kriis on tänaseks hinnatõusu toel ületatud,“ tõdes Gorban.

Eesti lihaga isevarustatus oli eelmisel aastal 76%. Isevarustatus on meil hetkel tagatud üksnes veiseliha (128%) ning lamba- ja kitseliha (100%) osas. „Arvestades meie looduslikke tingimusi, on Eesti loomakasvatusel jätkuvalt potentsiaali rohumaid senisest efektiivsemalt väärindada,“ hindas asekantsler loomakasvatuse perspektiivi.

 

Teate edastas
Urmas Glase
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
press@agri.ee
625 6561