Maaeluministeerium hakkab hindama eri poliitikasuundade mõju maapiirkonnale

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

 

Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks ettepanekud maaeluga arvestamise metoodika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis tänasel kabinetiistungil ka heaks kiideti.

“Arvestades, et maapiirkond on koduks kolmandikule Eesti inimestest ja maapiirkonnas tegutseb kolmandik Eesti ettevõtjatest, siis on väga oluline, et maapiirkonna elanikele oleks tagatud võrdsed võimalused,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Maapiirkonnad seisavad silmitsi mitmesuguste katsumustega, olgu selleks demograafilised muutused, teenuste kättesaadavus, atraktiivsete töökohade olemasolu või toimiv infrastruktuur, seetõttu tuleb poliitikaotsuste puhul hinnata nende mõju maapiirkonnale, lisas maaeluminister.

Valitsuse tänase otsusega töötavad Maaeluministeerium koos Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga välja metoodika, mille alusel hinnata poliitikasuundade mõju regionaal- ja maaelu arengule. Ministri sõnul hakkab Maaeluministeerium otsuse kohaselt koostama ka regulaarseid ülevaateid maaelu arengusse panustavate poliitikasuundade mõjudest.

„Pealtnäha sama otsus võib linna- ja maapiirkonnale mõjuda erinevalt,“ lausus Urmas Kruuse. „Regionaal- ja maaelupoliitika edu sõltub kõigi ministeeriumite ühisest tegevusest. Meie eesmärk on, et maal oleks hea elada ning otsuste tegemisel lähtutaks eri piirkondade eripäradest ja vajadustest.“

Maaeluga arvestamise metoodika eesmärk on iga otsuse või tegevuse puhul hinnata, milline võiks olla selle mõju maaelule ning kuidas oleks võimalik seda (halba) mõju vähendada või see hoopis heaks pöörata.

INFO TALUNIKELE: Haned põldudel

Olukord põldudel on halb – hanede kahjud sellel aastal eriti suured.

Kui algselt oli lubatud sel aastal heidutusjahti korraldada viies maakonnas (heidutusjahi avaldusi said teha Tartu-, Jõgeva- ja Harjumaa, samuti Lääne- ja Ida-Virumaa põllumehed), siis Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas 8. aprillil Keskkonnaameti 26. märtsi korralduse, mis võimaldas viies Eesti maakonnas põldudel küttida suur-laukhanesid ja valgepõsk-laglesid. Heidutusjaht on tänaseks peatatud. Põllumees on jäetud üksi, kuna pole võimalik kaasata jahimehi heidutamisele.

Käesolevaga oleme koondanud talunikele info, mis aitab neil lihtsamalt leida Keskkonnaameti kontakte ja vorme kahjust teavitamiseks või heidutusseadmete soetamisel kompensatsiooni taotlemiseks.

Info on alljärgnev:

Talunikel palume võimalusel fikseerida olukord – lindudest, kahjudest jm – tehes pilte. See on oluline ka põhjusel, et näidata erinevatele ametkondadele olukorra tõsidust. Sellest tulenevalt palume võimalusel pilte jagada ka Taluliiduga aadressil info@taluliit.ee

Kindlasti teavita Keskkonnaametit, kui teil on tekkinud kahju! Mõistame, et see võib olla ajakulukas, kuid see on oluline! Oluline on, et Keskkonnaametil oleks adekvaatne info, et tulevikus teha selle teema osas otsuseid.

Kahjust teatamise info:

  • kahjust teavitamine – linnukahjude ilmnemisel saata linnukahjude kohta teadeinfo@keskkonnaamet.ee või helistada E-N kell 9-16 ja R kell 9-14.30 Keskkonnaameti üldtelefonile 662 5999; muul ajal saab kahjust teatada ka riigiinfo telefonil 1247
  • Keskkonnaameti ekspert teeb kohapeal sellele järgnevalt kokkuleppel kahjusaajaga kahjude hindamise akti ning saadab akti kahjusaajale
  • Peale akti saamist on kahjusaajal õigus 12 kuu vältel esitada Keskkonnaametile kahjude hüvitamise taotlus koos saagikuse õiendiga. Kahju suurust saame arvutada alles saagikoristuse järgselt, seepärast palume esitada kahju hüvitamise taotlus sügisel koos saagikuse õiendiga (taotluses täidetud lahter). Kahjutaotluse vorm:  Rändel olevate hanede, laglede ja sookurgede tekitatud kahju puhul (DOC). Täidetud vorm tuleb saata aadressile info@keskkonnaamet.ee

 

Kahjude ennetamine – Soeta laserid, kahurid või muud seadmed, mis aitavad linde põldudelt peletada –Kahjustuse vältimiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse 50% ulatuses, sealjuures ühele isikule makstav summa ei või ületada 3200 eurot ühe majandusaasta kohta.

Ennetustöö hüvitamise vorm – Ennetustöö hüvitamiseks (14.59 KB, DOCX). Täidetud vorm tuleb saata aadressile info@keskkonnaamet.ee

Lisainformatsioon ja õigusaktid:

Vaata lisaks: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/loomakahjud

Euroopa ühise põllumajanduspoliitika reformipaketi osas jätkuvad aktiivsed arutelud

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

 

Eilsel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul oli peateemaks ülevaate andmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi läbirääkimiste hetkeseisust.

„Juba mitmendat kohtumist järjest peetavad intensiivsed läbirääkimised ÜPP reformipaketi teemadel toimuvad eesmärgiga jõuda kokkulepeteni veel Portugali eesistumise ajal,“ vahendas nõukogul osalenud maaeluminister Urmas Kruuse.  „Meie siht on, et liikmesriikidele jäetaks nende erinevaid vajadusi arvestades piisav paindlikkus ise otsustada, milliseid sekkumisi kohtadel rakendada,“ tõi Kruuse välja Eesti seisukoha.

Ministri hinnangul on läbirääkimiste tulemusteni jõudmiseks võtmetähtsusega kokkulepete saavutamine otsetoetuste täpsema suunamise ning ÜPP rohelise arhitektuuri osas. ÜPP reformipakett tervikuna eeldab veel mitmeid kompromisse liikmesriikide poolt.  Järgmine, supertriloogiks nimetatud kohtumine Euroopa Parlamendi, Komisjoni ja ministrite nõukogu vahel on Portugali kui eesistujariigi info kohaselt kavandatud mai lõppu.

Lisaks ÜPP reformiprojektile tutvustati põllumajandus- ja kalandusnõukogus osalenutelepõllumajandusturgude olukorda, põllumajanduskaubandusega kaasnevaid küsimusi, anti ülevaade loomade heaolu strateegiast ning arutati mune sisaldavate toitude märgistamisega seotud küsimusi.

Põllumajandusturgudest rääkides tõi Euroopa Komisjon positiivsena esile põllumajandussektori kohanemissuutlikkuse COVID-19 olukorraga, mida kinnitavad paranemismärgid põllumajandusturgudel. „Murekohti erinevates liikmesriikides muidugi on. Meie jaoks on jätkuvalt probleemiks piimandus-, sealiha-, linnukasvatus- ja maheteravilja sektorite olukord, mistõttu peab hoolikalt erinevate sektorite käekäiku jälgima“, sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Eesti poolt osalesid kohtumisel lisaks maaeluminister Urmas Kruusele ka Maaeluministeeriumi juhtkonna ja välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna esindajad.

Minister pani jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise stopile

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi kutsus reedel 23 aprillil erinevad osapooled kokku arutelule jahipiirkondade kasutusõiguse pikendamise teemal. Küsimuse all oli piirkondade kasutusõiguste sujuv ja õiglane üleminek ning kuidas parimal viisil seda tagada. Osalesid ETKL, EPKK, Erametsaliidu, Eesti Jahimeeste Selts, RMK, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Arutluse all oli Keskkonnaameti poolt välja pakutud uue Jahindusnõukogude töökorra eelnõu sobivus kõikidele osapooltele. Kui üldiselt väljapakutud eelnõu kõigile sobib siis jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise osa, eriti just hääletuse protseduuri juures on üleval erimeelsused, mis ei leidnud ka sellel korral lahendus ja kus minister tegi ettepaneku panna pikendamise protsess pausile andmaks erinevatele osapooltele veelkord võimalus läbi rääkida ja kokkuleppele jõuda. Aega andis minister selleks ühe kuu.

Olulisemad seisukohad mis ETKL arutelul välja tõi olid:

  • põllumajandustootjad ei ole mitte ainult maaomanikud vaid suures osas ka kasutatavate maade rentnikud, meie esmaseks huviks on kahjuennetustöö ja hea läbisaamine tänaste jahipiirkondade kasutajatega. Kui põllumajanduses tekkib kahju on põllumees, vaatamata sellele kas toimub selle hüvitamine või mitte, juba kahju kannataja
  • igas maakondlikus jahindusnõukogus peaks olema ETKL esindaja (täna on Taluliidu esindajad 11 maakonnas.)
  • ETKL on saatnud Keskkonnaametile kirja saamaks vastuseid lahenduste osas mis puudutab riigimaa kasutajatel jahipidamislepingute sõlmimiseks volituste saamist. Maa- amet on alustanud lahenduste otsimisega, Keskkonnaameti seisukohta aga jätkuvalt ei ole.

Järgneva kuu jooksul osaleb ETKL aktiivset teemaga seotud aruteludes tagamaks oma liikmete huvide kaitse.

Koosolekul ETKLi esindas ja kokkuvõtte koostas Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige Jaanus Põldmaa.

Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2021

 

Valitsus kiitis täna, 15. aprillil heaks Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning sektoriorganisatsioonide koostöös välja töötatud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030).

„Sellega on jõudnud lõpule üle kolme aasta kestnud protsess, kus kõik huvitatud on saanud kaasa rääkida,“ ütles maaeluministerUrmas Kruuse. Minister rõhutas, et arengukava näitab suunda, kus Eesti soovib oma toidutootmise ja maaeluga olla 10 aasta pärast. „Oleme seadnud eesmärgiks, et Eesti toit oleks eelistatud, elukeskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted oleksid edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised.“

Arengukava alaeesmärkidena toob minister välja targa ja kestliku põllumajanduse, toidutootmise, maaelu ning kalanduse, toonitades, et pea kolmandik arengukavast keskendub keskkonna ning toiduohutusega seonduvatele küsimustele.

Arengukava elluviimisel pööratakse erilist rõhku järgmistele teemadele.

  • Tagada tuleb heas korras mullad ja elurikkus. Tark põllumees majandab keskkonnasäästlikult ja nutikalt.
  • Loomi koheldakse hästi. Karjatamine on keskkonnale kasulik. Vähenema peab ravimite kasutamine.
  • Kestlik kalandus tagab piisavad kalavarud ka tuleviku põlvkondadele. Näeme võimalikku arenguhüpet kalakasvatuses, et katta meie toidulaud kodumaise kalaga.
  • Eesti toidul on riigisiseselt ja eksporditurgudel hea maine. Kodumaist toitu soovitakse osta värskuse ning hea maitse tõttu. Toidu ohutust ja puhtust peame igal sammul suutma ka tõendada ning selleks tuleb suurendada seirete ja analüüside mahtu.
  • Eesti peab suutma end ise põhitoiduainetega varustada. See tagab toidu järjepideva ja kindla kättesaadavuse ka eriolukordades või kriisis.
  • Eksport on oluline majanduse käimas hoidmiseks. Eestis on piisavalt põllu- ja mereala, et toota toitu rohkem, kui ise tarbime. Peame oskama oma eeliseid kasutada ning suutma ekspordimahte kasvatada.
  • Suurema tulu tagab tootjale läbi ühistegevuse saavutatav turujõud ja väärindatud toodete väljavedu.
  • Eesti maapiirkond on hinnatud elukeskkond, kuhu soovitakse rajada oma kodu ja ettevõte. Maapiirkondade arengu nurgakiviks on mitmekesine ettevõtlus.
  • Aastal 2030 on maal tugevad ja sidusad kogukonnad, seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele.
  • PõKa 2030 on aluseks ka ELi ühise põllumajanduspoliitika ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi vahendite planeerimisele järgmiseks kümnendiks.

Taust

Arengukava lõimib ligi 30 põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse ning maa- ja rannapiirkonna arengudokumendi eesmärgid tervikuks ning aitab kaasa ka teiste Eesti riigi ja rahvusvaheliste arengudokumentide eesmärkide saavutamisele.

Arengukava on koostatud Maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Kalanduse valdkonna juhtimine on jaotatud kahe ministeeriumi vahel.

Kolme aasta pikkuse protsessi vältel läbis eelnõu laiapõhjalise kaasamisprotsessi, kus osales üle 140 valdkonnaga seotud organisatsiooni. Samuti läbis arengukava eelnõu 2019. aastal kaks ministeeriumide kooskõlastusringi ja 2020. aastal Riigikogu arutelud. Koosloomes sõnastati PõKa visioon: Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada.

Arengukava terviktekst on üleval Maaeluministeeriumi kodulehel. Vaata ka kokkuvõtvaid videoid.

Lisainfo: Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakond, Aare Kasemets, aare.kasemets@agri.ee, 625 6132

Toetuste taotlemine aprillikuus

04.04.2021-17.05.2021 – Natura 2000 toetus erametsamaale 2021

Toetuse eesmärk on kompenseerida erametsaomanikule looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 erametsamaal.

Toetuse määr on sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas.

Piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on toetuse määr 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei jätku kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.

Taotluse esitamise tähtaeg on 4. aprill – 17. mai 2021.a.

Erametsakeskus teeb toetuse otsused hiljemalt 30. aprilliks 2022. a. PRIA maksab toetuse välja hiljemalt 30. juuniks 2022. a.

Täpsemad toetuse tingimused on kirjas SA Erametsakeskuse veebilehel aadressil: https://www.eramets.ee/toetused/natura-metsa-toetus/ 


05.04.2021-26.04.2021 –  Põllumajanduskindlustustoetus 2021

Toetus aitab põllumajandustootjatel toime tulla kõige levinumate riskidega ja toetuse raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või keskkonnajuhtumist tulenev majanduslik kahju.

Toetust saab taotleda aktiivne põllumajandustootja, kes on füüsiline või juriidiline isik või juriidilise isiku staatuseta isikute ühendus, kes on sõlminud pärast toetuse taotluse esitamist enda poolt valitud kindlustusandjaga kindlustuslepingu. Toetusega hüvitatakse taotlejatele osaliselt kuni 70% kindlustusmaksed, mis ta on tasunud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel.

Taotlust saab esitada elektrooniliselt e-PRIAs ajavahemikul 4. aprill – 26. aprill 2021. a.

 

07.04.2021-14.04.2021 – Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus 2021

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse eesmärk on aidata kaasa põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele. Meetme raames antakse toetust väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

2014–2020 programmperioodiks planeeritud eelarve on 30 miljonit eurot. 8. vooru eelarve on 3 000 000 eurot.

Toetuse taotlemine toimub ainult elektroonselt e-PRIA kaudu. Taotlust saab esitada 7. aprillist kuni 14. aprillini 2021. Alates 31. märtsist saab e-PRIAs taotlusi eeltäita. Taotleja võib taotlusperioodi jooksul esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust.

 

26.04.2021-03.05.2021 – Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus 2021

Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetuse eesmärgiks on toetada üksikprojekte, mis edendavad koostööd ja arendavad innovatsiooni eelkõige põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris ning lahendavad konkreetsete tootjate ja töötlejate tootmisprotsessiga seotud probleeme. Projektid peavad olema suunatud ettevõtte püstitatud praktilistel vajadustel põhinevate lähteülesannete lahendamisele, mitte eraldiseisvate teadushuvide rahastamisele. Seejuures toetatakse koostööd teistes liikmesriikides loodud EIP töörühmadega ning muud arendustegevusele või innovatsiooni arendamisele suunatud piiriülest koostööd teise välisriigi nõuetele vastava teadus- ja arendusasutuse või tootjaga. Oluline on taotleja ja teadus- ja arendusasutuse omavaheline koostöö projekti tegevuste elluviimisel.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ja projektiplaan ning nendes esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

Taotlusi võetakse vastu 26. aprillist kuni 3. maini 2021. a. Pärast taotlusvooru tähtaja lõppu esitatud dokumente arvesse ei võeta.

Kui taotlete toetust esmakordselt, on teil eelnevalt vaja registreeruda PRIA kliendiks. Kliendiks registreerumise kohta leiate infot siit. Andmete registrisse kandmise avalduse palume esitada enne toetuse taotluse esitamist.

 

 

Homsest jõustuv toiduseaduse muudatus lihtsustab toidukäitlejate tegevust

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.03.2021

 

Homsest, 1. aprillist jõustub toiduseaduse muudatus, mis loob toidukäitlejatele paremad tingimused ettevõtlusega tegelemiseks. 

Muudatusega asendatakse osas toidukäitlemise valdkondades tegevusloakohustus teatamiskohustusega. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul võimaldab see lihtsustada toidu käitlemisega alustamist.

„Tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega aitab elavdada kogu majandustegevust, tuues juurde neid ettevõtjaid, kes seni on peljanud tegevusloa taotlemisega kaasnevaid kohustusi,“ ütles minister. Tegevusluba nõutakse nüüdsest vaid neis valdkondades, mis on ette nähtud Euroopa Liidu otsekohalduvates määrustes.

Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning kaitseväes. Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega lisakohustusi.

Selline muudatus ei tähenda aga järeleandmisi toiduohutuses. „Alustades toidukäitlemist väikeettevõttena, jääb käitlejale kohustus tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit,” rõhutas Kruuse.

Jaekaubandusettevõttes, sh põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas valmistatud loomset toitu võib tarnida teise kohalikku jaekaubandusettevõttesse teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku ulatusega ja marginaalne.

Samuti antakse seadusemuudatusega väikeettevõtjatele võimalus laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades. Sellega luuakse paremad võimalused maapiirkondades põllumajandussaadusi väärindava väikeettevõtlusega tegelemiseks, andes käitlejale võimaluse enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ja leida oma toodetele turustamisvõimalusi. 

Korduma kippuvad küsimused

Koos toiduseaduse muudatustega jõustuvad maaeluministri määrused

Põllumajandusuuringute Keskus alustas otsetoetuse saajate küsitlemisega

Põllumajandusuuringute Keskus
TEADE
16.10.2020

15. märtsil saatis Põllumajandusuuringute Keskus pea neljale ja poolele tuhandele otsetoetuse saajale e-kirjad. Tegemist on põllumajanduslike otsetoetuste baasnõuete mõju uuringu raames läbiviidava küsitlusega. Veebiküsitlus kestab kuni 26. märtsini 2021. a.

Küsitluse valim on moodustatud tasakaalustatud paneelandmetel, kuhu on kaasatud vaid need toetusesaajad, kes said toetust perioodil 2014–2020 igal aastal ning kelle tootmistüüp jäi samaks kogu analüüsitava perioodi vältel. Küsitluskutse on saadetud eraldi taimekasvatusega tegelevatele äriühingutele ja FIEdele, loomakasvatusega tegelevatele äriühingutele ja FIEdele ning püsirohumaid ja poollooduslikke kooslusi hooldavatele äriühingutele, FIEdele ja eraisikutele.

Lugupeetud põllumajandustootja ja maakasutaja, kes Te olete saanud kutse uuringus osalemiseks! Vastates on Teil võimalik algava toetuste perioodi otsuste kujundamisel sõna sekka öelda.

Ootame aktiivset osavõttu!

Kui küsitluse täitmisel tekib tehnilisi probleeme, siis palume sellest teada anda uuringud@pmk.agri.ee

Põllumajandusuuringute Keskus tagab kogutud andmete kaitse nende kogumisel, kontrollimisel, töötlemisel, kasutamisel ja säilitamisel.

Kogutud andmeid ei avaldata isikustatud kujul ning kasutatakse üksnes üldistatuna.

Info uuringu kohta

Põllumajanduslike otsetoetuste baasnõuete mõju uuringu eesmärgiks on saada ülevaade sellest, kuidas on aastatel 2014–2020 makstud otsetoetustele kehtestatud baasnõuded on mõjutanud erineva tootmistüübi ja suurusklassiga põllumajandusettevõtete keskkonnanäitajaid ja struktuuri.

Lisaks hinnatakse uuringu käigus, kas ja millises ulatuses vajavad erinevas suuruses majapidamised suuremat toetamist tagastamatu abina või milline on vajadus soodsamate tingimuste kehtestamiseks. Uuritakse ka põllumajandusmaal tehtavate erinevate hooldustööde maksumust ja võimalikku mõju põllumajandusmaa renditurule.

Otsetoetuste baasnõuete mõju uuringu tulemus annab sisendi perioodi 2021–2027 ÜPP otsetoetuste kavandamiseks. Uuringu valmimise tähtaeg on 2021. aasta sügisel.

Uuringu viivad läbi PMK maamajanduse analüüsi ning põllumajandusseire ja uuringute osakonnad Maaeluministeeriumi tellimusel.

Info PMK veebil https://pmk.agri.ee/et/otsetoetuste_uuring