Rubriik: Üldine

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
27.04.2021

Eilsel Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogul oli peateemaks ülevaate andmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi läbirääkimiste hetkeseisust.

„Juba mitmendat kohtumist järjest peetavad intensiivsed läbirääkimised ÜPP reformipaketi teemadel toimuvad eesmärgiga jõuda kokkulepeteni veel Portugali eesistumise ajal,“ vahendas nõukogul osalenud maaeluminister Urmas Kruuse.  „Meie siht on, et liikmesriikidele jäetaks nende erinevaid vajadusi arvestades piisav paindlikkus ise otsustada, milliseid sekkumisi kohtadel rakendada,“ tõi Kruuse välja Eesti seisukoha.

Ministri hinnangul on läbirääkimiste tulemusteni jõudmiseks võtmetähtsusega kokkulepete saavutamine otsetoetuste täpsema suunamise ning ÜPP rohelise arhitektuuri osas. ÜPP reformipakett tervikuna eeldab veel mitmeid kompromisse liikmesriikide poolt.  Järgmine, supertriloogiks nimetatud kohtumine Euroopa Parlamendi, Komisjoni ja ministrite nõukogu vahel on Portugali kui eesistujariigi info kohaselt kavandatud mai lõppu.

Lisaks ÜPP reformiprojektile tutvustati põllumajandus- ja kalandusnõukogus osalenutelepõllumajandusturgude olukorda, põllumajanduskaubandusega kaasnevaid küsimusi, anti ülevaade loomade heaolu strateegiast ning arutati mune sisaldavate toitude märgistamisega seotud küsimusi.

Põllumajandusturgudest rääkides tõi Euroopa Komisjon positiivsena esile põllumajandussektori kohanemissuutlikkuse COVID-19 olukorraga, mida kinnitavad paranemismärgid põllumajandusturgudel. „Murekohti erinevates liikmesriikides muidugi on. Meie jaoks on jätkuvalt probleemiks piimandus-, sealiha-, linnukasvatus- ja maheteravilja sektorite olukord, mistõttu peab hoolikalt erinevate sektorite käekäiku jälgima“, sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.

Eesti poolt osalesid kohtumisel lisaks maaeluminister Urmas Kruusele ka Maaeluministeeriumi juhtkonna ja välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna esindajad.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi kutsus reedel 23 aprillil erinevad osapooled kokku arutelule jahipiirkondade kasutusõiguse pikendamise teemal. Küsimuse all oli piirkondade kasutusõiguste sujuv ja õiglane üleminek ning kuidas parimal viisil seda tagada. Osalesid ETKL, EPKK, Erametsaliidu, Eesti Jahimeeste Selts, RMK, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Arutluse all oli Keskkonnaameti poolt välja pakutud uue Jahindusnõukogude töökorra eelnõu sobivus kõikidele osapooltele. Kui üldiselt väljapakutud eelnõu kõigile sobib siis jahipiirkondade kasutusõiguse lubade pikendamise osa, eriti just hääletuse protseduuri juures on üleval erimeelsused, mis ei leidnud ka sellel korral lahendus ja kus minister tegi ettepaneku panna pikendamise protsess pausile andmaks erinevatele osapooltele veelkord võimalus läbi rääkida ja kokkuleppele jõuda. Aega andis minister selleks ühe kuu.

Olulisemad seisukohad mis ETKL arutelul välja tõi olid:

• põllumajandustootjad ei ole mitte ainult maaomanikud vaid suures osas ka kasutatavate maade rentnikud, meie esmaseks huviks on kahjuennetustöö ja hea läbisaamine tänaste jahipiirkondade kasutajatega. Kui põllumajanduses tekkib kahju on põllumees, vaatamata sellele kas toimub selle hüvitamine või mitte, juba kahju kannataja
• igas maakondlikus jahindusnõukogus peaks olema ETKL esindaja (täna on Taluliidu esindajad 11 maakonnas.)
• ETKL on saatnud Keskkonnaametile kirja saamaks vastuseid lahenduste osas mis puudutab riigimaa kasutajatel jahipidamislepingute sõlmimiseks volituste saamist. Maa- amet on alustanud lahenduste otsimisega, Keskkonnaameti seisukohta aga jätkuvalt ei ole.

Järgneva kuu jooksul osaleb ETKL aktiivset teemaga seotud aruteludes tagamaks oma liikmete huvide kaitse.

Koosolekul ETKLi esindas ja kokkuvõtte koostas Pärnumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige Jaanus Põldmaa.

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
15.04.2021

Valitsus kiitis täna, 15. aprillil heaks Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning sektoriorganisatsioonide koostöös välja töötatud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030).

„Sellega on jõudnud lõpule üle kolme aasta kestnud protsess, kus kõik huvitatud on saanud kaasa rääkida,“ ütles maaeluministerUrmas Kruuse. Minister rõhutas, et arengukava näitab suunda, kus Eesti soovib oma toidutootmise ja maaeluga olla 10 aasta pärast. „Oleme seadnud eesmärgiks, et Eesti toit oleks eelistatud, elukeskkond ja elurikkus hoitud, toidusektori ettevõtted oleksid edukad ning maa- ja rannakogukonnad elujõulised.“

Arengukava alaeesmärkidena toob minister välja targa ja kestliku põllumajanduse, toidutootmise, maaelu ning kalanduse, toonitades, et pea kolmandik arengukavast keskendub keskkonna ning toiduohutusega seonduvatele küsimustele.

Arengukava elluviimisel pööratakse erilist rõhku järgmistele teemadele.

• Tagada tuleb heas korras mullad ja elurikkus. Tark põllumees majandab keskkonnasäästlikult ja nutikalt.
• Loomi koheldakse hästi. Karjatamine on keskkonnale kasulik. Vähenema peab ravimite kasutamine.
• Kestlik kalandus tagab piisavad kalavarud ka tuleviku põlvkondadele. Näeme võimalikku arenguhüpet kalakasvatuses, et katta meie toidulaud kodumaise kalaga.
• Eesti toidul on riigisiseselt ja eksporditurgudel hea maine. Kodumaist toitu soovitakse osta värskuse ning hea maitse tõttu. Toidu ohutust ja puhtust peame igal sammul suutma ka tõendada ning selleks tuleb suurendada seirete ja analüüside mahtu.
• Eesti peab suutma end ise põhitoiduainetega varustada. See tagab toidu järjepideva ja kindla kättesaadavuse ka eriolukordades või kriisis.
• Eksport on oluline majanduse käimas hoidmiseks. Eestis on piisavalt põllu- ja mereala, et toota toitu rohkem, kui ise tarbime. Peame oskama oma eeliseid kasutada ning suutma ekspordimahte kasvatada.
• Suurema tulu tagab tootjale läbi ühistegevuse saavutatav turujõud ja väärindatud toodete väljavedu.
• Eesti maapiirkond on hinnatud elukeskkond, kuhu soovitakse rajada oma kodu ja ettevõte. Maapiirkondade arengu nurgakiviks on mitmekesine ettevõtlus.
• Aastal 2030 on maal tugevad ja sidusad kogukonnad, seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele.
• PõKa 2030 on aluseks ka ELi ühise põllumajanduspoliitika ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi vahendite planeerimisele järgmiseks kümnendiks.

Taust

Arengukava lõimib ligi 30 põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse ning maa- ja rannapiirkonna arengudokumendi eesmärgid tervikuks ning aitab kaasa ka teiste Eesti riigi ja rahvusvaheliste arengudokumentide eesmärkide saavutamisele.

Arengukava on koostatud Maaeluministeeriumi eestvedamisel ja koostöös Keskkonnaministeeriumiga. Kalanduse valdkonna juhtimine on jaotatud kahe ministeeriumi vahel.

Kolme aasta pikkuse protsessi vältel läbis eelnõu laiapõhjalise kaasamisprotsessi, kus osales üle 140 valdkonnaga seotud organisatsiooni. Samuti läbis arengukava eelnõu 2019. aastal kaks ministeeriumide kooskõlastusringi ja 2020. aastal Riigikogu arutelud. Koosloomes sõnastati PõKa visioon: Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada.

Arengukava terviktekst on üleval Maaeluministeeriumi kodulehel. Vaata ka kokkuvõtvaid videoid.

Lisainfo: Maaeluministeeriumi strateegia- ja finantsosakond, Aare Kasemets, aare.kasemets@agri.ee, 625 6132

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
31.03.2021

Homsest, 1. aprillist jõustub toiduseaduse muudatus, mis loob toidukäitlejatele paremad tingimused ettevõtlusega tegelemiseks. 

Muudatusega asendatakse osas toidukäitlemise valdkondades tegevusloakohustus teatamiskohustusega. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul võimaldab see lihtsustada toidu käitlemisega alustamist.

„Tegevusloakohustuse asendamine teatamiskohustusega aitab elavdada kogu majandustegevust, tuues juurde neid ettevõtjaid, kes seni on peljanud tegevusloa taotlemisega kaasnevaid kohustusi,“ ütles minister. Tegevusluba nõutakse nüüdsest vaid neis valdkondades, mis on ette nähtud Euroopa Liidu otsekohalduvates määrustes.

Riigisisene tegevusloakohustus jääb alles toitlustamisele koolieelses lasteasutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses ning kaitseväes. Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega käitlejatele ei kaasne lisategevusi ega lisakohustusi.

Selline muudatus ei tähenda aga järeleandmisi toiduohutuses. „Alustades toidukäitlemist väikeettevõttena, jääb käitlejale kohustus tagada tarbijale ohutu ja nõuetekohane toit,” rõhutas Kruuse.

Jaekaubandusettevõttes, sh põhiliselt elamiseks kasutatavas käitlemiskohas valmistatud loomset toitu võib tarnida teise kohalikku jaekaubandusettevõttesse teatamiskohustuse alusel, kui tegevus on kohaliku ulatusega ja marginaalne.

Samuti antakse seadusemuudatusega väikeettevõtjatele võimalus laiendada oma tegevust väikeettevõtte hügieeninõudeid kohaldades. Sellega luuakse paremad võimalused maapiirkondades põllumajandussaadusi väärindava väikeettevõtlusega tegelemiseks, andes käitlejale võimaluse enne suuremate investeeringute tegemist alustada väiksema tootmismahuga ja leida oma toodetele turustamisvõimalusi. 

Korduma kippuvad küsimused

Koos toiduseaduse muudatustega jõustuvad maaeluministri määrused

• „Nende käitlemisvaldkondade ja toidugruppide täpsustatud loetelu, mille puhul peab käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab käitlejal olema tegevusluba“
• „Ettevõtte ehituse, projektlahenduse ja seadmete hügieeninõuded toidu väikesemahulisel käitlemisel“
• „Jaekaubandusettevõttes loomse toidu käitlemise hügieeninõuded“

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.03.2021

Hukkununa leitud vee- ja metslinde on analüüsitud lindude gripile. Haigust on leitud viiest maakonnast.

Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammeli sõnul on ametit aktiivselt teavitatud hukkununa leitud vee- ja metslindudest. „Teavitusi hukkunud lindudest on tulnud peamiselt põhjarannikult ja Saaremaalt. Lindude grippi on tuvastatud veelindudel Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Läänemaal ja Hiiumaal,“ kirjeldas Sammel.

„Lindude gripi tõttu on kehtestatud piirangud lindude väljaspidamisele ning nõuded bioohutusmeetmete rakendamiseks üle Eesti. Antud piirkondades, kus lindude grippi on tuvastatud, palume aga kodulinnupidajatel olla eriti ettevaatlikud oma kodulindude kaitsmisel ning vältida igasugust kokkupuudet mets- ja veelindudega. Eriti oluline on pöörata tähelepanu bioohutusnõuetele ning sellele, et jalanõude, pesemata käte ja vahetamata riieteta ei sisenetaks linnupidamisruumidesse. Jätkuvalt tuleb kodulinde pidada siseruumides, et tõkestada lindude gripi levikut,“ selgitas Sammel. Amet korraldab surnuna leitud vee- ja röövlindude kokku kogumise ning nõuetekohase hävitamise. Palume olla mõistvad ning varuda kannatust, kuna samas piirkonnas võib olla mitmete hukkunud lindude teateid, mille kokku korjamisega tegeletakse. Lindude kokku korjamisel ei saa ametnikud ohtu seada oma tervist sh järgida tuleb ka veeohutusnõudeid, seega korjatakse kokku ainult maismaal asuvad surnud linnud.

Tänaseks on tuvastatud kokku 20 lindude gripile positiivset veelindu. Andmetega on võimalik tutvudasiin. Andmeid uuendatakse reedeti.

Arvestades asjaoluga, et lindude ränne on kohe hoogustumas ning nakkuse levik võib veelgi suureneda, on ameti koostöö teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vahel väga oluline, eelkõige taudi leviku tõkestamiseks ja majanduslike kahjude ära hoidmiseks. Selleks, et arutada võimalikku koostööd on ametil plaanis kohtuda erinevate võimalike koostööpartneritega.

Linnugripi peamised sümptomid:
–    harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
–    isutus, uimasus kõhulahtisus;
–    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
–    munatoodangu järsk langus.

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
–    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
–    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
–    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
–    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
–    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.

Mida teha kui leiate surnud linnu:
–    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
–    Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab kõikidele põllumajanduslindude omanikele meelde kohustust registreerida oma lindude pidamise koht PRIA põllumajandusloomade registris. Registreerima on oodatud ka mõne kana pidajad. Ainult niimoodi saab amet operatiivselt viiruse levikut tõkestada ja olla sellel keerulisel ajal linnupidajale toeks.

Juhendi, kuidas põllumajanduslinde registreerida, leiate siit.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.03.2021

Amet tuvastas järelevalve käigus kaks ekstra-neitsioliiviõli, mille kvaliteet ei vastanud nõuetele. Tooted kutsutakse müügilt tagasi.

„Amet tuvastas, et ekstra-neitsioliiviõlidena müüdud Rainbow Classico ja Speroni vastasid analüütiliste näitajate poolest neitsioliiviõli kategooriale, mis on kvaliteediomadustelt madalam kategooria,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhataja Kaija Uuskam.

Hispaania päritolu Rainbow Classico (toodetud 25.10.2020, parim enne 25.02.2022) oli müügil Prisma Peremarketis. Itaaliast pärinevat oliiviõli Speroni (partiinumber L20C000697) müüs Maxima Eesti.

Nõuetele mittevastavate oliiviõlide müük on praeguseks peatatud ja amet on müüjatele teinud kohustuseks tooted müügilt tagasi kutsuda. Inimesed saavad antud oliiviõlid viia tagasi poodi, kust need osteti.

Amet teavitas rikkumistest tootjariike ning võimalikku toidupettust selgitavad edasi tootjariikide pädevad asutused.

Eelmisel aastal võttis amet kaheksa oliiviõliproovi, millest pooled ei vastanud nõuetele. Jaanuaris ei vastanud kvaliteedinõuetele oliiviõli LOIOLA Olio Extra Vergine di Oliva extra virgin olive ja toode kutsuti turult tagasi.

„Kuna oliiviõlidega on endiselt probleeme, siis oleme võtnud Euroopa Liidus nõutuga võrreldes täiendavaid proove, mille tulemused ei ole olnud samuti kahjuks kiita,“ sõnas Uuskam.

„Kõige olulisem on, et tarbija ei saaks petta. Kuna tarbijatel on keeruline ise oliiviõlide kvaliteedil vahet teha, siis peame ühiselt koos teiste turuosalistega seisma hea, et oliiviõlipudelis sisalduks etiketil näidatud kvaliteediga toode.“

Fotod toodetest leiate meie Facebooki-lehelt: https://www.facebook.com/pollumajandusjatoiduamet