Politsei hoiatab võltsitud maksekorraldustega arveldavate kelmide eest

Politsei- ja Piirivalveamet
Lõuna prefektuur
Teade
3.03.3021

 

Viimase poolaasta jooksul on politsei saanud üle veerandsaja teate sellest, kuidas kelmid võltsitud maksekorraldusi kasutades ning müüjat tagant kiirustades on kauplejatelt välja petnud kallihinnalist tehnikat ning tööriistu aga ka näiteks ehitusmaterjali, erinevaid energiatootmisega seotud seadmeid, väärtuslikke kunstitooteid ja muudki.

Lõuna prefektuuri politseikolonelleitnant Üllar Sõmera kirjeldas, et viimase poolaasta jooksul Eesti eripaigus tõusutrendi pööranud skeem ise on taaskord küllalt lihtne ning piisava tähelepanelikkuse korral ka kergesti murtav. Ta selgitas, et esmalt valivad kelmid omale internetipoest välja toote või teenuse, mida osta või rentida soovivad.

„Seejärel võtavad nad kirja teel kauplejaga ühendust ning peegeldavad ostusoovi. Kiirustades ning kauplejat tagant utsitades tehakse kiirelt väidetav ülekanne, mille tõestuseks saadetakse kauplejale ka välisriigi panga rekvisiitidega maksekorraldus. Tehingus kokkuleppele jõudmisele tagant kiirustamine võib väljenduda ka telefonikõnes. Peale maksekorralduse edastamist saadetakse ettevõtte ukse taha kuller, kes soovitud toote kiirelt peale korjab,“ kirjeldas politseinik skeemi.

Tehingu usaldusväärsuse tõstmiseks on paaril juhul saadetud ohvrile justkui pangapoolne kinnitus, et raha on makset teostavast pangast välja läinud. Aga ka see kinnitus võib olla võltsing ning ei anna kindlust, et raha kauba omaniku kontole ka tegelikkuses saabub.

Politseinik peegeldas, et kahjuks ilmneb kauplejale mõne aja pärast ebameeldiv üllatus, kui oodatud makset ei laekugi ning lähemal uurimisel selgub kurb tõsiasi, et maksekorraldus oli võltsitud. „Sortiment, mida võltsitud maksekorraldust kasutades ettevõtjatelt ning kauplejatelt üritatakse välja meelitada, on väga lai. Kahjud on suured ning küündivad mitmekümnetesse tuhandetesse eurodesse,“ loetles politseinik.

Ta tõi ühe näitena, et politseile laekus teade, mille kohaselt võeti möödunud sügisel elektroonikaseadmeid vahendava ettevõttega e-posti teel ühendust ja sooviti soetada mitu õhk-vesi soojuspumpa mille eest tasumise tõendamiseks saadeti ettevõttele võltsitud maksekorraldus. Ettevõte väljastas ostjale kauba, mille eest ei ole tänaseni raha laekunud. Kahju oli ligemale 18 000 eurot.

Üllar Sõmera sõnul on politseini jõudnud info sellisestki juhtumist, kus inimene on tellinud välismaalt mingi eseme ära toomiseks transporditeenuse, ent on pahaaimamatult kelmide otsa sattunud. „Nimelt esinevad kelmid mõne asjasse puutumatu ettevõtte nime all, vastavad inimese poolt postitatud kuulutusele ning pakuvad transporditeenust. Teenuse osutamises eest esitatakse arve, mille kannatanu on tasunud, kuid eseme vedu tegelikkuses ei toimugi. Oht on seegi, et transporditav ese võib kelmidele huvi pakkuda ning nad soovivad seda enda valdusesse saada,“ kirjeldas Sõmera paludes nii ettevõtjatel kui ka eraisikutel olla oma kaupade ja teenustega kauplemisel tähelepanelik.

 

Soovitused oma vara kaitsmiseks:

  • Mitte mingil juhul ei tohiks müüdavat kaupa enne makse laekumist kellelgi üle anda või kuskile poole teele saata.
  • Ohuteguriks on seegi, kui ostja hakkab kauplejat survestama ning tagant kiirustama – võtke julgelt oma kaupade müütamisel aega tehingu õigsuses veendumiseks ning vajadusel ostja tausta uurimiseks.
  • Kui kahtlete ostjas või tundub maksekorraldus kahtlane – peatage kaubategemine ning küsige nõu kas oma kodupangast või politseist.
  • Kui olete petta saanud – pöörduge politsei poole.

MESi nõukogu otsustas eraldada põllumajandustootjatele 3,8 miljonit eurot erakorraliseks toetuseks

Maaelu Edendamise Sihtasutus
PRESSITEADE
05. märts

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu otsustas reedel 3,8 miljoni euro eraldamise erakorralise toetuse maksmiseks ning toetustingimused lihaveiste, maheteravilja ja mahemunakanade kasvatuse toetamiseks.

„MESi eesmärk on toetada ja elavdada maapiirkonna ettevõtlust ning eriti oluline on see praeguse kriisi ajal, mil COVID-19 pandeemia on oluliselt mõjutanud eri valdkondade ettevõtjate tegevust. MES on oma põhitegevuse kõrvalt ka varem põllumajandussektorit erakorraliselt toetanud,“ lausus MESi nõukogu esimees Andres Oopkaup.

„MESi erakorraline toetus on osa suuremast kriisipaketist, millega toetatakse põllumajandustootjaid koroonakriisi kahjudega toimetulekul kokku 15,8 miljoni euroga. Toetus piimakarjakasvatajatele, seakasvatajatele, lamba- ja kitsekasvatajatele, vutikasvatajatele ning kartuli-, köögivilja- ja maasikakasvatajatele 12 miljoni euro ulatuses makstakse põllumeestele PRIA kaudu. Ülejäänud erakorralise toetuse raames toetatavad sektorid saavad toetuse MESi kaudu,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „PRIA kaudu antava erakorralise toetuse tingimused kinnitasime selle nädala alguses.“

MESi erakorraline toetus jaguneb valdkonniti järgmiselt: 2,2 miljonit eurot lihatõugu veiste (sellest 1,1 miljonit eurot ammlehmade ja 1,1 miljonit eurot lihatõugu veiste), 0,1 miljonit eurot mahemunakanade ja 1,5 miljonit eurot maheteravilja kasvatamise toetamiseks.

Taotlusi võtab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet vastu e-pria kaudu 15.–22. märtsini.

Erakorralise toetuse täpsemad tingimused („Covid-19 puhangust tingitud erakorraline toetus põllumajandustootjatele ja toetuse taotluste menetlemise kord“) avaldatakse MESi kodulehel www.mes.ee alates 8. märtsist.

Mahetootmisega alustajad saavad peagi esitada tegevustaotluseid

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
04.03.2021

 

Mahepõllumajandusliku tootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada 10. märtsist kuni 12. aprillini tunnustamise taotluseid. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada. 

Taotlusi on võimalik esitada ameti kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule esitades või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Koroonaviiruse levikust tulenevalt eelistame suhtlust elektrooniliste kanalite kaudu.

„Mahedana võib turustada üksnes tooteid, millel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb nüüd võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ ütles Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Tunnustust omavad ettevõtjad saavad mahepõllumajandusliku tootmise jätkamise taotlusi esitada PTA-le 10. märtsist kuni 15. juunini.

Toetusõiguslikud mahepõllud tuleb e-PRIAsse kanda hiljemalt 15. juuniks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) mahepõllumajandusele ülemineku toetust taotlevad tootjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke.

PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtted peavad kliendiportaali sisestama kogu põllumajandusmaa, sealhulgas poollooduslikud kooslused ja karjatatava mittepõllumajandusliku maa. Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiavad ettevõtjad PTA kodulehelt.

Käesolevast aastast hakkasid kehtima mitmed õigusaktid, mis tõid kaasa muudatusi riigilõivude tasumisel mahepõllumajanduse seaduse alusel tehtavate toimingute eest. Riigilõiv koosneb edaspidi 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on edaspidi 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõiv võib ettevõtja kohta kokku ulatuda kuni 5000 euroni aastas.

Mahepõllumajandusliku seemne või vegetatiivse (nt kapsa- või tomatiistikud) paljundusmaterjali tootmise, ettevalmistamise ja turule viimisega tegeleval ettevõttel tuleb edaspidi tasuda riigilõivu 120 eurot.

Riigilõivu ja järelevalvetasude kohta leiate infot PTA veebilehelt.

 

Lisainfo:

Olvia Laur

PTA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna peaspetsialist
olvia.laur@pta.agri.ee

Tel 503 8460

Toetuste taotlemine märtsikuus

02.03.2021-22.03.2021 – Piimalehma kasvatamise ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetused 2021

2. märtsil algas PRIA loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Sel aastal saab taotleda piimalehma kasvatamise otsetoetust, piimalehma kasvatamise otsetoetust Saaremaal, Hiiumaal, Muhus, Kihnus ja Ruhnus ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetust.

Taotluste vastuvõtt toimub elektrooniliselt e-PRIAs 2.-22. märtsini ja hilinenult saab taotlusi esitada kuni 16. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse määratavat toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Eelmisel aastal sisse viidud uuendus, et taotlusele loomade arvu ei märgita, vaid piisab taotlemise märkest, kehtib ka käesoleval aastal.

PRIA peadirektor otsustab loomakasvatuse otsetoetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise hiljemalt 10. detsembriks 2021. a ja toetus makstakse välja 10. detsembrist 2021. a kuni 30. juunini 2022. a.

 

03.03.2021 – 10.03.2021 – Toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetus 2021

Toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetus on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 meetme 3 „Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad” tegevuse liik.

Antud toetuse eesmärgiks on põllumajandussektori konkurentsivõime parandamine läbi kõrgema kvaliteedi ning suurema turujõuga toodete turustamise edendamise.

Toetust võib taotleda Euroopa Liidu siseturul toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamisega seotud tegevuse elluviimiseks.

Toetust antakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 alusel ja väljamaksed tehakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ning riigieelarvest.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada avaldus ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi taotlus) ning toetatava tegevuse plaan. Juhul kui taotleja tegutseb seltsingu vormis, esitatakse ka seltsingulepingu ärakiri.

Taotlusi võetakse vastu 3. märtsist kuni 10. märtsini 2021. Pärast taotlusvooru tähtaja lõppu esitatud dokumente arvesse ei võeta.

 

15.03.2021 – 22.03.2021 Põllumajandussektori erakorralise toetuse tingimused ja taotlemine (info täpsustamisel)

Erakorraliseks toetuseks on kavandatud kokku 15,8 miljonit eurot.

Erakorraline toetus koos lisavahenditega jaguneb valdkonniti järgmiselt: lihaveisekasvatus –  2,2 miljonit, seakasvatus – 3,67 miljonit, piimalehmakasvatus – 4,3 miljonit, lamba- ja kitsekasvatus – 0,7 miljonit, köögiviljakasvatus – 0,53 miljonit,  kartulikasvatus – 1,13 miljonit, maasikakasvatus – 1,65 miljonit, maheteravilja kasvatus – 1,5 miljonit ning mahemunakanade ja vuttide kasvatajad saavad kokku 0,125 miljonit eurot.

Taotluste vastuvõtt toimub e-PRIA kaudu 15.-22. märtsini.

 

17.03.2021-31.03.2021 – Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetus 2021

Toetuse abil luuakse maapiirkonnas, eelkõige keskustest eemale jäävates piirkondades, eeldused uute töökohtade tekkeks väljaspool põllumajandussektorit.

Maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng ˮ alameetme 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“ raames antav toetus.

Maapiirkonna mõiste on määratletud Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020 punktis 8.1. 

Kogu käesolevaks programmperioodiks kavandatud meetme eelarve on 57 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on 44,46 miljonit eurot ja Eesti riigi kaasfinantseering 12,54 miljonit eurot. 2021.a vooru eelarve on kinnitamisel.

Toetust saavad taotled mikroettevõtjatest põllumajandustootjad, mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelevad mikroettevõtjad ja avaliku sektori põllumajandusettevõtjad.

Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning täpsem kord on sätestatud põllumajandusministri 13. märtsi 2015 määrusega nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“.

Toetust saavad taotleda:

  • mikroettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi tema kogu müügitulust (edaspidi põllumajandustootja);
  • mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro.

Kui taotluse esitamise ajal on 2020. a majandusaasta aruanded  äriregistrile esitatud, võetakse aluseks 2019. ja 2020. aasta andmed. Kui eelmise aasta aruanne on veel esitamata, võetakse aluseks 2018. ja 2019. aasta aruanded.

Veebileht HEAPÕLD.EE jagab näpunäiteid loodushoidlikeks praktikateks põllumajandusmaal

Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühma eestvedamisel on valminud veebileht HEAPÕLD (heapõld.ee), kust huvilised leiavad informatsiooni loodushoidlikest ja jätkusuutlikest praktikatest põllumajandusmaadel. Veebileht annab ülevaate põllumajandusvõtetest, mis toetavad elurikkust, parandavad keskkonnaseisundit ja muldade tervist.

Tänapäeval on enamus Maa elamiskõlblikest aladest seotud põllumajandusega, mis tähendab, et väga suur osa nii Eesti, Euroopa kui ka kogu maailma elurikkusest sõltub põllumajandusmaastike loodussõbralikkusest ja seal rakendatavatest praktikatest. Väga mitmete erinevate liikide käekäik sõltub otseselt meie toidutootmispraktikatest. Samamoodi sõltub toidutootmine elurikkusest – mõju on vastastikune. Põllumajandusmaastike elurikkus suurendab põllumaade vastupidavust kliimamuutustest tulenevatele ootamatustele, aitab tagada saagikust läbi kahjurirünnakute leevendamise ja ennetamise, tolmeldamishüve säilimise ja mullaelustiku mitmekesisuse. Jätkusuutliku toidutoomise tagamiseks on seetõttu ülioluline hoida, soodustada ja väärtustada põllumaade elurikkust.

Heapõld veebileht tutvustab erinevaid võimalusi, mis aitavad hoida põllumajandusmaastike elurikkust ja head keskkonnaseisundit. Veebilehel saab uurida, millised tegevused on parimad nii kogu põllumajandusmaal kui ka haritaval maal, püsirohumaadel ja pärandniitudel. Sobivaid tegevusi saab otsida vastavalt oma soovidele – näiteks on võimalik filtreerida välja tegevused, mis soodustavad tolmeldamist, kahjuritõrjet või hoopiski muldade tervist. Võimalik on valida tegevusi vastavalt sellele, milliseid elurikkuse rühmasid on soov toetada, näiteks leiab veebilehelt konkreetsed tegevused lindude soodustamiseks põllumajandusmaadel.

Iga tegevuse kohta saab põhjaliku ülevaate selle olemusest, milleks see kasulik on, kuidas seda ise teha ja hooldada ning kui tulemuslik tegevus jätkusuutlikkuse seisukohast on. Alljärgnevalt näide põllusaarte koha.

Põllusaarte rajamine ja hooldamine

  • Eelkõige on oluline säilitada olemasolevaid põllusaari, sest mida vanemad ja suuremad on saared, seda elurikkamad nad on.
  • Uute põllusaarte rajamisel proovi sobitada saar maastikku, kasutades ära olemasolevaid maastikuelemente ning püüda luua looduslähedaselt mitmekesine elupaik.
  • Põllusaarele tasub istutada ja külvata kodumaiseid liike, mis pakuvad toitu ja elupaika erinevatele liikidele kogu aasta vältel.
  • Hooldamisel püüa säilitada saare tervikut ning soodustada elurikkust.

Mis on põllusaared?

Põllusaared on igasuguse kujuga väikesed puude, põõsaste või muu loodusliku taimkattega ala, mis on põllumaast selgesti eristatav. Saarel võib esineda ka suuri kive, kivihunnikuid, karstilehtreid ja muid maastikuelemente.

Milleks põllusaared kasulikud on?

Väikesed metsatukad keset põlde pakuvad elupaika paljudele liigirühmadele (taimed, linnud, imetajad, seened, vihmaussid, lülijalgsed, s.h. erinevad tolmeldajad, ämblikud, mardikad, kakandilised, tuhatjalgsed, jt) ja varustavad looduse hüvedega (varustamine elupaikadega, kahjurite tõrje, süsiniku sidumine, aineringete reguleerimine, veeringe reguleerimine, jne). Vanemad ja suuremad põllusaared on kõrgema elurikkusega ning pakuvad rohkemaid looduse hüvesid, kuid ka nooremad ja väiksemad on väärtuslikud ja pakuvad elupaika liikidele, mida muidu põllumajandusmaastikes ei esineks.

Kuidas põllusaari rajada?

Eelkõige on oluline säilitada põllumajandusmaastikus juba olemas olevaid põllusaari, millel taimkate ja elustik on väljakujunenud, kuid rajada võib ka uusi saari. Seejuures on kasu seda suurem, mida suurem on rajatav põllusaar. Rajada võib ka mitu lähestikku asetsevat saarekest. Uute põllusaarte rajamisel on hea ära kasutada olemasolevaid maastikuelemente. Näiteks võib kujundada saare mõne vana kivikangru ümber või mõnda madalamasse nõkku, kuhu on võimalik ühtlasi rajada kas väike veekogu või taimestumata pinnaga liiva- või kruusaauk, mis pakub pesitsusvõimalusi erinevatele putukatele, seal hulgas looduslikele mesilastele. Elupaiku pakuvad ka vanad puutüükad või –pakud ning muud looduslikke maastikke imiteerivad detailid. Varasemalt piirkonnas esinevate detailide kasutamisel on oluline silmas pidada, et ei kahjustataks juba olemasolevaid elupaiku, vaid suurendataks olemasoleva elupaiga väärtuslikkust erinevate liikide jaoks.

Põllusaarte rajamisel tasuks istutada erinevaid looduslikke puu- ja põõsaliike, mis pakuvad toitu ja elupaika erinevatele liikidele. Näiteks kombineerida okaspuid (mänd, kuusk, kadakas) ja lehtpuid, seal hulgas kasutada ka n.ö. õitsevaid puid (pihlakas, pärn, raagremmelgas, viirpuud, jne). Lepa istutamist võiks pigem vältida, sest ta on üsna tugev konkurent ning võib tekitada võsametsa,. Põõsastest võib samuti eelistada õitsevaid või huvipakkuvate viljadega põõsaid, näiteks sarapuu, kibuvitsad, magesõstar, enelad, lodjapuu jne. Saarel võib olla nii tihedama kui hõredama puistu või põõsastikuga osasid. Ümber puude on hea jätta vähemalt 6 meetri laiune rohuriba (loe lähemalt), mis eraldab puude ja põõsastega osa põllumaast. Rohumaaosas võib taimkatte kujunemist toetada looduslike seemnesegude külvamisega, seejuures võiksid olla segus esindatud nii kõrrelised heintaimed, liblikõielised kui ka teised õitsevad rohttaimed, mis on headeks toidutaimedeks tolmeldajatele. Seejuures on hea jälgida, et kevadest sügiseni kogu aeg midagi õitseks ja tolmeldajatele toitu pakuks.

Kuidas põllusaari hooldada?

Nii uute kui vanade saarte hooldamisel on oluline säilitada põllusaare terviklikkus. Hooldustöid võib teha vastavalt vajadusele ilma saare üldilmet kahjustama. Puid ja põõsaid ei tohi lõigata lindude pesitsusperioodil. Hukkunud puid ei ole vaja asendada, pigem on hea jätta nad saarele alles, kus nad saavad pakkuda elu-, toitumis- ja pesitsuspaika mitmetele seentele, sammaldele, samblikele, putukatele ning neist toituvatele lindudele. Põllusaarel ning selle ümbruses ei tohi kasutada pestitsiide ja väetiseid, välja arvatud paiguti invasiivsete võõrliikide piiramiseks.

Mine lehele heapold.ee ja uuri lähemalt, millised tegevused ja praktikad aitavad hoida elurikkust ja tagada jätkusuutliku tootmise. Muu hulgas saad teada, kuidas niita maad räägusõbralikult, mis asjad on lõokeselaigud, kuidas hooldada kraaviservasid elurikkust toetavalt ning miks on servaalad olulised.

Postituse autor: Tartu Ülikooli doktorant ja maastike elurikkuse töörühma liige Marianne Kaldra

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu sai viis uut liiget

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
02.03.2021

 

Maaeluminister Urmas Kruuse nimetas esmaspäeval ametisse Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu viis uut liiget, et täiendada sihtasutuse otsustusprotsesse nii põllumajandussektori esindusorganisatsioonide, toidutööstuse kui ka akadeemilise vaatega.

„Muudatused MESi nõukogus pole ajendatud pelgalt uue valitsuse ametisse asumisest, vaid otsuste tegemisse on edaspidi kaasatud senisest oluliselt laiem vaade nii põllumajandustootmisele kui ka maaelule üldse,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „MESi nõukogusse lisanduvad põllumajandusorganisatsioonide ja toidutööstuse esindaja, samuti on kaasatud nii Maaülikooli rektor kui ka regionaalpoliitiline vaade omavalitsusjuhi silme läbi.“

MESi nõukogu uute liikmetena alustavad tööd Maido Ruusmann, Roomet Sõrmus, Mait Klaassen, Aivar Rosenberg ja Sirje Potisepp.

Nõukogus jätkavad senist tööd liikmetena Mart Undrest, Janika Usin, Rein Randver, Marko Gorban ja nõukogu esimehena Andres Oopkaup.

1993. aastal asutatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõstes maaettevõtluse konkurentsivõimet.

Eesti lemmikloomadele avanes veel üks riik

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
26.02.2021 

 

Alates 1. märtsist on lubatud lemmikloomadega reisida Austraaliasse, kuna nüüd on ka Eestil vastav impordiluba.

Põllumajandus- ja Toiduameti ekspordivaldkonna nõunik Marko Breivel tõdes, et täna saab reisimisi valdavalt vaid planeerida, kuna reisimine koroonast tingitud piirangute tõttu on keeruline. Plaanide tegemisel on see kindlasti hea uudis reisihuvilistest lemmikloomaarmastajatele.

„Kuivõrd täna inimesed Austraaliasse reisida ei saa, on see kindlasti hea uudis nendele, kes soovivad piiride avanemisel oma koera või kassiga Austraaliasse reisida. Seni polnud see võimalik, sest Austraalia on marutaudivaba maa ning Eestil puudus impordiluba,“ selgitas Breivel.

Juhul kui soovitakse lemmikloom Austraaliasse saata, siis ka see on võimalik. „Nii lemmikloomaga reisimiseks kui ka saatmiseks Austraaliasse peab lemmikuga kaasas olema looma nõuetekohasust tõendav sertifikaat, mille väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet, kui loom vastab sertifikaadis sätestatud nõuetele,“ kirjeldas Breivel.

Impordiloa saamise protsess  algas juba 2014. aastal. Selle seitsme aasta jooksul on täidetud Austraalia pädeva asutuse poolt saadetud küsimustikke, toimus audit, mille käigus hinnati Eesti loomahaiguste alast olukorda, järelevalvesüsteemi toimivust, veterinaararstide tööd ning protsessi lõpus toimus sertifikaatvormide kooskõlastamine.

Maaeluministri üleskutse linnukasvatajatele: hoidkem linde siseruumides

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.02.2021

 

Maaeluministeerium kutsus täna, 22. veebruaril linnukasvajate esindajad veebikoosolekule, et anda ülevaade linnugripiga seonduvast.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnas kohtumisel, et viiruse leviku vältimiseks on vajalik hea koostöö riigi ja linnukasvajate vahel. „Palume kõigil linnukasvatajatel teavitada oma veterinaararsti kohe, kui tekib kahtlus, et farmis on lindudega midagi valesti. Nii saame hoida viiruse leviku kontrolli all,“ ütles minister.

Kruuse pani osalejatele südamele, et linde enam väljas ei peetaks. „On väga oluline, et linnud oleksid siseruumides – sel moel kaitstakse nii enda kui ka ümberkaudseid linde,” lisas minister.

Tänasele veebikohtumisele olid kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning suuremad kodumaised tootjad.

Reedel teatas Põllumajandus- ja Toiduamet, et Lääne-Virumaal asuvas Telo talus on avastatud lindude gripp. Taudikollet asuti kohe likvideerima ning taudi leviku vältimiseks seati piirangud ümberkaudsetele linnupidajatele.

Lindude gripp on väga nakkav viirushaigus, mis põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse.

Hukkunud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude (kullid, kotkad) leidmisel tuleks sellest teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit, helistades infotelefonil +372 605 4767.

SEEMNELIIT: väiketootja suuruse määratluse muudatusest

2020.aasta kevadel kerkis päevakorda, et oleks vaja ajakohastada väiketootja suurust sordikaitse seadusandluses. Vastav muudatus Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses võetigi 2020 suvel Riigikogus vastu. Sellega ühtlustati väiketootja mõiste Eesti seadusandluses Euroopa Nõukogu määruses kasutatavaga ja edaspidi loetakse väiketootjaks põllumajandusettevõtjat, kellel on haritavat maad kokku kuni 92 tonni teravilja tootmiseks või kuni 185 tonni kartuli tootmiseks.

Selle määratluse alusel tehakse kindlaks, kas tegemist on väiketootjaga sordikaitse kontekstis (mujal võib selle väljendi tähendus teine olla). Sordikaitse erandina on väiketootjad vabastatud OTS-tasu maksmisest kaitsealuse sordi kasutamise korral nii Eesti kui EL sordikaitse puhul. Aga sordiomaniku/-esindaja teavitamiskohustus OTS-seemne kasutamisest säilib ka väiketootjatel – kasutatud seemne koguse peab teavitama, aga arvet selle eest ei järgne.

Muudatus seisneb selles, et varasemalt oli Eesti seaduses kirjas konkreetne pindala hektarites, mis kehtis aastate viisi samamoodi. Seadusemuudatusega ei sätestata detailselt, kuidas uue määratluse järgi väiketootja suurust arvutada, kuid ministeeriumi soovitusel ja teiste riikide praktika järgi on hea selle aluseks võtta avalik riiklik info. Eesti Statistikaamet avaldab eelmise aasta põllumajandusnäitajad tavaliselt jaanuaris. Seega on võimalik meil väiketootja suurust täpsustada enne kevadet, kui algab uus OTS-hooaeg.

OTS-seemne kasutamise kohta info kogumine jätkub Seemneliidu poolt kuni uue hooaja alguseni (2021 kevadkülvideni). Seemneliit mõistab, et paljud infopäringu saajatest polegi OTS-seemet kasutanud – sel juhul palub Seemneliit saata infopäringule eitav vastus.

KUTSE: Kindlustusühistu ÜKS hommikuseminar

 

Kutsume Teid osalema 19. jaanuaril ja 26. jaanuaril toimuval Eesti Kindlustusühistut ÜKS tutvustaval hommikuseminaril.

Seminari ajakava:

10.00-10.15 Tervitussõnad ja sissejuhatus. Roomet Sõrmus (EPKK), Kerli Ats (ETKL) ja Raimond Strastin (Aiandusliit)

10.15-11.00 Eesti Kindlustusühistu ÜKS tutvustus. Miks on kasulik astuda kindlustusühistu liikmeks? –Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige Tarmo Lääne.

11.00-11.30 Küsimused ja vastused.

 

Palun valige seminaril osalemiseks Teile sobiv kuupäev ja registreeri ennast siin:

19. jaanuari seminari registreerimise vorm:https://forms.gle/DNEnLqcYYSva8KCA6

26. jaanuari seminari registreerimise vorm:https://forms.gle/1hEp9vqb2CkP4Wtb9

 

Veebiseminaril osalemise lingid:

19.01.2021 toimuval seminaril osalemise link: https://us02web.zoom.us/j/84899842955

26.01.2021 toimuval seminaril osalemise link: https://us02web.zoom.us/j/86589574314