Sellel sügisel on lindude gripi tõttu Euroopas hukatud ligi 400 000 kodulindu

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
23.11.2020

 

Oktoobri lõpust alates on lindude grippi diagnoositud kokku kümnes Euroopa riigis – Hollandis, Taanis, Saksamaal, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Belgias, Iirimaal, Itaalias, Rootsis ja Horvaatias.

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Hele-Mai Sammeli sõnul on taud väga ohtlik. „Lindude gripi viirustüvi H5N8 inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab suurt majanduslikku kahju. Gripi tõttu on sügisel nendes riikides hukkunud või hukatud ligi 370 000 lindu, sest haigusele puudub ravi,“ selgitas Sammel. Sellel aastal on lindude gripi tõttu Euroopas hukatud üle 5 miljoni kodulinnu.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.

Linnupidajad peavad kasutama oma lindude kaitseks järgmisi bioohutusmeetmeid:

  • ära too välisriikidest linde või haudemune, mis võivad kanda nakkust;
  • korralda sõidukite sisenemine oma territooriumil nii, et lindudel ei oleks kokkupuudet transpordivahenditega;
  • ära luba kõrvalisi isikuid linnupidamishoonesse;
  • ära luba välismaalt pärit isikuid linnukasvatushoonesse või lindudega kokku puutuda vähemalt 48 tundi peale nende saabumist riiki;
  • vaheta riided ja jalanõud ning pese ja desinfitseeri käed enne linnupidamishoonesse sisenemist;
  • säilita ja hävita lindudelt pärinevaid saadusi nii, et kodu- ja metslinnud ei pääse neile ligi;
  • aseta lindude joogi ja sööginõud sellisesse kohta, kus metslindudel puudub ligipääs;
  • eralda haiged linnud tervetest, haiguse kahtluse korral teavita kohe loomaarsti;
  • hoia karja juurde toodavad linnud eraldi vähemalt 30 päeva, sel ajal veendu, et linnud on terved ning luba oma karja ainult terveid linde.

Tallinna ümbruses levib taas koerte katk

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
10.11.2020

 

Tallinna lähedastest valdadest on leitud mitmeid koerte katku haigestunud rebaseid, mistõttu palub Veterinaar- ja Toiduamet koeraomanikel jälgida, et nende lemmikud oleksid haiguse vastu vaktsineeritud.

„Kuigi käesoleva aasta alguses saime mitmeid teateid koerte katku juhtumitest Harjumaal, Tartumaal ja Raplamaal, oli olukord kuni oktoobri lõpuni rahulik. Viimasel ajal on Tallinna ümbruse valdadest tulnud aga mitmeid teateid haigetest rebastest,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti põhja regiooni juhtivspetsialist Harles Kaup.

Koerte katku levimist rebastel on täheldatud Viimsi, Jõelähtme, Saue ja Saku vallas. Haigusdiagnoosi kinnitamiseks tellis amet uuringud Veterinaar- ja Toidulaborilt ning need osutusid positiivseks.

„Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mis ohustab igas eas koeri, kuid eriti kutsikaid. Koera kaitsmiseks selle haiguse eest tuleb oma lemmikut korrapäraselt koerte katku vastu vaktsineerida,“ sõnas Kaup. „Kui koer on vaktsineeritud ja vaktsiini mõju kestab, siis võib temaga vabalt ka metsas jalutada.“

Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ei levi. Haigust iseloomustab palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silma- ja kopsupõletik, nahalööve ning närvinähud.

Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad haigustekitajat juba peiteajal ja pärast haiguse läbipõdemist. Viirus eritub kehast ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete ja söödaga. Haiguse peiteaeg on 3–7 päeva või kauem.

Koerte katku leviku vältimiseks:

  • vaktsineeri lemmikloom regulaarselt ohtlike nakkushaiguste vastu, nagu marutaud, leptospiroos, parvoviirus ja koerte katk;
    • väldi lemmikloomade kokkupuudet metsloomadega;
    • kui märkad või leiad haigeid, kummaliselt käituvaid metsloomi, teavita loomaarsti või kohalikku jahiorganisatsiooni või edasta info Keskkonnainspektsiooni infotelefonile 1313;
    • haige metslooma viimine koju või ravile pole soovitatav, sest nii soodustatakse nakkuse levikut.

Assamalla juhtum – ametnikud kontrollivad olukorda iga päev

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

04.11.2020

 

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) on teostanud Assamalla külas asuvas Alatfar OÜ loomapidamishoones kontrolli ning nõudnud omanikult kohest puuduste kõrvaldamist ja loomade heaolu tagamist.

 

Loomade heaolu on üks VTA prioriteetidest ning kindlasti ei tolereeri amet loomade hooletusse jätmist ning reageerib saabunud kaebusele esimesel võimalusel. Nõnda toimiti ka seekord. VTA sai antud juhtumi kohta info pühapäeva õhtul ning esmaspäeva hommikul  reageeriti, minnes ettevõtet kontrollima.

 

Loomapidaja tegevust nõuete täitmisel – loomadele vajalike pidamistingimuste ja söötmise tagamist – on alates olukorraga tutvumisest kontrollitud alates esmaspäevast iga päev. Selliste kontrollidega jätkatakse kuniks on veendumus, et tuvastatud probleemidele on leitud eesmärgipärased lahendused ja need on rakendatud. Loomapidaja teeb ametiga igakülgset koostööd ja on järginud talle antud juhiseid. Loomade elu ja tervis pole hetkel ohus.

 

Pühapäeval saabunud info oli ametnikele uus ning see tuleb selgelt eristada juunikuus esitatud kaebusest ja kontrollist. Juunikuus laekunud vihje järgselt teostatud kontrollkäigul veenduti, et loomade elu ja tervis polnud mingilgi viisil ohustatud ning loomapidajale anti vajalikke selgitusi loomade heaolu tagamiseks.

 

Amet on väga tänulik inimestele, kes on teavitanud hättasattunud loomadest ning kinnitame, et kõigile esitatud vihjetele reageeritakse.

 

Antud juhtumi valguses juhib amet tähelepanu ajaolule, et teise isiku territooriumile või ehitistesse sisenemise õigus loomade heaolu kontrollimiseks on Veterinaar- ja Toiduametil, kui järelevalveorganil. Seega palume inimestel loomade heaolu küsimustes kindlasti ametiga ühendust võtta ning ise loomapidamishoonetesse mitte siseneda. Selline teguviis võib heasoovijale inimesele kaasa tuua pahandusi. Samuti on oluline meeles pidada, et loomade suremise põhjuseks võib olla ka mõni loomataud, mispuhul on oht, et loomapidamiskohtadesse sisenenud isikud võivad kanda ohtliku taudi edasi.

 

Üle Euroopa kutsutakse tagasi India päritolu saastunud seesamiseemned

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
29.10.2020

 

 Saastunud seesamiseemned on jõudnud ka Eestisse ning need tooteid kõrvaldatakse turult maaletoojate poolt.

India päritolu seesamiseemnetest tuvastati taimekaitsevahendi toimeainet etüleenoksiid, mille pikaajaline tarbimine võib inimese tervisele omada kantserogeenset mõju. Seetõttu pole antud toimeaine taimekaitsevahendites lubatud.

Veterinaar- ja Toiduamet on võtnud ühendust saastunud seesamiseemnete maaletoojatega, kellega tehakse tihedalt koostööd võimalikku ohtu kujutavate toodete tagasikutsumisel.

 

Veterinaar- ja Toiduamet palub teavitada surnud metsseast 

Maaeluministeerium
Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
06.10.2020

Veterinaar- ja Toiduamet palub kõigil metsas liikujatel, kes leiavad surnud metssea, sellest ametit teavitada.

 „Eesti metsades levib jätkuvalt sigade Aafrika katk ja seetõttu on oluline, et kõik metsas liikujad teavitaksid, kui nad leiavad surnud metssea. Selleks, et haigus ei leviks metssigade hulgas ega jõuaks koduseafarmidesse, on meie kõigi panus väga oluline,“ ütles maaeluminister Arvo Aller.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Katrin Reili sõnas, et amet analüüsib regulaarselt nii kütitud kui ka surnuna leitud metssigu. „Laboris analüüsitakse kõiki kütitud metssigu ning ka neid, kes on auto alla jäänud või surnuna leitud. Augusti lõpus tuvastati Raplamaal metssigadel sigade Aafrika katku viiruse esinemine. Seetõttu on oluline, et saaksime analüüsida võimalikult palju metssigu, selleks et saada teavet haiguse leviku ulatuse kohta,“ kirjeldas Reili. „Kõigile, kes teavitavad Veterinaar- ja Toiduametit surnuna leitud metsseast, makstakse leiutasu.“

31. augusti seisuga on kokku uuritud 3767 metssiga, nendest 9 on surnud, 3747 on kütitud ja 11 on hukkunud või hukatud metssiga. Kokku on tuvastatud 41 metsseal sigade Aafrika katku antikehad ning kahel Raplamaa metsseal on tuvastatud viirus.

Teata leitud surnud metsseast telefonil 605 4767.

Valminud saaste- ja lisaainete aruanded 2019

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE

Valminud saaste- ja lisaainete aruanded 2019

 Toidu lisaainete kasutamise kontrollimisel rikkumisi ei tuvastatud, kuid saasteainete proovide puhul esines piirnormiületusi.

Veterinaar- ja Toiduameti peaspetsialisti Kristi Kallipi sõnul analüüsib amet lisa- ja saasteaineid toidus igal aastal. „Toidus kasutatavate lisaainete kontrollimise eesmärgiks on toitu lisatavate lisaainete nõuetekohase kasutamise kontrollimine toidukäitleja poolt. Saasteainete seire eesmärgiks on kontrollida erinevate toidus sisalduvate saasteainete esinemist proovides,“ selgitas Kallip.

„Enim tekitavad muret akrüülamiidide võrdlusväärtuste ja polüaromaatsete süsivesinike (PAH) piirnormiületused, mis tekivad toidu valmistamise käigus. Akrüülamiidid tekivad toiduainete kuumutamisel kõrgetele temperatuuridel ning PAH-id võivad tekkida näiteks suitsutamise ja grillimise käigus,“ kirjeldas Kallip.

„PAH-ide ületusi leidus enim suitsukalas ja -lihas, mis näitab taaskord, et suitsutamisel on kasutatud valesid võtteid. Akrüülamiidide puhul oli ületusi näiteks krõpsude puhul, kus siis on valmistamisprotsessil toitu liialt kuumutatud,“ selgitas Kallip, kuidas piirnormiületused on otseselt seotud toidu valmistamisprotsessiga.

Eelmisel aastal võttis amet saasteainete määramiseks 485 proovi ning toitu lisatavate lisaainete koguseliseks määramiseks 73 proovi. Saasteainete puhul tuvastas amet 29 mittenõuetekohast proovi, kuid lisaainete puhul rikkumisi ei tuvastatud.

Taust

Toidu lisaained ehk E-ained on ained, mida lisatakse toidule kvaliteedi omaduste parandamiseks, näiteks säilivusaja pikendamiseks, värvi andmiseks või magustamiseks. Saasteainete puhul on tegemist ainetega, mis satuvad toitu keskkonnast, põllumajandusliku tootmise tõttu või siis toidu tootmise käigus.

Saasteaineete kontrolliprogramm on leitav siit ja toidu lisaainete seire tulemused on leitavad siit.

Sügishoidiste valmistamisel ja müümisel tuleb ametit teavitada

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
22.09.2020

Valmistades oma koduköögis sügishoidiseid müügi eesmärgil tuleb oma tegevusest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peaspetsialist Triinu Allika tuletab meelde, et sügisandidest oma tehtud toodete müümisel tuleb teavitada ametit. „Sotsiaalmeedia vahendusel pakuvad paljud hoidiseid müügiks, kuid tegemist on oma koduköögis toidu valmistamisega, mille puhul tuleb ametit teavitada,“ selgitas Allika.

„Kuigi tegemist on hooajalise tegevusega, on oluline järgida kõiki õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, tagamaks valmistatavate hoidiste ohutus ja varustades need vajaliku teabega, tuues esile toote nimetuse, koostisosade loetelu, minimaalne säilimisaja tähtpäeva jm,“ kirjeldas Allika.

Informatsioon eraelamus toidu käitlemise kohta on leitav VTA kodulehel eraelamu rubriigist. Juhul kui on küsimusi või soovitakse rohkemat infot eraelamust toidukäitlemise kohta, siis on võimalik pöörduda VTA maakondlike keskuste poole.

Taust
Eraelamus toidu valmistaja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kes tegeleb turustamise eesmärgil toidu valmistamisega kohas, mille põhikasutusala on eraelamu. Eraelamus toidu käitlemise kohtadeks loetakse ehitisi, rajatisi ja ruume, mida kasutatakse peamiselt eraelamuna, näiteks eramaja köök, abiköök, suve- ja väliköök. Juhul kui ruumid on toidu käitlemiseks spetsiaalselt kohaldatud, siis ei ole enam tegemist toidu käitlemisega eraelamus. Sellisel juhul tuleb juhinduda toidutöötlemise ettevõttele kehtestatud nõuetest. Toidu valmistamise ja selle müügiks pakkumise puhul tuleb meeles pidada, et toit peab olema tarbija jaoks ohutu ja nõuetekohane.
Teatamise puhul on tegemist protseduuriga, mille käigus informeeritakse ametit ettevõttest, kus toitu käideldakse, selle asukohast, käitlemisvaldkonnast ja käideldavast toidugrupist. Majandustegevusteadet on võimalik esitada läbi Maaeluministeeriumi kliendiportaali, eesti.ee kaudu või saates allkirjastatult asukohajärgsele VTA maakondlikule keskusele.

Lõppes sügisene metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.09.2020

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) lõpetas laupäeval sügisese rebaste ja kährikute marutaudivastase vaktsineerimise Venemaaga piirnevatel aladel.

Marutaudi taaslevimise takistamiseks Eestisse viib VTA kaks korda aastas läbi metsloomade marutaudivastase vaktsiini külvamist ohustatud piirialadel. Marutaudivastast vaktsiini külvatakse 6 100 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaaga piirnevatel aladel.

VTA projektijuhi Enel Niine sõnul on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt suur. „Meie idapoolses naaberriigis on marutaud laialt levinud ning seetõttu võib haigus Eestisse jõuda, kas metsloomade rändega või vaktsineerimata ja nakatunud mittenõuetekohaselt sissetoodud lemmikloomaga. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud on haigus, mis lõpeb haiguse sümptomite väljakujunemisel nii inimesele kui ka loomale alati surmaga,“ kirjeldab Niin valitsevat ohtu.

Vaktsiinsööta külvati Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Virumaal. Vaktsineerimiseks kasutati spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist, kuhu on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Vaktsiinsööt pole ohtlik, kuid vaktsineerimisele järgnevatel päevadel tuleb lemmikloomad hoida sisehoovides, et nad metsloomadele mõeldud vaktsiinipalasid ära ei sööks.

Vaktsineerimist teostatakse kevadel ning sügisel nädalase perioodi jooksul. „Vaktsiinsööta külvatakse väikelennukitelt, mis lendavad võrdlemisi madalalt ning võivad inimesi häirida. Oleme tänulikud nii koostööpartneritele koostöö kui ka kohalikele elanikele mõistva suhtumise eest,“ lisas Niin.

Taust:

Alates 2013. aastast on Eesti ametlikult marutaudivaba riik. Siiski on haigus laialt levinud meie naaberriigis Venemaal, kus nakkuse leviala on suurenenud ning seetõttu pole marutaudioht Eesti jaoks kadunud. Haiguse taasteke vältimiseks on Eestis kohustuslik regulaarselt vaktsineerida koeri ja kasse marutaudi vastu. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2021. aasta kevadel.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Aastatel 2006.–2010. külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal, misläbi tõrjuti haigus riigist välja. Selleks, et takistada haiguse taas levimist naaberriikidest Eestisse, teostati aastatel 2011.–2014. vaktsineerimist ohustatud aladel riigipiiril Läti ning Venemaaga. Alates 2015. aasta kevadest külvatakse vaktsiinsöötasid vaid Venemaaga piirnevatel aladel.

Lisainformatsioon:

Enel Niin
Veterinaar- ja Toiduamet
peaspetsialist
telefon 509 9836
e-mail enel.niin@vet.agri.ee

Veterinaar- ja Toiduamet tuvastas esitatud kategooria nõuetele mittevastavad neitsioliiviõlid

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
26.08.2020

 

Plaanilise järelevalve käigus tuvastati kolme oliiviõli puhul märgistusel esitatud teabest madalama kategooria oliiviõli. Ühe toote puhul pole ohutus tõendatud.

Veterinaar- ja Toiduameti kalapüügi- ja turukorralduse osakonna juhataja Kaija Uuskami sõnul uuriti kõrge kategooriaga oliiviõli, kontrollimaks toote vastavust märgistusele. „Analüüside käigus uuriti ekstra-neitsioliiviõli koostist ja kvaliteeti ning tuvastati kolmel proovil neljast madalama kategooria oliiviõli. Ühel juhul tuvastati neitsioliiviõli, mida pole jaemüügietapis lubatud müüa,“ selgitas Uuskam.

Märgistusel esitatud kategooria nõuetele ei vastanud GOURMANTE Extra Virgin Olive Oil (partii number L07103, parim enne 12.12.2020, Kreeka), mille puhul oli tegemist madalaima kvaliteediga neitsioliiviõliga, mida pole lubatud turustada jaemüügietapis. Sellest tulenevalt kohustati maaletoojat antud tootepartii turult tagasi kutsuma ning samuti saavad inimesed antud partiinumbriga oliiviõli tagastada poodi, kust toode osteti.

 Extra virgin olive oil GAEA (Kreeka) ja Pietro Coricelli traditional unfiltred extra virgin olive oil (Itaalia) puhul tuvastati samuti madalama kategooria neitsioliiviõli. „Analüüsid näitasid, et ekstra-neitsioliiviõli asemel müüdi hoopis neitsioliiviõli, mis on selgelt tarbija eksitamine. Tootepartiid eemaldatakse müügilt,“ selgitas Uuskam.

Oliiviõlide proovid võeti veebruaris ja juulis ning saadeti analüüsimisele. Kuna oliiviõli analüüsimine eeldab 70 erineva näitaja analüüsimist ja organoleptilist hinnangut ehk lõhna, välimuse ja maitse analüüsimist, siis on proovi hindamine aeganõudev protsess ning tulemused saabusid käesoleval kuul.

Veterinaar- ja Toiduamet teavitas tootjariike järelevalvetulemustest ning võimalikku toidupettust selgitavad edasi tootjariikide pädevad asutused.

Taust:

Neitsioliiviõlid liigitatakse kolme kategooriasse – ekstra-neitsioliiviõliks, neitsioliiviõliks ja lambiõliks. Esimest kahte on lubatud jaemüügietapis müüa, kuid viimast mitte. Lambiõli, mis on samuti neitsioliiviõli, puhul on tegemist madalama kategooria oliiviõliga, mis pole mõeldud jaemüügis müümiseks. Siinkohal ei tohi neitsioliiviõli lambiõli kategooriat segi ajada ehituspoodides müügil oleva lambiõliga, sest tegemist on erinevate toodetega.

Lemmikloomade vaktsineerimise kampaania Kagu-Eestis tuleb taas

PRESSITEADE
Veterinaar- ja Toiduamet
25.08.2020

28.08–30.08 toimub koerte ja kasside tasuta marutaudi vastu vaktsineerimine Põlva-, Valga- ja Võrumaal.

Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peaspetsialisti Enel Niine sõnul Eestis täna marutaudi ei esine, kuid endiselt oleme haigusest ohustatud. „Kagu-Eesti piirneb kahe riigiga, millest ühes on marutaudijuhtumeid esinenud lähiminevikus ning teises on haigus jätkuvalt väga levinud. Seetõttu on eriti oluline, et antud piirkonnas oleksid lemmikloomad vaktsineerimise tulemusel marutaudi eest kaitstud,“ selgitas Niin.

Amet viib lemmikloomade marutaudi vastu vaktsineerimise kampaaniat läbi juba teist aastat. Eelmisel aastal vaktsineeriti kampaania käigus Põlva- ja Võrumaal kahe päeva jooksul üle pooletuhande kassi ja koera. „Tänu kampaaniale sai möödunud suve lõpul vaktsiinisüsti suur hulk Kagu-Eesti maapiirkonna lemmikloomi. Ka kohalikud elanikud kinnitasid sellise ettevõtmise vajalikkust. Seega loodame, et ka sellel aastal on rohkelt loomaomanikke, kes lasevad oma lemmiklooma vaktsineerida,“ ütles Niin.

Koeri ja kasse tuleb vaktsineerida marutaudi vastu vähemalt iga kahe aasta tagant. Selle eest, et lemmikloomal oleks toiming regulaarselt tehtud, vastutab loomaomanik. VTA käivitas vaktsineerimise kampaania aitamaks kaasa vaktsineeritud lemmikute osakaalu tõusule ning juhtimaks veel kord tähelepanu vaktsineerimise olulisusele. Kuna rohkem kui 95% inimese haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga, siis on oluline, et Eesti koerad ja kassid oleksid vaktsineeritud marutaudi vastu kaitsmaks loomade ja inimeste elu.

Koostöös loomakliinikutute ning veterinaararstidega vaktsineeritakse kolmel päeval kasse ja koeri Põlva-, Valga- ja Võrumaal. Selleks liiguvad meeskondadena eri piirkondades ringi tegevusluba omavad loomaarstid ning erinevatel päevadel pakuvad tasuta vaktsineerimist ka kampaaniaga liitunud loomakliinikud.

Kampaaniaga saab täpsemalt tutvuda siin.