Maaelukomisjoni esimehe Sven Sesteri kutsel osales Riigikogu maaelukomisjoni istungil 27. septembril Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats. Riigikogu maaelukomisjon soovis saada sektori esindajatelt ülevaadet maaelu hetkeolukorrast ning kitsaskohtadest ja muredest.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja tõi istungil välja, et:
- Kõrged sisendihinnad, eelkõige kõrged energiahinnad, on tõsiselt halvendanud talunike konkurentsivõimet. Eestis on enneolematu inflatsioon. Tarbijahinnad on aasta lõikes kasvanud üle 25%. Ka paljud põllumajandustootmise sisendite hinnad on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Samas puudub talunikel võimalus toodangu müügihindasid samas mahus suurendada, kuna lõpptoodangu müügihinnad määrab kaubandus. Talupidajad on toidutoomise tarneahelas ikkagi kõige nõrgemas positsioonis.
- Väiketootjate seisukohalt on positiivne täna hommikul Riigikokku esimesele lugemisele minev elektrituruseaduse muutmise seadus 680 SE, millega tahetakse anda mikro- ja väikeettevõtetele ja ka FIE-dele võimalus osta elektrimüüja käest elektrienergiat reguleeritud hinnaga. Siiski näeme, et kehtestadatuleks elektri unisversaalteenus ka kõigile põllumajandustootjate ühistutele sõltumata nende suurusest.
- Tänaseks võime väita veel, et ka positsioonid on jagunenud sektori sees selliselt, et väiketootjad, kellel on väiksemad tootmismahud saavad madalamat hinda, kuna suurema mahuga tootjatele makstakse tööstuste poolt (näiteks piimanduses) nn “mahuboonust”. Sellised arengud on viimastel aastatel Eesti väikepõllumajandustootjate konkurentsivõimet kahandanud, mis omakorda mõjub negatiivselt Eesti toidujulgeolekule, soodustab põllumajandusootmise konsentreerumist ja intensiivistumist ning mõjub negatiivselt maapiirkondade elujõulisusele. Väiketootjatel on reeglina väiksem kasumlikkus ja nõrgem likviidsuspositsioon.
- Muidugi on väga raskes olukorras hetkel väiketööstused – nn talutööstused/väike käitlejad, kus oma kasvatatud toorainet väärindatakse näiteks juustuks. Kasvanud energiahinnad ja vähenenud tarbijate ostuvõime, on väga selgelt seadnud ohtu väiketööstuste jätkusuutlikkuse. Juba on esimesed signaalid, et lõpetati näiteks piimalammaste pidamine. On ka teised väikesed meiereid öelnud, et on sunnitud tänases olukorras vähendama piima töötlemist ning müüma toorpiima kokkuostu ja seda sellepärast, et kõrge energiahind vähendab märkimisväärselt kasumit ja kardetakse, et tootmine jääb selgelt kahjumisse. Kuna oleme tegelenud väga pikka aega just sellise kodumaise tooraine väärindamise propageerimisega Taluliidus ning talunikud on olnud väga tublid tootearenduses ja oma müügikanalite leidmisel, siis sellest oleks küll äärmiselt kahju, kui senine pingutus ja töö kriisis hävineb.
- Eestimaa Talupidajate Keskliit rõhutab vajadust säilitada kultuur, milles väärtustatakse Eesti toidu tootmist TALUDES ja kultuurilist tähtsust ning selle sotsiaalset ja keskkonnamõju. Eestis on rikkalik toiduvalik ja piirkondlikud/kohalikud toidud tõeline väärtus ning neid tuleks sellena rohkem väärtustada. Terviklik toidupoliitika peaks soodustama toidu suuremat väärtustamist ühiskonna poolt, edendama toidujäätmete tekke vältimist ja vähendamist ning aitama kaasa toidu hinna taasintegreerimisele ja taasühendamisele teiste väärtustega. Eelkõige peaks see tagama tootjate jaoks õiglased hinnad, nii et põllumajandus jääks elujõuliseks.
- Õiglased toiduhinnad, mis kajastavad tegelikke tootmiskulusid keskkonna ja ühiskonna jaoks, on ainus viis kestliku toidusüsteemi saavutamiseks pikas perspektiivis. Eesti riik peaks võtma kasutusele meetmeid tagamaks, et põllumajandustootja hinnad jäävad tootmiskuludest kõrgemale.
- Väga suur roll on sellel ÜPP-l, kuid hetke kõrge inflatsiooni ja hinnatõtusu valguses on meil tõsine mure, et kas ÜPP eelarve on piisav. Lisaks rõhutas, et tuleks kasutada kõiki võimalusi põllumajandustootjate toetamiseks. Seal hulgas kasutada võimalust uute referentsaastatega üleminekutoetuste maksmine.
- Seakasvatus on küll juba talu mõõtmetest välja kasvanud, siis Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmetest seakasvatajad on Eesti mõistes väiketootjad – mõnesaja emisega, võrreldes Eesti suuremate farmidega, kus on tuhatkond põhikarja emist. saadud tagasiside põhjal on ikkagi lõpetajaid mõnetuhande seaga farmides. Eestimaa Talupidajate Keskliidu liikmesorganisatsiooni liikmetest lõpetab selle aasta lõpuks üks farm tegevuse ning siis veel üks liige, kes sai eelmisel suvel sai SAKi tabandumise, ei plaani enam tegevust taastada, kuigi see võimalus oleks. Liikmete hulgas allesjäänud seakasvatajad vähendavad tasapisi põhikarja liialt suure kahjumi tootlikkuse tõttu.
- Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja rõhutas, et täna on prognoosimatust ja teadmatust sektoris palju ning see tekitab ebakindlust investeerimisplaanide elluviimisel. Kuigi täna konpenseerivad kõrged teraviljahinnad hüppeliselt kasvanud sisendihindu, siis loodame, et ei tule pöördepunkti, kus kõrgete sisendihindadega tuleb toota odavat toodet.
