Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidutootmise ülevaatest selgub, et kuigi 2023. aasta esimene pool pakkus jätkuvalt väljakutseid, olid majandustulemused paremad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 2022. aastal alanud hinnatõus rauges, kuid sisendite hinnad jäid endiselt kõrgeks. Kevadine külm ja vihmavaene ilm mõjutas suviviljade ja söödakultuuride kasvu ning kahjustas puuvilja- ja marjakultuure.
„Vaatamata rasketele oludele on sektor olnud tubli. Eesti toidutootja on kohanemisvõimeline ning saab hakkama igas olukorras. Teeme aga ka riigi poolt kõik, mis võimalik, et sektori arengut rohkem toetada ning arvestada nende vajadustega,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Madis Pärtel.
Ülevaatest selgub, et põllumajandusloomade arv vähenes poolaasta võrdluses. Ka toodetud liha kogus on vähenenud, kuid piimalehmade produktiivsus on paranenud. Toidutööstused teenisid kasumit ning väliskaubandusbilanss paranes.
Põllumajandusettevõtete müügitulu oli 486 mln eurot ehk viiendiku võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Müügitulu väärtus on kasvanud enam kui kulud, mis leevendab veidi sektori probleeme seoses tänavu kevade keeruliste ilmastikuoludega. Taime- ja loomakasvatussektor tootis perioodil mullusest peaaegu kolm korda enam puhast lisandväärtust. Saaduste senine hinnatõus on katnud kulude kallinemise.
Kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtted suurendasid müügitulu, mis tulenes nii toodangu kallinemisest kui ka püügimahu kasvust. Müügitulu oli 42 mln eurot, mida oli 15% enam kui eelmisel aastal samal perioodil, ja valdkonna kogukasum oli möödunud aasta sama perioodiga võrreldes kaks korda suurem ehk 8,5 mln eurot. Eestis püüti 2023. aasta esimesel poolel 46 141 tonni kala, mida oli 9% rohkem kui aasta varem samal ajal.
Läänemere rannapüük kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi neljandiku võrra, eelkõige räime lubatud püügivõimaluse suurenemise tõttu. Sisevete kalapüük esimesel poolaastal küll kahanes neljandiku võrra tingituna Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikorralduse muudatusest, millega lõpetati võidupüük. Nii saavad kalurid omakorda jaotada kalapüüki kogu hooaja vältel ühtlasemalt ega tingi aasta esimeses pooles püügikvootide kiiret täitumist.
Toiduainetööstusel on läinud aasta esimene pool paremini võrreldes töötleva tööstuse tegevusalade keskmisega. Sektori müügitulu oli 1,5 mld eurot ehk 18% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Kulude kasv aeglustus, mille üheks teguriks võib olla energiahindade mõningane langus. Kogukasum oli 41,9 mln eurot, suurenedes poolaasta võrdluses enam kui kaks korda. Enamik toiduainetööstuse tegevusaladest lõpetasid poolaasta kasumiga. Ainsana jäi kahjumisse lihatööstus.
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade hinnad püsisid kõrgel, mis toetas kaubavahetuse väärtuste suurenemist. Eestist eksporditi esimesel poolaastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,0 mld euro väärtuses ning imporditi 1,2 mld euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas eksport 17% ja import 13%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 75% ekspordist.
Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis hinnanguliselt 765 mln euroni. Piima-, kala-, teravilja- ja lihasektor moodustasid ekspordi väärtusest vastavalt 21%, 11%, 16% ja 9%. Ekspordikäibest 51% moodustas kaupade müük nelja peamisesse ekspordi sihtriiki: Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi.
„Kuigi esimese poolaasta tulemused on head, siis erakorraliste ilmastikuolude suuremad mõjud kajastuvad alles teise poolaasta majandustulemustes. Jälgime tähelepanelikult olukorda,“ lisas Pärtel.
Ülevaade 2023. aasta esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse tulemustega on avaldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
27.09.2023
