Pressiteade
Keskkonnaagentuur
18.12.2023
Euroopa Keskkonnaamet avaldas seirearuande, kus tehakse kokkuvõte Euroopa peamiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutustasemete kohta
Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi aruande kohaselt on Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks vaja kiiremini rakendada kehtivaid õigusakte ja uusi ambitsioonikaid meetmeid. Kliima- ja keskkonnateadlikkust tuleks laiendada ka teistesse poliitikavaldkondadesse.
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) analüüsi kohaselt ei pruugi Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid 2030. aastaks enamust eesmärkidest täita. Eriti keeruline on olukord prioriteetse sihiga vähendada tootmise ja tarbimisega seotud keskkonna- ja kliimasurvet. See hõlmab näiteks energiatarbimise eesmärke, materjalide taaskasutuse määra ja mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa osakaalu, mille puhul 2030. aastaks seatud saavutustaseme püüdmine tundub ebatõenäoline. Samas näitab EEA aruanne, et mitme teise eesmärgi saavutamise väljavaade on positiivne. Näiteks on väga tõenäoline, et rohemajanduse osatähtsus kogu majanduses jätkab kasvamist.
EEA aruandes vaadeldakse ka tingimusi, mis võivad kaasa aidata kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkide saavutamisele. Aruandes märgitakse, et vajalikud nõuded on võimalik kehtestada 2030. aastaks. Samas näiteks fossiilkütuste toetuste viivitamatu lõpetamine tundub ebatõenäoline, kuna enamikul EL-i liikmesriikidel puuduvad selleks endiselt konkreetsed plaanid.
EEA tegevjuhi Leena Ylä-Mononeni sõnul näitab analüüs, et liikmesriigid peavad kiiresti tugevdama meetmeid, et täita 2030. aastaks Euroopa keskkonna- ja kliimaambitsioone. See hõlmab kehtivate seaduste täielikku rakendamist, suuremaid investeeringuid tulevikukindlatesse tehnoloogiatesse ja säästvuse muutmist kõigi poliitikavaldkondade keskseks elemendiks.
Aruandes jõutakse järeldusele, et liikmesriikidel võib Euroopa rohelise kokkuleppe kõrgete ambitsioonide saavutamiseks vaja minna plaanitust enam aega. Samal ajal nõuavad mitmed 2030. aastaks seatud eesmärgid kaks kuni üheksa korda kiiremat arengutempot, võrreldes viimase kümne aasta edusammudega. Kokkuvõttes oodatakse liikmesriikidelt olemasolevate õigusaktide jõulisemat rakendamist, vajaduse korral uute poliitikate ja meetmete pakkumist ning keskkonna- ja kliimapoliitika laiendamist ka teistesse poliitikavaldkondadesse.
Kaheksanda keskkonnaalase teavitusprogrammi aruanne on esimene väljaanne sarjast, millega jätkatakse kuni 2030. aastani. Kokku analüüsitakse 28 näitajat. EEA kasutab iga-aastaseid seirearuannete tulemusi oma peamises keskkonnaaruandes „Euroopa keskkond 2025 – seisund ja väljavaated“.
Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur. Eesti keskkonnanäitajad on teemade kaupa leitavad Keskkonnaportaalist.
