Head talunikud ja põllumajandustootjad!
Kutsume teid kaasa lööma märgalaviljeluse võimalusi uurivas ja tutvustavas algatuses! Täpsemalt ootame osalema Eesti põllumajandustootjaid ja talunikke, kes märgasid või taastatud veerežiimiga turbaalasid aktiivselt majandustegevuses kasutavad (näiteks kasvatavad seal musta leppa, hundinuia, pilliroogu jne).
Eesmärk on koondada kasulikku infot erinevate märgalaviljeluse näidete, võimaluste ja kitsaskohtade kohta ning luua põllumajandustootjatele ja talunikele võimalus üksteise kogemustest õppida. Ühtlasi soovime koostada kogutud info põhjal ettepanekud toetusskeemide loomiseks. Kõigile osalejatele pakume tasuta nõustamist ja võimalust külastada teisi märgalaviljelusega tegelevaid ettevõtjaid, samuti katame ajakulu.
Miks tegeleda märgalaviljeluse uurimise ja tutvustamisega?
Baltimaades on kokku ligi 21 000 km2 turbaalasid, mis on suurimad süsiniku sidujad maismaal. Enam kui poolte turbaalade olukord on metsanduse, turbakaevandamise ja põllumajanduse tõttu halvenenud. Kuivendamise tagajärjel on varem süsinikku sidunud turbaaladest saanud hoopiski heite tekitajad. Kuivendatud turbaalad ja turba kasutus kokku tekitavad Eestis kasvuhoonegaase rohkem kui transpordisektor.
Üks võimalus rikutud turbaalasid kasutada on märgalaviljelus. Taastatud kõrge veerežiimiga turbaaladel on võimalik tegeleda aastaringselt põllu- või metsamajandamisega nõnda, et vaatamata inimtegevusele turbakiht säilib või isegi kasvab. See eeldab veetaseme tõstmist maapinna lähedale kuivendussüsteemide sulgemise abil, et takistada turbakihi lagunemist ja soosida märgalakultuuride kasvu. Sarnaselt traditsioonilisele põllu- või metsamajandusele kogutakse perioodiliselt kokku märgadesse oludesse sobivate kultuuride maapealne taastuv biomass ning kasutatakse seda näiteks energia tootmiseks, ehitusmaterjalina või loomasöödana.
SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) soovib võtta koostöös põllumajandustootjate ja talunike ning välispartneritega luubi alla turbaalade maakasutusviisid, maaharimisvõtted, mulla koostise ning majandamise kulud-tulud. Kogutud info põhjal valmivad praktilised infomaterjalid ning ettepanekud toetusskeemide väljatöötamiseks. Nõnda saame täita lüngad, mis on senini takistanud ulatuslikumat märgalaviljelust, ning julgustame laialdasemalt sellega tegelema.
Mida pakume osalevatele talunikele ja põllumajandustootjatele?
● Võimalust külastada teisi märgalaviljelusega tegelevaid Eesti talupidajaid ja põllumajandusettevõtteid ning nendega kogemusi vahetada.
● Tasuta nõustamist märgalaviljeluse teemal, mida pakuvad konsulendid ja projektis osalevad ekspertorganisatsioonid.
● Suuremad huvilised saavad osaleda 19.–23. septembril 2022 toimuval märgalaviljeluse õppereisil Saksamaal.
● Katame osalevate talunike ja põllumajandustootjate ajakulu, mis on hinnanguliselt kuni 80 tundi (perioodil juuli 2022–november 2023).
Millist panust ootame osalevatelt talunikelt ja põllumajandustootjatelt?
● Valmisolekut jagada perioodil juuli 2022–november 2023 ekspertidele infot maaharimisvõtete, saagikuse ning tulude-kulude kohta turbaalal, kus on soole sarnane veerežiim (nt mittetoimiv kuivendussüsteem, soostuv või soostunud ala).
● Luba, et eksperdid saaksid võtta perioodil juuli 2022–november 2023 turbaalalt mullaproove ning teha tulevikus temaatilisi teadusuuringuid (näiteks kasvuhoonegaaside mõõtmine, biomassi omaduste ja juurdekasvu hindamine).
● Valmisolekut võõrustada märgalaviljeluse huvilisi kokku kuni kahel külastuspäeval ajavahemikul september 2022–oktoober 2023. Otsesed külastuspäevaga seotud kulud katab Eestimaa Looduse Fond.
● Huvi osaleda märgalaviljelusega seotud algatustes ka tulevikus.
Oma osalemissoovist palume teada anda kateriina@elfond.ee hiljemalt 25. augustil 2022.
Tegevusi rahastab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) rahvusvahelise projekti “Carbon capturing by Baltic peatland farmers” raames.
Rohkem infot:
Kateriina Rumvolt Märgalaviljeluse kaasprojektijuht Eestimaa Looduse Fond
tel: +372 5358 7223 kateriina@elfond.ee
