Eestimaa Talupidajate Keskliit on Eesti mittetulundusühing, mis ühendab talupidajate liitusid, maamajanduslikke seltse ja -liitusid ning keskühistuid. Liit asutati 1989. aastal.
ORGANISATSIOONI PÕHIEESMÄRK:
- Liikmete majanduslike, sotsiaalsete ja erialaste huvide kaitse kõikides instantsides.
- Põllumajandussaaduste tootmise, ümber töötlemise ja turustamise ning metsamajanduse edendamine.
- Asendusteenuse korraldamine, nõustamisteenus, täiendõpe.
- Oma liikmetele soodsa majanduskeskkonna loomine.
- Ühistegevuse arendamine.
- Maaturismi arendamine.
- Koostöö rahvusvaheliste põllumajandusorganisatsioonidega.
- Liikmete tegevuse kordineerimine ja infovahetus.
OLULISED TEEMAD:
- Ühistegevus ja lühikesed tarneahelad;
- Talutoit tarbijateni;
- Põllumaade hõivamine;
- Noored põllumajandustootjad;
- Kohalike algatuste toetamine;
- Eesti talunike huvide esindamine EL uue finantsperioodi põlluamajdnsupoliitika kujundamisel;
- Eestimaa Talupidajate Keskliidu kui talunike esindusorganisatsiooni arendamine;
22. jaanuaril 1989. aastal loodud Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) on suurima liikmeskonnaga põllumajandustootjaid, maaettevõtjaid ja erametsaomanikke ühendav esindusorganisatsioon Eestis. ETKL-i kui katuseorganisatsiooni liikmeteks on kohalikud ja regionaalsed esmatasandi organisatsioonid, üleriigilised ühingud ja tootjate ühistud. Eelnimetatud ETKL-i kollektiivliikmed, tänase seisuga 21 erinevat maamajandusega seotud organisatsiooni, katavad oma mitmekesisuses kogu Eesti põllu- ja metsamajandusliku sektori ning hõlmavad kokku ligikaudu 9000 üksikliiget. Lisaks talupidajate ja põllumajandustootjate ühendustele kuuluvad ETKL-i liikmete hulka ka Eesti Erametsaliit. ETKL-i kõrgeimaks juhtorganiks on üldkoosolek, üldkoosoleku vahelisel ajal täidab kõrgeima organi ülesandeid nõukogu, mille esimees on pikaaegne tegevpõllumees Kalle Hamburg. ETKLi tegevaparaadi tööd juhib tegevjuht Kerli Ats, kes on ka ise aktiivne noortalunik ja põllumajandustootja Pärnumaal.
Eestimaa Talupidajate Keskliit on Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA ja Euroopa põllumajandusühistuid esindava katusorganisatsiooni COGECA liige alates 2002. aastast; samuti üle-euroopalise põllumajanduse-, maaelu- ning keskkonnaorganisatsioonide võrgustiku ARC 2020 asutajaliige. ETKL-i aktiivne osalemine rahvusvahelises koostöös ulatub tagasi aastasse 1991, kui ETKL võeti vastu (hiljem COPA-ga liitunud) Euroopa Põllumajanduse Konföderatsiooni (CEA) liikmeks.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tutvustus, tegevusvaldkonnad ja ulatus ning suutlikkus esindada sektorit
Eestimaa Talupidajate Keskliidu (edaspidi ETKL) põhitegevuseks on oma liikmete majanduslike ja sotsiaalsete huvide esindamine kõigil tasanditel, alates kohalikust kuni Euroopa Liidu institutsioonideni. Üle-euroopalisel tasandil tegutseme põhiliselt läbi katusorganisatsioonide COPA (põllumajandusliku tootmise ja maaelu arenguga seotud küsimused) ja COGECA (põllumajandusliku ühistegevusega seotud küsimused). Meie esindajad on kaasatud Euroopa Komisjoni maaelu arengu, põllumajanduse otsetoetuste ja rohestamise ekspertrühmadesse. Metsandusega seotud küsimusi lahendame läbi Euroopa Metsaomanike Konföderatsiooni (CEPF), Rahvusvahelise Peremetsanduse Liidu (IFFA) ja Euroopa Maaomanike Organisatsiooni (ELO), mille liikmeks on ETKLi liige Eesti Erametsaliit.
Eestis teeb ETKL igakülgset koostööd Riigikoguga, selle komisjonide ja fraktsioonidega, Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite ning teiste riiklike institutsioonidega. Teeme head koostööd väga paljude põllumajanduse, maaelu ja maaettevõtluse, metsanduse ja keskkonnaorganisatsioonide ning kodanikeühendustega. Oleme heaks partneriks Maaeluministeeriumile, nii valdkonna seadusloome, arengukavade koostamise kui seire juures. Osaleme põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus, maaelu arengukava seirekomisjonis ja erinevates töörühmades. Koostöö on ka Keskkonnaministeeriumiga. Oleme esindatud põllumajanduslike teadusasutuste nõukogudes, maakondlikes jahindusnõukogudes ning paljudes muudes nõuandvates kogudes. Kohalikul tasandil esindavad meie liikmeid ETKLi liikmesorganisatsioonid.
Lisaks huvide kaitsele tegeleb organisatsioon ka informatsiooni, nõuande ja teenuste pakkumisega oma liikmetele. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja töötatud ja ellu kutsutud ETKL-i talupidajate asendusteenistus pakub talupidajatele puhkuse või haiguspäevadeks asendustöötaja võimaluse, see annab tööd ligikaudu 30 inimesele ja teenindab enam kui 250 loomakasvatusega tegelevat talu. ETKL tegeleb ka ühistegevuse arendamisega, talutoodete otseturustamise, lühikeste tarneahelatega ja agroturismi arendamisega. Oleme kutsunud ellu talutoidu tootjate ühise katuskaubamärgi „Ehtne Talutoit“.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu positsioon Eesti ühiskonnas
Eestimaa Talupidajate Keskliit on tänu oma pikaajalisele tegevusele põllumajanduse ja maaelu edendajana saavutanud arvestatava positsiooni kodanikuühiskonnas. Meie osalemist selle kujundamisel ja otsuste vastuvõtmise protsessides hinnatakse kõrgelt. ETKL on läbi oma 30 tegevusaasta olnud üks kõige mõjukamaid põllumajanduse ja maaelupoliitika kujundajaid Eestis. Tänu ETKLi aktiivsele tegevusele võeti Eestis ette põllumajandus- ja maareform, mis lõi seadusliku aluse talude ja eraomandil põhineva põllumajanduse tekkele. Me oleme nende aastate jooksul olnud põllumajandus-, maaelu- ja metsanduspoliitika kujundamisel heaks partneriks erinevale valitsuskoalitsioonile. Oma liikmete informeerimise, nõustamise ja ühistegevuse korraldamise kaudu oleme loonud tugeva aluse Eesti rahvuslikule toidujulgeolekule, aidanud tagada isevarustatuse peamiste toiduainetega ja ekspordisuutlikkuse. Me oleme oma tegevuse kaudu oluliselt mõjutanud Eesti erametsanduse arengut, samuti keskkonnapoliitika kujunemist. ETKL on olnud peamine ühistegevuse arendaja ja selle propageerija. Talud tagavad Eesti maakultuuri ja traditsioonilise hajaasustuse säilimise.
ETKLI osalemine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töös
ETKL-i tegevus on väga tihedalt seotud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee eesmärkide ja ülesannetega ning Euroopa Liidu poliitikate ja seadusandlusega laiemalt. On oluline märkida, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), mis mõjutab tugevalt kogu põllumajandus- ja toidusektorit ka Eestis, on ainus tõepoolest ühine poliitika Euroopa Liidus, mistõttu moodustavad need teemad märkimisväärse osa EMSK tööst. Põllumajandus- ja maaelupoliitika on vahetult seotud Euroopa Liidu pädevusse kuuluva kaubanduspoliitika ning üldise säästva arengu põhimõtetega. Kõik need teemad on aktiivselt arutusel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees. Alates 2020. aasta oktoobris esindab põllumajandustootjaid ja maaettevõtteid EMSK töös ETKLi tegevjuht Kerli Ats.
Kogu põllumajandussektorit reguleeriv seadusandlus on keskkonnahoiu ja säästva arengu põhimõtetega tihedalt läbipõimunud, mille tulemusena tegeleb ETKL pidevalt nii konkurentsivõime, keskkonna ja kliimamuutuste kui ka sotsiaalküsimustega. Oleme läbi erinevates projektides osalemise omandanud teadmised ja võime rääkida lisaks põllumajanduspoliitikale kaasa ka keskkonna, biomajanduse, kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse, metsanduse ja taastuvenergeetika teemadel. Osalemine EMSK töös annab meile ühelt poolt võimaluse kujundada EL poliitikaid ja seadusandlikku protsessi, kuid vähemalt sama oluline on võimalus saadud informatsiooni oma kanalite kaudu levitada ning aidata sel moel kaasa Eesti põllumajandus-, toidu- ja metsandussektori õigeaegsele ning põhjalikule informeerimisele ja ettevalmistamisele eelseisvateks muutusteks. Meie organisatsiooni senine panus on olnud positiivne ja märkimisväärne.