Maaeluministeerium
PRESSITEADE
11.01.2023
Maaeluministeerium alustab uue perioodi ELi vahendite kasutamist ja muudab seniseid allasutusi ja pakutavaid teenuseid efektiivsemaks ja kliendisõbralikumaks
Eelmisel aastal vastu võetud ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus ja kalandusturu korraldamise seadus ning Euroopa Komisjoni heakskiidetud vastavad poliitikadokumendid suunavad Eesti põllumajanduse, toiduainetööstuse, maaelu ja kalanduse arenguks erinevate toetustena järgneval viiel aastal üle 1,7 miljardi euro. „Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil on meil valdkonna arendamiseks kasutada märkimisväärne eelarve. Uuel perioodil on toidujulgeoleku kõrval olulisel kohal keskkonnahoid. Tuleme oma ettevõtjatele appi, et nad tuleksid toime roheülemineku väljakutsetega, säilitades samal ajal oma konkurentsivõime,“ rääkis maaeluminister Urmas Kruuse.
Toit ja toidujulgeolek on riigi jaoks strateegilised küsimused. „Toidujulgeoleku tagamiseks ja põllumajanduse konkurentsivõime säilitamiseks oleme sel aastal riigieelarves ette näinud 10 miljonit eurot sihipäraselt suunatud riikliku toetuse maksmiseks, mis on kavas suunata nii raskustes olevate põllumajandussektorite kui ka toiduainetööstuse kasvavate kuludega toimetulekuks,“ tõi esile maaeluminister Urmas Kruuse.
Ministeerium jätkab aktiivselt riigireformiga, mille tulemusel alustasid 1. jaanuarist tööd Maaelu Teadmuskeskus (METK) ja Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS). „Maaelu Teadmuskeskusesse oleme konsolideerinud valdkondliku teadus- ja arendustegevuse ning Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusesse toidu tarneahela analüüside teostamise ja toiduga seotud riskide hindamise. Tegemist on oluliste muudatustega, millega käime kaasas ühiskonna kasvavate ootustega avalikele teenustele ja nende kvaliteedile,“ ütles Maaeluministeeriumi kantsler Marko Gorban.
Sellest aastast muutus ka erimärgistatud diislikütuse ostu ja müügi kord. Põllumajandustootjad saavad jätkuvalt osta erimärgistatud diislikütust; selle ostuõigus antakse enamusele põllumeestele põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete alusel automaatselt. „Arvestades, et erimärgistatud diislikütus on põllumajandussektori jaoks oluline soodustus, mille maht eelmisel aastal ulatus 28 miljoni euroni, siis on oluline, et juurdepääs sellele oleks tagatud isikutele, kellele see ette on nähtud – põllumeestele,“ rõhutas maaeluminister Urmas Kruuse.
Maaeluministeerium jätkab haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetamist, 2023. aastal kasvab toetuse maht ning sel aastal on selleks ette nähtud orienteeruvalt 1,2 miljonit eurot. Toetuse eesmärk on nelja aastaga jõuda tasemele, kus mahetoitu pakutaks vähemalt 25%-le lasteaialastest ning üldhariduskoolide õpilastest. „Sellega aitame kaasa tervislike toitumisharjumuste kujunemisele laste hulgas ning ühtlasi loome täiendava väljundi mahetootjatele oma toodangu mahu suurendamiseks,“ tõi välja maaeluminister Kruuse.
Lisaks rakendus 1. jaanuarist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel uus kalapüügikorraldus. Nüüdsest määratakse püügiõiguse omanikele neile püügivõimaluste jaotusega eraldatud püügivahendite arvule vastav lubatud aastasaak kalaliikide kaupa. See võimaldab püügivõimalusi saanud isikul oma tööd aasta ringi planeerida ja stabiilsemalt korraldada ning turustada enda püütud kala ajal, mil püütud kala kvaliteet on parem ja kokkuostuhind kõrgem.
Eelmisel aastal otsustas valitsus laiendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu antava eluaseme kaaslaenu pilootprogrammi üle-eestiliseks. Maapiirkonnas asuv kinnisvara on krediidiasutuste silmis madala tagatisväärtusega, mis põhjustab vähest soovi anda laene maapiirkonda elama asumiseks või sealsete elamistingimuste parandamiseks. Pilootprogrammi laiendamisega on sellest aastast võimalik eluaseme kaaslaenu saada kõigis Eesti maapiirkondades, kus asustusüksuses elab alla 1000 elaniku ning on probleeme laenu saamisega.
Maaeluministeeriumi valitsemisalas on maaelupoliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitsega ning taimetervise ja -kaitsega seotud tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja asjakohaste õigusaktide eelnõude koostamine.
