Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.09.2021
Maaeluministeeriumis valminud tänavuse esimese poolaasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et mullune hea teraviljasaak ja kõrged hinnad aitasid põllumajandustootjatel tegutseda kasumlikult ka 2021. aasta I poolaastal ning kasvatada investeeringute mahtu.
„Hea on see, et põllumajandusettevõtete kuludega toimetulek on võrdluses varasema kahe aastaga paranenud ja ettevõtjate kindlustunne on süvenenud. Põllumajandussektori ettevõtted on teinud investeeringuid suuremas mahus kui varasematel aastatel,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. Samas tõdes minister, et majandamise teeb keerukaks sisendihindade jätkuv kallinemine, mille mõju võib kanduda II poolaasta majandustulemustesse.
Lühiajastatistika andmetel oli 2021. aasta I poolaastal põllumajandusettevõtete müügitulu 338 miljonit eurot (+2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga); kogukulud vähenesid samal ajal 0,2% ja olid 405 miljonit eurot.
Toiduainetööstuse ettevõtete müügitulu oli 2021. aasta esimesel poolel 1 057 miljonit eurot ehk 4,4% enam kui mullu samal ajal. Kiire kulude kasv kahandas kasumit. Toiduainetööstuste kogukasum vähenes peaaegu kolmandiku võrra ja oli 24,6 miljonit eurot. Kasumit suutsid kasvatada vaid piima- , kala- ja pagaritööstused.
Teravilja tänavust saagiootust kahandab suvine kuivus. Samas hinnad nii maailmaturul kui ka Eestis püsivad kõrgel. 2020. aasta sügisel alanud hinnatõus jätkus ka 2021. aasta esimesel poolel. Teravilja kasvupind on veidi väiksem eelmisest aastast. Teravilja kasvatatakse 367 237 hektaril, millest 51% on suviteravili ja 49% taliteravili. Kartuli kasvupind vähenes aastases võrdluses 7,4%, mille peamiseks põhjuseks oli väga madal hind. Kartulit kasvatatakse 2021. aastal 3371 hektaril.
Köögiviljade tootjahinnad, mis vaatamata 2020. aasta kehvale saagile olid aasta alguses madalad, pöördusid veebruarist tõusule. Kuue kuu keskmised tootjahinnad olid 11–42% kõrgemad aastatagusega võrreldes. Köögivilja kasvupind 2021. aastal on 1877 hektarit, mis on viiendiku võrra väiksem kui eelmisel aastal.
Eestis toodeti 2021. aasta esimesel poolel 38 670 tonni liha ehk pea samas koguses kui mullu samal ajal. Samas linnuliha toodang oli viimase viie aasta võrdluses suurim (11 390 t) ning kasvas eelmise aasta võrdluses 6% võrra. Liha kogutoodangus moodustas jätkuvalt suurima osakaalu, 56% sealiha. Linnuliha osatähtsus liha kogutoodangus suurenes 30%ni ja veiseliha osatähtsus oli 14%. Lihatööstuse müügitulu oli 175,5 miljonit eurot, kahanedes nelja protsendi võrra.
2021. aasta I poolaasta piimatoodang 422 800 tonni jäi napilt alla eelmise aasta sama perioodi näitajale. Piimalehmade arv vähenes sama ajaga 1,3%, kuid keskmine produktiivsus jätkas kasvu. Tootjatele makstav keskmine piimahind jätkas tänavu tõusu. Piimatööstustele oli aasta esimene pool edukas — kasvas nii müügitulu kui ka kogukasum, loodi rohkem lisandväärtust. Tööstused müüsid toodangut 224,2 miljoni euro väärtuses ehk 4,8% enam võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Kokku on 2021. aastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD), Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF), Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist ning Eesti riigieelarvest põllumajandusele, kalandusele ning maaelu arenguks maksvate toetuste eelarve ligi 402 miljonit eurot, millest I poolaastal maksti välja 41% ehk 165 miljonit eurot.
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse 2021. aasta I poolaasta ülevaatega saab tutvuda Maaeluministeeriumikodulehel.
