30. oktoobril toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu istung, kus teiste teemade seas anti istungil osalejatele ülevaade taimekasvatussektori olukorrast ja olukorra leevendamiseks kavandatavatest tegevustest. Samuti andsid sektori esindajad olukorrale omapoolse hinnangu.
„Põllumehe mure on ka meie mure ning me otsime erinevaid võimalusi, kuidas oma põllumehi aidata. Oleme Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Phil Hoganile üle andnud sektori keerulist seisu tutvustava kirja, samuti saatis Jüri Ratas samateemalise kirja Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile,“ märkis maaeluminister Tarmo Tamm.
Minister lisas, et mainitud kirjades küsiti erakorralist toetust ja paluti paindlikkust rohestamise nõuete täitmisel, kuna ilmastikuoludest tulenevalt on nende täitmine järgmisel aastal raskendatud. „ Kuigi tänaseks meie ettepanekute osas veel vastust ei ole, siis meie muret on märgatud – Euroopa Komisjon on nii Balti riikidelt kui Soomelt palunud täiendavaid andmeid, mille põhjal vastav otsus teha,“ sõnas Tarmo Tamm. „Lähiajal plaanin kohtuda pangajuhtidega, sest osadel tootjatel võib ajutiselt tekkida probleeme oma kohustuste täitmisega. Samuti kavandame ümarlauda kindlustusseltsidega, et uurida võimalusi saagikindlustuse toote turule toomiseks, ning teravilja kokkuostjatega.“
Istungil andis ülevaate taimekasvatussektori olukorrast ja kavandatud tegevustest Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. „Kuigi selle aasta lõpus läheb väljamaksmisele üle 123 miljoni euro otsetoetusi ja järgmise aasta alguses mitmekümne miljoni euro jagu keskkonnatoetusi, siis nende tootjate jaoks, kellel saak põllule jääb, on see ajutine leevendus ja kevadel tulevad peale uue saagiaastaga seotud kulud. Hetkel otsime võimalusi, kuidas neile käibekapitali läbi finantsinstrumentide senisest enam kättesaadavaks muuta,“ sõnas Marko Gorban. „Juba mõnda aega oleme sektoriga pidanud ka diskussioone võimalike riskijuhtimismeetmete rakendamise üle. Nüüd on vaja astuda konkreetseid samme meetmete rakendamiseks,“ lisas ta.
Istungi päevakorras oli ka toidu tooraine päritolu märgistamine, mille teemal tegi ettekande Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. Euroopa Komisjoni läbiviidavast tarneahela avalikust konsultatsioonist andis ülevaate ja kutsus üles sektori esindajaid oma arvamust avaldama põllumajandusturu korraldamise osakonna nõunik Kalle Nõlvak. Toidutarneahela parandamist käsitleva algatuse leiab veebiaadressilt https://ec.europa.eu/info/consultations/food-supply-chain_et
Põllumajandusturu korraldamise osakonna põllumajanduse otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju rääkis rohestamise toetuse muudatustest 2018. aastal, mh haldusreformi ja kohalike omavalitsuste ühinemisega kaasnevast metsasuse erisuse ja sellest tulenevalt ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade määratlemise nõude täitmisest vabastatud alade laienemisest.
Istungist võtsid osa PMANi liikmed ja Riigikogu maaelukomisjoni liikmed. Lisaks ettekannete tegijatele ja maaeluministrile osalesid Maaeluministeeriumist kantsler Illar Lemetti ja toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.
