Rapla linna südames asub üks eriline ettevõtmine, kus perenaine Siret Elmi meisterdab puuvilja- ja marjapüreedest värvilisi marmelaadikomme.
“Kui olin veel väike tüdruk, veetsin kõik oma suved vanaema juures, kellel oli suur viljapuude ja marjapõõsaste aed. Igal sügisel valmistas vanaema küpsenud saagist erinevaid moose ja mahlu, mida ta hoidis oma väikeses sahvris,” meenutab Siret. Ilusatest lapsepõlvemälestustest sündis ka Siretil ettevõtte, mis sai oma nime vanaema hüüdnime Minna ja tema uhke sahvri järgi.
Sireti sõnul alustas ta oma taluettevõttega umbes kuus aastat tagasi, kui lapsepuhkusel olles tekkis soov midagi tootma hakata. Tol ajal oli ta peres ka ainuke, kel veel oma ettevõte puudus. Kuna vanaema puuvilja- ja marjaaed on suur ja lai, liikuski mõte marjade ning õunte väärindamise poole. Marmelaadi valmistamise idee sai Siret oma martsipanimeistrist emalt, kes tutvus maiuse tootmisega Lätis messil käies. “Kui ema mulle sellest rääkis, võtsin idee kohe omaks ja lasin toidutehnoloogil kommide retsepti välja töötada,” räägib Minna Sahvri perenaine.
Varsti pärast seda tulid ka esimesed kommikatsetused ja müügid kohalikus Rapla poes. Suurem tootmine sai aga hoo sisse pärast “Sõida maale” saadet, kus külastati Minna Sahvri kodukööki. Pärast seda sai Siret Tallinna Kaubamajalt esimese suurtellimuse ja tekkis vajadus uute ruumide järele. Tootmismahtude suurenedes liitusid marmelaaditaluga veel Teri, kes keedab nüüd marmelaade ja püreesid, ning Hege, kes tegeleb pakkimisega. Sireti ülesandeks on ettevõtlusega kaasnev paberitöö ja müük.
Minna Sahvri marmelaadikommide valikus on 22 erinevat maitset. “Mingil hetkel oli meil sortimendis üle 30 maitse, kuid liiga suur valik ajab tarbija segadusse ja ei olnud äriliselt ka kasulik,” tõdeb perenaine. Nii tegigi Siret sortimendis kohendusi ja sündisid segupakid. Minna Sahvri valikust leiab marmelaade igale maiasmokale, näiteks aroonia-, jõhvika-, kibuvitsa-, kirsi-, ebaküdoonia-, maasika-, metsmaasika-, mustika-, musta ja punase sõstra, pihlaka-, pohla-, vaarika-, rabarberi- ja astelpajumaitselisi komme. Viimased neist on ka perenaise enda lemmikud. Segupakke on praegu valikus viis: vikerkaare, kodumarja, metsamarja, puuvilja ja köögivilja. Tihti küsitakse, kas köögiviljamarmelaad on hoopis soolane, kuid Siret kinnitab, et tegu on ikka marmelaadikommiga, mis on alati magus.
Perenaise sõnul neil praegu puhtalt marmelaadikategoorias suurt konkurenti pole, kuid tulevikus sooviksid nad ise hakata tootma populaarseid šokolaadi-marmelaadikomme ja nii hoopis ise mõnele suurtootjale konkurentsi pakkuda.
Uued maitsed sünnivad koostöös klientidega ja erinevaid katsetusi teeb Siret kogu aeg. “Vihjeid uuteks maitseteks kogume ka laatadelt, kus paljud tarbijad oma maitse-eelistusi välja toovad. Sealt pärineb ka spinatimaitseline komm, mis täiendab nüüd köögiviljapaki maitseid,” ütleb Siret. Kõige enam ostavad segupakke turistid, kes tahavad proovida midagi kohalikku ja erilist ning seda ka koju kaasa osta.
Äärmuslike maitsetega hoiab Siret ennast tagasi, kuid tõdeb, et ühe veinimarmelaadi katsetuse on nad teinud küll. “Veinimarmelaad tuli meil tõesti hästi välja. Vaatame, võib-olla teeme tulevikus proovi ka õllemarmelaadiga,” muheleb perenaine.
Siret ammutab inspiratsiooni uuteks toodeteks ka koostööprojektidest teiste talunikega. Näiteks sündis koostöös Orbu talu siirupiemandatega kadakamarmelaad. Siirupiemandatest on saanud Sireti väga head sõbrad, kellega koos käiakse ka laatadel. “Viimane marmelaadikatsetus oli aga hoopis Nõidadega, kellega kahasse valmis väega nõgesemarmelaad,” jutustab Siret.
Viimase aja kära suhkrutarbimise teemal on ka Siretit pannud mõtlema oma kommide teistsuguste valmistamisvõimaluste peale. “Olen katsetanud erinevaid suhkruid, aga enamik neist tõstaks märkimisväärselt toote hinda. Ja kuna valmistame väga traditsioonilist marmelaadi, sobib selle toote tegemiseks ainult tavaline suhkur,” kinnitab Minna Sahvri perenaine. Ta lisab, et magusa söömise juures on oluline hoopis mõõdukus. Mõni komm päevas halba ei tee.
Sireti meelest sobib “Ehtsa talutoidu” tunnusmärk väga hästi kokku tema tootega, kuna marmelaad ja kogu tootmine on alguse saanud talu sahvrist. “Tihti unustatakse, et talutoit ei ole ainult piim ja liha, vaid taludes valmib veel palju muudki. Vanasti tehti kõik maiustused taluköögis, nii tegi seda ka minu vanaema,” selgitab perenaine. Ta lisab, et uue ettevõtmisega alustamine ei ole muidugi lihtne, kuid alati on innustav lugeda lugusid teistest tublidest märgikandjatest või saada ise mõni eriline tunnustus. “Kellegi hea sõna annab mulle hoogu ja jõudu juurde ning eks me kõik tahame ju kiitust,” ütleb marmelaaditalu perenaine.
Minna Sahvri mustikamarmelaad pälvis 2016. aastal “Parima talutoidu” konkursil parima maiuse tiitli.
