Oidrema-moodi talupidamine

Tekst: Teele Teder

Janno Liiva ja Karoliina Posti Pärnumaal Oidremal asuv Palmi Farm on ehe näide sellest, et suurteoses „Tõde ja Õigus“ kirjeldatud talupidamise vorm pole ainus viis. Naabrid on nende jaoks suurimad motivaatorid ning talupidamise kõrvalt osatakse meisterlikult ka lõbutseda. 

Kõik algas nii nagu paljudel taludel. Janno vanaema pidas kolme lehma. „Ta lüpsis käsitsi, jahutas piima kaevus ning varavalges toimetas selle piimapukile,“ kirjeldab Janno. Võrreldes sellega, mis tänasel päeval samas talus toimub on see kui öö ja päev. 

Kõikvõimas robot

Täna on kari 125- pealine. Neist lehmasid on 60 ning neil kõigil on kõrvas kiibid, mille tunneb ära robot, kes neid lüpsab. Kogu ülevaade toimuvast jookseb perenaisele mobiilirakendusse. Robot näitab, kui palju iga konkreetne lehm piima annab ning mis on selle konsistents, lisaks on ka muul ajal näha, kus loom on ja mis teeb. Robot on varustatud 3D kaameratega, see tähendab, et lüpsiprotsessil ei ole vaja inimese osalust. Robot leiab ise nisad ülesse ja saab lüpsmisega iseseisvalt hakkama. „Punane on see, kes pole veel lüpsile läinud, kuigi peaks, kollased on need, kellel on õigus minna lüpsile ning hall värv näitab, et need lehmad on juba lüpstud,“ selgitab Karoliina ise koduköögis mõnusalt kohvi nautides. Selgub, et ka lehmad võtavad järjekorda, kui ootavad lüpsmist. „Nad on nagu inimesed poejärjekorras – viisakamad ootavad ning on üksikuid erandeid, kes trügivad aeg ajalt ette,“ selgitab Karoliina, kes tunneb kõiki lehmi nii nime- kui nägupidi. „Mulle on loomad alati meeldinud,“ ütleb ta selgituseks. Karoliina töötab lisaks ka kolmveerand koormusega vallavalituses. „Need kaks tööd on nii vastandlikud. Kui tulen vallavalitsusest ja panen oma laudariided selga, siis mõtlen tihti, et just nii mulle meeldibki.“

Kõigil on parem

Uue robotlauda loomise üks algpõhjuseid oli loomade heaolu parandamine. „Tahtsime, et loomad saaks ka laudas ringi liikuda. Seda võimalust neil varem polnud,“ ütleb Janno. Uus robotlaut teeb ka inimeste elu lihtsamaks. „Enam pole vaja ei mul ega ka meie töötajatel ärgata kolme ajal öösel,“ on Janno rõõmus. Lisaks oma perele aitab Palmi Farmi tegemistele kaasa veel kolm inimest. „Nad pole täiskoormusega, sest nad on juba eakamad inimesed ning neile nii sobib,“ selgitab Janno. Kuigi töökoormus laudas on uute tehnoloogiate saabumisega vähenenud, ei plaanita meeskonda vähendada „Selles osas jääb kõik nii nagu oli,“ on peremees kindel. Aga elu on läinud kergemaks küll, sest nüüd, lauda sisseseadmise ajal minnakse lauta hommikul kuue ajal, peatselt aga hoopis seitsme ja kaheksa ajal. 

Kogu toodang müüakse E-piimale. „Me ise ei väärinda piima, sest anname endale aru, et see oleks väga suur töö. Puhkuse jaoks peab ka aega jääma,“ ütleb Karoliina. Hetkel läheb tõesti kogu piim kokkuostu. Ka Karoliina ja Janno söögilaual ilutseb poepiim. „Üleeile käisin naabrinaise käest purgiga piima laenamas,“ tunnistab Karoliina. Siiski on see olukord peatselt muutumas. „Uue lauda sisseseadmisega on veel mõned pisitööd tegemata ja seepärast me ei saa omatarbeks jahutist piima veel kätte,“ selgitab Janno. 

Eriline küla

Oidrema küla on eriline mitmes mõttes. Näiteks on selles rohkem lehmi kui täiskasvanud inimesi. Täisealisi inimesi on 110, kuid lehmi ligi 500. „Ma võin oma mütsi ära süüa, kui selliseid kohti on Eestis veel, kus ühe kilomeetri raadiuses on kolm lauta,“ ütleb peremees. Tõepoolest, Oidermal on kolm robotlauta ühe kilomeetri raadiuses. „Me saame kõik omavahel ka hästi läbi,“ täiendab Janno. „Teised laudad on olnud meile suureks motivaatoriks,“ täpsustab Karoliina. Nii et ei mingit naabritega tülitsemist nagu ühes eelpool mainitud suurteoses. 

Kõige populaarsem küsimus

Kõige sagedasem küsimus, mis viimasel ajal Jannolt ja Karoliinalt küsitakse on see, et miks uue lauda seinale on kirjutatud Palmi Farm, sest varasemalt tegutseti Gennadi Liiva Rehe talu nime all. Kunagi olevat Janno vanaema öelnud, et pange talu nimeks Palmi talu, kuid miks, seda keegi kunagi ei küsinud. Nüüd, nädal aega enne talu nime muutmist otsustas Karoliina selle selgeks teha. Selgus, et esivanemate talu nimi oli hoopis Malmi talu ning esivanemate perekonnaliini pidi tuli välja Palmipuu perekonnanimi. „Äkki siis tõesti vanaema oli enda jaoks need kaks nime ühendanud,“ selgitab Karoliina. 

Nii et tegemist pole palmipuid kasvatava taluga nagu juhuslik möödasõitja võiks arvata. Üks palmipuu on aga Karoliinal ja Jannol ka. See saadi lauda avamispeolt kingituseks. Avamispidu oli uhke. Kohal olid pillimehed ning pakuti ohtralt süüa ja juua. „Töö pole meile võõras, aga auru tuleb ka välja lasta,“ selgitab Janno. „Eelmise põlvkonna inimesed, kes tegelesid põllumajandusega elasid tõesti nii, et olid koguaeg talu küljes kinni ning päris mitmed on ennast sellega ka läbi põletanud. Me oleme mõlemad seda meelt, et tuleb osata ennast ka sellest kõigest välja lülitada,“ selgitab Karoliina. Selles mõttes ongi Karoliina ja Janno täiesti ebatüüpilised talupidajad. Nad oskavad vaba aega võtta ja nautida. Neil on nädalas vabu päevi ning nad jõuavad kaks korda nädalas ka tennisetrenni. „Meil on küll tööd palju, kuid kui ma tunnen mõni päev, et ma ei taha midagi teha, siis ma ka ei tee. See on tohutu vabadus ja ma naudin seda täiega. Ma ei vahetaks sellist elu mitte millegi vastu,“ ütleb Janno.

 

 

 

 

 

Lauda ehitamiseks saadi toetust PRIA meetmest “investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks”. Lisaks toetusele finantseeris ehitust Luminor pank ja MES. Lisaks käendab MES ka Luminori laenu.

 

 

Artikkel ilmus Taluliidu väljaandes Tark Talu nr 2 

Ajakirja autoriõigus kuulub Eestimaa Talupidajate Liidule, varalised õigused kuuluvad materjali tellijale. Materjal valmis Maaeluministeeriumi ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) tellimusel. Kõik autoriõigused on kaitstud. Väljaandmist toetas Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD). Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse valdkonnas.