Viimasel ajal on pöördutud nii mõnelgi korral Taluliidu poole küsimustega, mis puudutavad pensionižtaasi tõendamist. Oleme pöördunud Sotsiaalministeeriumi poole, et saada vastused alljärgnevatele küsimustele.
Sotsiaalministeerium selgitab, et riikliku pensionikindlustuse seaduse sätete alusel arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka:
1) talupere liikme ja talus töölepinguga töötanud inimese töötamise aeg talus, kui kooskõlas Eesti NSV taluseadusega oli talu kohalikus omavalitsuses taluna registreeritud ja maksude maksmisest vabastatud (riikliku pensionikindlustuse seadus (edaspidi RPKS) § 28 lg 2 punkt 11);
2) Eeltoodud punktid ei ole ühetähenduslikud, vaid käsitlevad erinevatel aegadel ja erinevate tingimuste alusel talus töötamise aja arvestamist. Kirja punktis 2 nimetatud talus töötamise aja osas praktikas probleeme ei ole, kuivõrd nendele isikutele on pensionid juba määratud ning nende talus töötamise tõenditeks on dokumendid, mis on sätestatud sotsiaalministri 27.12.2012 aasta määruse „Pensioniõigusliku staaž tõendamise ja arvestamise kord“ §14 lõikes 1. Nende dokumentide saamisega ei ole keerukust olnud. Eelnimetatud määruse § 14 lõikes 1 sätestatud dokumente ei saa kasutada nendel juhtumitel, mil on vaja tõendada töötamist talus, mis moodustati Eesti NSV taluseadusega (vt p 1). Eesti NSV taluseaduse alusel talus töötamist tõendavad dokumendid on toodud määruse § 14 lõikes 2.
Allolevalt vastab Sotsiaalministeerium Taluliidu küsimustele, kuidas tõendada talus töötamise aeg, kui talu oli moodustatud kooskõlas Eesti NSV taluseadusega ning talu oli registreeritud kohalikus omavalitsuses ning oli maksude maksmisest vabastatud.
1. Kes peab registrit või arhiivi, kust on võimalik hankida nõutud dokumente talus töötamise perioodi kohta, mis on vajalikud pensioniõigusliku staaži tõendamiseks?
Ühtset registri – või arhiivipidajat ei ole. Pensionitaotleja peaks esmalt pöörduma kohaliku omavalitsusorgani poole. Kui kohalikul omavalitsusel soovitud teavet ei ole, siis tuleks pensionitaotlejal pöörduda arhiivi (arhiivide) poole. Pensionitaotleja soovi korral saab teda abistada Sotsiaalkindlustusamet, kes teeb järelepärimised erinevatesse arhiividesse. Seejuures tuleb arvestada, et vastused arhiivipäringutele võivad olla tasulised.
2. Millised on alternatiivsed võimalused talus töötamise perioodi tõendamiseks, kui vallavõi linnavalitsuse tõendid ei ole kättesaadavad või kui teised nõutud dokumendid on aja jooksul hävinenud või kaotsi läinud?
Nagu eelmises punktis märkisime, tuleb pöörduda nii omavalitsusorganisse ja vajadusel ka erinevatesse arhiividesse. Kui pensionitaotlejal siiski ei õnnestu saada kohalikust omavalitsusest või arhiivist dokumente, mis näitaksid talu moodustamist Eesti NSV taluseaduse alusel ja sellest tulenevalt talu maksudest vabastamist, soovitame pensionitaotlejal pöörduda halduskohtu poole tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lõike 2 punktile 6 avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Taluliit soovitab otsida või küsida koostööpartneritelt erinevaid dokumente, nagu arved ja koostöölepingud, mis aitaksid tõendada teie tegevust talupidajana sel ajaperioodil. Lisaks võib olla mõistlik uurida pangast, kas on võimalik saada pangaväljavõtteid alates 1990ndate keskpaigast, eeldusel, et pank pole selleks ajaks oma tegevust lõpetanud.
3. Kuidas peaksid talupidajad edasi toimima, kui nad ei oma enam juurdepääsu oma tööajaloo dokumentatsioonile, kuid vajavad tõendeid pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks?
Eeldame, et peate silmas talus töötamise perioodi, mil talu oli moodustatud Eesti NSV taluseaduse alusel ja maksude maksmisest vabastatud, ning piisavat dokumentatsiooni ei ole, siis soovitame pensionitaotlejal pöörduda halduskohtu poole tuginedes halduskohtumenetluse seadustiku § 37 lõike 2 punktile 6 avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Talus töötamise aja arvestamiseks on vaja tõendada, et talu oli moodustatud Eesti NSV taluseaduse alusel.
Kui pensionitaotleja soovib tõendada muid tööajaloo tegevuse perioode, näiteks töötamist töölepingu alusel muus asutuses (n. tehases) ning dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend, siis on võimalik pensioniõiguslikku staaži tõendada tunnistajate ütlustega. Sotsiaalkindlustusamet teeb pensioniõigusliku staaži kindlaks kahe tunnistaja ütluste alusel. Erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata, võib pensioniõigusliku staaži kindlaks teha ühe tunnistaja ütluse alusel.
Talu moodustamist Eesti NSV taluseaduse alusel ei saa tõendada tunnistajate ütluste alusel.
4. Kas Sotsiaalministeerium või mõni teine riigiasutus pakub abi või konsultatsiooni vanemaealistele talupidajatele, et juhendada neid tõendamisprotsessis, eriti kui see puudutab Eesti NSV perioodi dokumentatsiooni?
Soovitame talupidajal pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole. Klienditeeninduse andmed on kättesaadavad alljärgnevalt aadressilt https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja- kontakt/kontaktid/klienditeenindused .