Eesti põllumajandusorganisatsioonid kohtusid täna regionaalminister Madis Kallasega

Eesti põllumajanduse katusorganisatsioonid Eesti Nooratalunikud MTÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit kohtusid 8. veebruariil regionaalminister Madis Kallasega andmaks ülevaadet põllumajanduse hetkeolukorrast ja valdkonna ees seisvatest probleemidest ning arutamaks võimalusi põllumajandustootjate olukorra leevendamiseks ja lahenduste leidmiseks.

Sarnaselt teiste Euroopa riikidega seisavad ka Eesti põllumehed silmitsi mitmete tõsiste probleemidega, mis lahendusi leidmata võivad olulisel määral kahjustada eesti omamaise toidutootmise jätkusuutlikkust ning toidu varustuskindluse ohustamist. „Sissetulekute vähenemine tulenevalt eelmise aasta halbadest ilmastikutingimustest tingitud madalamatest saakidest ja kokkuostuhindade langusest, uue perioodi pindalatoetuste tasemete langus kohati üle 30%, toetuste taotlemise ja menetlemise keerukus ja liigne bürokraatia nii ettevõtjatele kui PRIA-le, kontrollide paljusus, mitmete maksude ja tasude tõus, ettevõtete finantseerimisvajaduste ebapiisav rahuldamine, planeeritav automaks ja tulumaksu tõus, ebakindlus rohepöörde ja kliimaseadusega seonduvalt jne. See on vaid osa probleemidest, mis lahendamist vajavad,“ loetles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot.

Kohtumisel tõdeti, et üheks hetke suurimaks probleemiks on valdkonna ettevõtjate suur tähtaega ületavate võlgnevuste summa tarnijate ees, mis hinnanguliselt võib ulatuda 60-70 miljoni euroni. Hoidmaks ära ringvõlgnevusest tulenevate riskide realiseerumist ja ettevõtete saneerimis- ja likvideerimisohtu, tuleks kindlasti leida vahendeid sektori likviidsusprobleemi lahendamiseks. Täna seisab Maaelu Edendamise Sihtasutuse arvetel üle 40 miljoni euro vabu vahendeid, mille kasutusse võtmine maa kapitalirendi või kriisilaenuna ootab valitsuskabineti seisukohta juba üle poole aasta. Minister Kallas lubas anda kõik endast olenev, et see küsimus valitsuse tasandil kiire lahenduse leiaks.

Eesti Noortalunike MTÜ juhatuse liikme Ragnar Viikoja sõnul tekitab noorema põlvkonna ettevõtjatele lisaks eeltoodule muret ebavõrdne konkurents kolmandate riikide kaupadega, kus nii kõrgeid nõudeid toidu ohutusele, kvaliteedile ja põllumajandustegevusele üldisemalt ei ole kui on Euroopa Liidus. „Kui Eesti põllumajandustootjad peavad hakkama saama vähemate toetustega ja üha suureneva bürokraatiaga, millele lisandub ka mõne ühiskonnagrupi soov näidata põllumajandust ja toidutootmist kui midagi keskkonda saastavat ja loodusvaenulikku, siis väga raske on eeldada, et noored sooviksid oma esivanemate tööd jätkata ja hoida elu maapiirkondades elujõulisena,“ sõnas Viikoja. „Meie, noortalunike, arusaam on, et oleme looduse hoidjad ja omamaise tervisliku toidu tootjad ning meil lasub kohustus säilitada ka tulevastele põlvedele sobiv keskkond Eesti inimeste omamaise toiduga kindlustamise võimaldamiseks,“ lisas ta.

Kohtumisel lepiti kokku, et kõik küsimused, mis on seotud toetuste nõuete, tingimuste ja menetlusega ning bürokraatia vähendamiseks sektori ettevõtjatele, lahendatakse koostöös ettevõtjate, ministeeriumi ametnike ja seotud ametiasutuste töötajatega.

Lisaks arutleti ka menetluses oleva mootorsõiduki maksu seaduse eelnõu ja teiste maaettevõtjatele lisakoormust tekitavate maksumuudatuste üle ning tõdeti, et käesoleval kujul neid põllumajandusorganisatsioonid toetada kuidagi ei saa.

Jätkuvalt tekitab põllumajandusvaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele suurt muret ja nõutust rohepöördega seonduv ning kliimaseaduse ettevalmistamise aruteludes valdkonnale ette pandud heitmete vähendamise eesmärgid. „Kliimaministeeriumi poolt tehtud esialgne ettepanek vähendada sektori poolt emiteeritavaid emissioone üle 50% aastaks 2030 on absoluutselt ebarealistlik. Meie ettevõtjad panustavad juba täna väga palju oma süsiniku jalajälje vähendamiseks ning teevad seda ka edaspidi, kuid riigi poolt seatud eesmärgid ei tohiks kindlast seada ohtu meie võimet varustada Eesti elanikkond omamaiste peamiste toiduainetega. Mitte kuidagi ei aita meie majandust ja inimeste heaolu ning ka heitmete vähendamist see, kui hakkame edaspidi toiduaineid sisse tooma teistest riikidest ning seda veel olukorras, kus Eestis toodetud toit on Euroopa puhtamaid ja tervislikumaid,“ ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.

Minister Kallas tunnistas kohtumisel, et sarnaselt teistele riikidele vajavad ka Eesti põllumehed ja toidutootjad palju suuremat tähelepanu ja toetust nii poliitikute kui ühiskonna poolt laiemalt.

“Mul on hea meel, et Euroopas toimuvad protestilained ei ole mõjutanud ministeeriumi ja põllumajandussektori vahelist suhtlemist ja koostööd. Oluline on, et me saame omavahel kitsaskohtadest ja väljakutsetest avatult rääkida ning ühiselt lahendusi leida,” ütles regionaalminister Madis Kallas. “Ministrina tunnetan väga selgelt, milline on minu vastutus valitsusliikmena, põllumajandussektori eest seisjana ning EL liikmesriigi ministrina. Meie kõigi huvides on tagada, et Eesti põllumajandussektor püsiks jätkusuutliku ning konkurentsivõimelisena,” lisas Kallas.

Lisainfo:

Ants Noot
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Tel. +372 5073971
E-post: ants.noot@epkk.ee

Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 56475660
E-post: kerli@taluliit.ee

Ragnar Viikoja
Eesti Noortalunikud MTÜ
Tel. +372 53448478
E-post: ragnarviikoja@gmail.com

 

Eesti Noortalunikud MTÜ
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eestimaa Talupidajate Keskliit

 

Seirekomisjon võttis kokku põllumajanduspoliitika strateegiakava rakendamise esimese aasta

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
8. veebruar 2024

Seirekomisjon võttis kokku põllumajanduspoliitika strateegiakava rakendamise esimese aasta

Seirekomisjoni hinnangul on ühise põllumajanduspoliitika strateegiagakava  käivitumine olnud ootuspärane, tõdeti 7. veebruaril toimunud maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023–2027 seirekomisjoni istungil.

Seirekomisjoni istungil tutvustati ÜPP strateegiakava 2023. aasta tulemusaruannet. Aruanne aitab seirekomisjonil jälgida ÜPP strateegiakava rakendamisel tehtud edusamme ning avaldada arvamust strateegiakava tulemuslikkuse kohta. Strateegiakava 2023. aasta tulemusaruanne kirjeldas peamiselt esimese rakendamise aasta sündmusi – Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) jõustumist, ÜPP strateegiakava muutmise protsessi, sekkumiste või nende taotlusvoore ettevalmistavaid tegevusi ning andis esmase ülevaate käivitunud sekkumiste taotlusvoorude tulemustest.

ÜPP strateegiakava esimene rakendamise aasta on keskendunud perioodi ettevalmistustele. Eelmisel aastal käivitus 29 ÜPP strateegiakava sekkumist, millest esimeste väljamakseteni jõuti mesindussektori sekkumise puhul. 2023. aastal käivitus suur hulk uue perioodi pindala- ja loomapõhistest sekkumistest.

„2024. aastal avaneb valdav osa ÜPP strateegiakava sekkumiste taotlusvoorudest ning suur osa rakendamise andmetest jõuab ka tulemusaruandesse, sh esimesed suuremad väljamaksed eelmise aasta pindala- ja loomatoetuste eest,“ sõnas seirekomisjoni esimees Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban.

Lisaks arutati seirekomisjoniga, millised peaksid olema uute ÜPP strateegiakava sekkumiste raames toetatavate investeeringute väljavalimise metoodika ja valikukriteeriumid. Seirekomisjoni istungil tutvustati lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamise toetust, mille taotlusvoor on planeeritud maikuusse, ning investeeringutoetust põllumajandusega seotud taristu kaasajastamiseks, mille taotlusvoor on planeeritud 2024. aasta lõppu.

Lähipäevil on ÜPP strateegiakava 2023. aasta tulemusaruandega võimalik tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.

Taust

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav kava, mille raames toetatakse põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade ajakohastamist ning kestlikkust. Strateegiakava tulemusraamistik võimaldab ÜPP strateegiakava rakendamise vältel seirata selle tulemuslikkust ning teavitada sellest nii Euroopa Komisjoni kui ka avalikkust.

Strateegiakava seirekomisjoni kuulub 30 põllumajandus- ja toidusektori, keskkonnaalast ning maaettevõtjate ja -kogukondade esindusorganisatsiooni, kelle üheks ülesandeks on analüüsida Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava rakendamist ja tulemuslikkust. 

Strateegiakava seire ja hindamise teostamise ning seirekomisjoni istungite kohta saab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt

Tänasest avatakse maal elamise toetamiseks hajaasustuse programmi taotlusvoor

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
01.02.2024

Tänasest avatakse maal elamise toetamiseks hajaasustuse programmi taotlusvoor

Taotlusi saab esitada 1. veebruarist kuni 1. aprillini 2024. Programm on mõeldud hajaasustusega piirkondades elavatele peredele, et aidata neile tagada kaasaegsed elamistingimused ja võimaldada elamist maal. Toetust saab taotleda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks, juurdepääsuteede ehitamiseks ning autonoomsete elektrisüsteemide paigaldamiseks. 

Regionaalminister Madis Kallase sõnul on huvi hajaasustuse programmi vastu läbi aastate olnud suur ja seetõttu on ministeerium pidanud oluliseks programmiga jätkata. „Me soovime, et kõikjal Eestis oleks hea elada, nii linnas kui maal. Tõsi on see, et maapiirkonnas elamine võib nõuda rohkem pingutusi, sest pole harv, kui majapidamisse tuleb ise organiseerida nii eluks vajalik vesi kui ka kanalisatsioon või tagada see, et toas oleks elekter,“ nentis regionaalminister Madis Kallas. „Need on elanikule suured kulud, mille katmiseks on riik appi tulnud. Sellel aastal on riigipoolne toetus programmile 2,6 miljonit eurot,“ ütles Kallas. „Teist sama palju toetust panustavad kohalikud omavalitsused.“ Taotleja omafinantseering on vähemalt 33% projekti maksumusest.

Programmist on võimalik toetust saada kuni 6500 eurot majapidamise kohta. Taotlemiseks peab taotleja olema hiljemalt 1. jaanuari 2024 seisuga majapidamisse sisse kirjutatud ja lisaks peab see olema tema alaline elukoht.

RTK teenusekoordinaatori Tiina Loorandi sõnul on taotlejatel alati olnud kõige suurem huvi vee- ja kanalisatsiooniprojektide vastu: „Näiteks eelmisel aastal sai veevarustussüsteemide jaoks toetust 645 majapidamist ja kanalisatsioonisüsteemide jaoks 549 majapidamist. Juurdepääsu teede rajamiseks said toetust 79 projekti ja autonoomse elektrisüsteemi rajamiseks 5 projekti.“

Kohalikud omavalitsused otsustavad programmis osalemise ise ning taotlusvoor avatakse nendes omavalitsustes, mis on valmis programmi rahastamises ja rakendamises osalema.  Taotlused tuleb esitada kohalikule omavalitsusele. Täpsema info leiab kohalike omavalitsuste kodulehtedelt.

Programmi elluviimist korraldab ja kohalikke omavalitsusi nõustab Riigi Tugiteenuste Keskus.

Lisainfo: https://www.rtk.ee/meede-hajaasustuse-programm

Parlament tahab lubada sordiaretuses uute genoomikameetodite kasutamist

Pressiteade
Euroopa Parlament

Parlament tahab lubada sordiaretuses uute genoomikameetodite kasutamist
  • EL tahab võrdsustada osa uute genoomikameetodite abil aretatud taimi tavataimedega, kuid nii sellised taimed kui ka nendest valmistatud tooted tuleks eraldi märgistada.
  • Liikmesriigid peaksid vastutama selle eest, et uute genoomikameetodite abil aretatud taimed ei satuks tahtmatult muude kultuuride hulka.
  • Euroopa Toiduohutusamet on UGMide ohutust hinnanud.
Uued taimesordid, nt banaanid, mis ei lähe pruuniks, aitavad vähendada toiduraiskamist ja CO2 heidet. Foto: © Adobe Stock / Andrey Popov Uued taimesordid, nt banaanid, mis ei lähe pruuniks, aitavad vähendada toiduraiskamist ja CO2 heidet. Foto: © Adobe Stock / Andrey Popov 

Euroopa Parlament tahab muuta toidusüsteemi kestlikumaks ja kliimakindlamaks ning võrdsustada selleks mõned uute genoomikameetodite abil aretatud taimesordid tavataimedega.

Praegu kehtivad kõigile uute genoomikameetodite (UGM) abil aretatud taimesortidele samad reeglid nagu geneetiliselt muundatud organismidele (GMO). Nüüd valmistub parlament alustama liikmesriikidega läbirääkimisi määruse üle, mis jagaks UGM-taimed kahte rühma. Esimese rühma UGM-taimi hakataks käsitama tavataimedega võrdsena ja neile ei kehtiks enam GMOsid käsitlevad õigusaktid. Ülejäänud UGM-taimed jääksid teise rühma ja neile kehtiksid ka tulevikus rangemad reeglid.

Kõik UGM-taimed, nendest valmistatud tooted ning nende seemnepakendid tuleks edaspidi siiski eraldi märgistada ning mahetootmises ei tohiks UGM-taimi kasutada, kuna ei ole veel kindel, et need selleks sobivad. Komisjon peaks esitama seitse aastat pärast määruse jõustumist aruande selle kohta, kuidas on muutunud tarbijate ja tootjate suhtumine uutesse meetoditesse.

Määrusega tahetakse edendada täiustatud taimeliikide aretamist, mis on kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelised, annavad rohkem saaki, vajavad vähem väetist ja on kahjurikindlamad. Laiem eesmärk on muuta Euroopa toidusüsteem kestlikumaks ja vastupidavamaks.

Esimese rühma UGM-taimed

See, kas UGM-taime loetakse tavataimedega võrdseks või mitte, sõltuks sellest, kui mitu ja kui suurt muudatust on taime geneetilises materjalis sordiaretuse käigus tehtud. Ettepaneku kohaselt tuleks esimese rühma UGM-sortidest tuleks koostada täielik ja kõigile kättesaadav nimekiri.

Teise rühma UGM-taimed

Teise rühma UGM-taimedele peaksid endiselt kohalduma ELi GMOsid käsitlevad õigusaktid. Need on ühed rangemad maailmas ning nõuavad tootjatelt muu hulgas kasvatusluba.

Kuna ka teise rühma UGM-taimed võivad aidata muuta toidusüsteemi kestlikumaks, oleks vaja kiirendada nende riskide hindamise menetlust. Üldjoontes tuleks aga jääda pigem ettevaatlikuks.

UGM-taimi patentida ei saa

Parlament tahab täielikult keelata UGM-taimede, taimse materjali, taimeosade ning neis sisalduva geneetilise informatsiooni ja kasutatud meetodite patentimise. Nii välditaks õiguslikku ebakindlust, kulude kasvu ning põllumeeste ja aretajate sõltuvust seemnemüüjatest.

Samuti soovib parlament, et komisjon esitaks 2025. aasta juunis aruande patentide mõjust paljundusmaterjali (seemned, istikud jms) kättesaadavusele. Lähtuvalt aruande tulemustest ootab parlament komisjonilt ka ettepanekut ELi intellektuaalomandit käsitlevate reeglite muutmiseks.

Tsitaat

Pärast täiskogu hääletust ütles raportöör Jessica Polfjärd (EPP, Rootsi): „UGMidel on tähtis roll Euroopa toiduga kindlustatuse tagamisel ja põllumajanduse keskkonnasõbralikumaks muutmisel. Uued reeglid võimaldavad aretada täiustatud taimeliike, mis annavad rohkem saaki, ei karda kliimamuutusi ning vajavad vähem väetist ja kahjuritõrjet. Loodan, et liikmesriigid lepivad oma seisukohas kiiresti kokku ja me jõuame uued reeglid vastu võtta veel enne valimisi. See aitaks kaasa rohepöördele põllumajanduses.“

Järgmised sammud

Parlament võttis oma seisukoha vastu 307 poolthäälega, vastu oli 263 ja erapooletuks jäi 41 parlamendiliiget. Nüüd on parlament valmis alustama liikmesriikidega läbirääkimisi õigusakti lõpliku kuju üle.

Taustainfo

Mitmed UGM-taimed on väljaspool ELi juba turule lubatud. Näiteks võib Filipiinidel kasvatada UGM-banaane, mis ei lähe pruuniks. See aitab vähendada toiduraiskamist ja CO2 heidet. Ka Euroopa Toiduohutusamet on juba hinnanud UGMide ohutust.

Kodanikuühendused pöördusid automaksu osas riigikogu liikmete poole

Kuus kodanikuühendust saatsid riigikogu liikmetele mootorsõidukimaksu puudutava kirja, millega kutsutakse rahvasaadikuid üles rahandusministeeriumi algatatud eelnõu mitte toetama.

Pöördumisele on allkirja andnud Eesti Autoomanike Liidu, Eesti Maksumaksjate Liidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Lasterikaste Perede Liidu, Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu ning Full Throttle Club juhid. EAOL juhatuse esimees Priit Tammeraidi sõnul on niivõrd laiapõhjalise allakirjutanute ringiga pöördumine selge märk ühiskonna tugevast vastuseisust mootorsõidukimaksu kehtestamisele. “Automaksu kehtestamine on ebaõiglane nii maa- ja pereinimestele, pensionäridele kui tegelikkuses kõigile maksumaksjatele – maksu eesmärk on arusaamatu ning mõju meie autopargile negatiivne,” ütles Tammeraid. Tammeraidi sõnul peaksid kirja saanud riigikogu liikmed tõsiselt mõtlema sellele, kes on ta valija. “Suur osa rahvasaadikutest esindab piirkondi, kus autota ei ole võimalik elada. On raske ette kujutada seda piinlikkust, mida need poliitikud automaksu poolt hääletades peavad järgmisel valijatega kohtumisel tundma.”

 Viielehelises pöördumises tuuakse muuhulgas välja tõsiasi, et Eestis on ühe ruutkilomeetri kohta väga vähe autosid: kui Saksamaal on ühe km2 kokku ligi 140 autot, siis Eestis on vastav näitaja ligi 23 autot km2 kohta. “Kui arvestada maha peatatud kandega ja ülevaatuseta sõidukid, on Eestis vaid 16,4  autot ühe ruutkilomeetri kohta,” ütles Tammeraid. “Autode rohkus km2 kohta näitab seda, et Eesti on hajaasustusega riik, mille puhul ei saa täna rääkida autode rohkusest või “autostumisest.”

Pöördumises tuuakse välja ka kalkulatsioon, mille kohaselt tuleb praeguse kavatsuse kohaselt autoomaniku aastaseks keskmiseks maksukoormuseks 493 eurot ja 58 senti – sellise tulemuse saab siis, kui jagada 236 miljonit eurot autoomanike arvuga (kokku 478 139). “Näiteks oleks ERRi automaksu kalkulaatori kohaselt ühe 2018. aasta esiveolise 2-liitrise diiselmootoriga Prantsuse päritolu mahtuniversaali aastamaks 291,92 eurot ja kasutatult registreerimine 3254,60 eurot. See ei ole marginaalne summa, vaid oluline koormus isegi senini võrdlemisi hästi toime tuleva perekonna rahakotile,” seisab pöördumises. “Mis puutub maksu väidetavasse eesmärki suunata inimesed keskkonnasäästlikumate sõidukite suunas, siis antud sõiduki sihtrühma (ehk lastega pere) puhul ostetakse olude sunnil ikka samade suurus- ja võimsusnäitajatega auto, ent uue maksu rakendudes vaatab ostja hoopis automaksu võrra odavama,  vanema ja saastavama sõiduki poole,” leiavad allakirjatanud.

Pöördumise lõpus märgitakse, et mootorsõidukimaksu toetamine on kahjulik nii Eesti elanikkonnale kui riigikogulase enda jätkamisele poliitikas, sest koalitsioonierakondade toetus on just automaksu debati ajal drastiliselt langenud. “Suur osa toetuse langusest põhineb tõsiasjal, et tänane valitsus on käitunud vääritult ja valelikult. Teie võimalus on olla mõistuse hääleks ja tuletada rahandusministrile meelde, et Riigikogu pole kummitempel,” seisab pöördumises.

Pöördumine saadeti digitaalselt allkirjastatuna riigikogu kantseleile, kes toimetab selle edasi kõigile 101 rahvasaadikule.

PRESSITEADE
31. jaanuaril 2024
EAOL


Lisainfo:
Simmo Saar
Juhatuse liige
EAOL
+372 53 07 2000

ELi institutsioonid peavad järgima ELi lepingut ja alustama viivitamatult struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi

ELi institutsioonid peavad järgima ELi lepingut ja alustama viivitamatult struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi

24.jaanuaril saatis Euroopa kodanikuühiskond Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Belgiale avaliku kirja. Kirjale allakirjutanud kutsuvad kolme peamist Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalevat institutsiooni tungivalt üles võtma konkreetseid meetmeid avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi arendamiseks kodanikuühiskonna organisatsioonidega kõigis poliitikavaldkondades, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 11. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma ja organisatsiooni Civil Society Europe algatatud avalik kiri sisaldab konkreetseid ettepanekuid sotsiaaldialoogi elluviimiseks. Kirja toetas kokku 156 allakirjutanut 26 liikmesriigist. Nende seas on 39 Euroopa võrgustikku, 85 riiklikku organisatsiooni ja 60 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma liiget.

Vastavatest õigussätetest hoolimata on kodanikuühiskonna dialoog ELi institutsioonides endiselt ebaühtlane ja struktureerimata.

Allakirjutanud teevad ettepaneku koostada esimese sammuna Euroopa Komisjoni teatis kodanikuühiskonna dialoogi tugevdamise kohta ELi tasandil.

„Euroopa Liidu institutsioonidel on kõik vajalikud vahendid, et teha meie ettepanekute osas märkimisväärseid edusamme,“ ütles komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma esimees Séamus Boland kirja avaldamise eel. „Järgmises Euroopa Komisjoni koosseisus peaks kodanikuühiskonna dialoogi eest vastutama üks asepresident ning igas peadirektoraadis tuleks ametisse nimetada kodanikuühiskonna koordinaatorid,“ lisas Boland.

Organisatsiooni Civil Society Europe esimees Gabriella Civico märkis: „ELi nõukogu sekretariaat ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni esindused liikmesriikides peavad seadma sisse korrapärase dialoogi kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonna organisatsioonid vajavad otseseid kanaleid, mille kaudu osaleda ELi poliitikakujundamise protsessis.“

Avalikule kirjale allakirjutanud austavad sotsiaalpartnerite õigusi sotsiaaldialoogis, ent kutsuvad selle täienduseks üles ka struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogile. Séamus Boland selgitas: „Tõhusad ja vastutustundlikud kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad paljudes poliitikavaldkondades teha koostööd valitsuste ning tööandjate ja töötajate organisatsioonidega. Nende teadmiste ja asjatundlikkuse kasutamine aitab tagada sihipärasemad ja tõhusamad ELi meetmed kõigis valdkondades ja kõigis sotsiaal-majanduslikes küsimustes.“

Lõpetuseks tõdes Gabriella Civico: „Tõeline kodanikuühiskonna dialoog ja koostöö suurendavad kodanike toetust ELi poliitikameetmetele ja annavad neile kodanike silmis suurema legitiimsuse, tagades seeläbi poliitika sujuvama elluviimise. See on eriti oluline keerulises ja kiiresti muutuvas maailmas, kus on hulgaliselt probleeme, mida meie kogukonnad ja ühiskonnad peavad lahendama.“

Avalik kiri: OpenLetter_ET

Taustteave

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on nõuandev organ, mis loodi Rooma lepinguga 1957. aastal. Ta abistab Euroopa Parlamenti, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni. Komitee on Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna hääl. Ta esindab tööandjaid, töötajaid ja kodanikuühiskonna organisatsioone. Komitee 329 liikme eksperditeadmised aitavad optimeerida ELi poliitikameetmete ja õigusaktide kvaliteeti. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm koosneb 106kodanikuühiskonna ja sidusrühmade esindajast, eeskätt majanduse, kodanikutegevuse, kutsetegevuse ja kultuuri alal.

Rühma liikmed kuuluvad organisatsioonidesse, mis esindavad järgmisi valdkondi:

  •  teadusringkonnad (loodusteadlased, majandusteadlased, sotsioloogid jne);
  • kodanike osalemine ja mõjuvõimu suurendamine;
  • kodanikuühiskonna arendamine;
  • tarbijad;
  • keskkond, pärand ja kestlik areng;
  • põllumajandus, kalandus ja rannikukogukonnad, metsandus;
  • inimõiguste kaitse (laste, eakate, perekondade, soolise võrdõiguslikkuse, tõrjutud ja ebasoodsas olukorras rühmade, rändajate ja pagulaste, vähemuste, puuetega inimeste, naiste ja noortega seotud küsimused);
  • vabad elukutsed (juristid, arstid, insenerid jne);
  • mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning käsitööndus;
  • sotsiaalmajandus (heategevuslikud organisatsioonid, ühistud, sihtasutused, vastastikused ühingud ja sotsiaalsed ettevõtted).

Kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma üldine eesmärk on tugevdada reaalselt osalusdemokraatiat kogu Euroopa Liidus ja tagada, et ELi õigusaktide ettepanekute kohta koostatud komitee arvamused kajastaksid kõigi eurooplaste huve. Civil Society Europe loodi 2016.aasta veebruaris kodanikuühiskonna organisatsioonide koordineerimiseks ELi tasandil. Organisatsioon ühendab 22 Euroopa kodanikuühiskonna

organisatsioonide võrgustikku, mis töötavad ühiseid väärtusi – võrdõiguslikkust, solidaarsust, kaasatust ja demokraatiat – edendava Euroopa projekti taaselustamise nimel. Selle põhieesmärgid on hõlbustada ja võimaldada horisontaalset ja vertikaalset dialoogi Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja poliitikakujundajate vahel ning aidata tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioone nende tegevuses ja suhetes ELi institutsioonidega.

Civil Society Europe’i ülesanne on aidata kaasa sellele, et EL tunnustaks sõltumatute ja mitmekesiste kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist rolli ja väärtust põhiõigustel rajaneva demokraatliku ühiskonna ülesehitamisel ja toetamisel. Organisatsioon töötab ka selle nimel, et luua tingimused tugeva ja sõltumatu kodanikuühiskonna hääle ning tõhusa, avatud ja struktureeritud kodanikuühiskonna dialoogi arendamiseks ELi tasandil, samuti hästi toimiva ja võimalusterikka kodanikuühiskonna tegutsemisruumi arendamiseks kogu liidus.

Lisateabe saamiseks ja intervjuudeks võtke palun ühendust järgmiste kontaktisikutega:

Jasmin Klötzing
kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma sekretariaadi kommunikatsiooniametnik + 32 (0) 2 546 90 67
Jasmin.kloetzing@eesc.europa.eu

Margarida Reis
kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma sekretariaadi kommunikatsiooniassistent + 32 (0) 2 546 90 36
Margarida.reis@eesc.europa.eu

Kui soovite olla edaspidi kursis kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma tegevusega, klõpsake siin.

Töökuulutus: Asendustalunik

Töökuulutus: Asendustalunik

Tööd pakub: Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL)

Töö kirjeldus: 

Taluliit ootab oma meeskonda asendustaluniku. Asendustalunik on põllumajandustöötaja, kelle ülesandeks on ajutiselt asendada talunikke nende puhkuse, haiguse või muude eriolukordade ajal. Töö hõlmab erinevaid põllumajandus- ja loomakasvatustöid, tagades talu sujuva toimimise taluniku puudumisel.

Asendustalunikud on olulised, kuna loomakasvatus nõuab tööd seitse päeva nädalas, ja kvaliteetse tööjõu tagamine on sektoris kriitilise tähtsusega.

Asendustalunikud:  

  • Asendustalunikul on põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus või tal on vähemalt 3 aastane varasem töökogemus põllumajandusettevõtetes, eriti loomakasvatuses.
  • Asendustaluniku tööülesanded hõlmavad loomadega seotud tegevusi nagu lüpsmine, söötmine, loomade tervise jälgimine ja muud põllumajanduslikud tööd.
  • Asendustalunikud on sageli mobiilsed, teenindades mitut talu oma elukohajärgses piirkonnas või kaugemal. Vajadusel ööbitakse kohapeal taludes.
  • Nende tööd juhib töödejuht, kes korraldab asendustalunike liikumist talust tallu.
  • Töö on mitmekesine ja nõuab kohanemisvõimet ning oskust töötada iseseisvalt ja vastutustundlikult. Samas pakub töö palju paindlikkust oma aja planeerimisel.

Asendustalunikud tagavad, et taludes jätkuks igapäevased tööd ka talunike puudumisel, aidates säilitada loomade heaolu ja talu toimimist.

Nõuded kandidaadile:

  • Kutse-kesk-, kesk-eri või kõrgem põllumajandusharidus või vähemalt 3 aastane töökogemus põllumajandusettevõttes
  • Lüpsioskus ja kogemused veistega töötamisel
  • Autojuhiload, traktorijuhiload (soovitav)
  • Oma transpordivahend
  • Hooliv suhtumine loomadesse
  • Usaldusväärsus, korrektsus, kohanemisvõime, hea suhtlemisoskus

Ettevõte pakub:

  • Töötasu 10 eurot tunnis (bruto) ja erinevad lisatasud (öötöö, riigipühad, ööbimistasud)
  • Transpordihüvitist
  • Regulaarseid koolitusi
  • Tööriideid
  • Ühisüritusi

Lisainfo:

Konkurentsivõimeline töötasu ja boonused:

  • Töötasu on 10 eurot tunnis (bruto) koos võimalusega suurendada oma sissetulekut läbi erinevate lisatasude.
  • Lisahüved hõlmavad tasusid öötöö eest, lisatasu riigipühadel töötamise eest ja ööbimistasusid, kui töö nõuab ööbimist talus.

Paindlik lisatasude süsteem tagab, et asendustaluniku töö väljaspool tavapäraseid töötunde on alati õiglaselt hüvitatud.

Kandideerimine:

Saada oma CV aadressile info@taluliit.ee.
Lisainfo telefonil +372 5332 6581.

Täiendavad hüved:

  • Toetame teie tööle sõitmist, pakkudes transpordikulude katmist.
  • Investeerime teie professionaalsesse arengusse, pakkudes pidevaid koolitusvõimalusi.
  • Tagame vajalikud tööriided, et saaksite oma tööd mugavalt ja ohutult teha.
  • Ühendame meie meeskonda läbi ühisürituste ja tegevuste, pakkudes võimalust suhelda ja lõõgastuda koos kolleegidega.

Meie juures töötamine tähendab rohkem kui lihtsalt töökoht – see on võimalus kasvada, panustada ja olla osa põllumajandus kogukonnast, mis väärtustab iga liikme panust ja heaolu. Ootame teid liituma meie dünaamilise ja toetava meeskonnaga!

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ootab kandideerima 2024. aasta Eesti toidupiirkonna tiitlile

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
23.01.2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ootab kandideerima 2024. aasta Eesti toidupiirkonna tiitlile

Toidupiirkonna valimise eesmärk on tõsta esile Eesti eri piirkondade omanäolist toidukultuuri ning seeläbi edendada kohalikku ettevõtlust, koostööd ning sise- ja välisturismi. Kandideerimine on avatud kuni 29. veebruarini. 2024. aasta toidupiirkonna tiitel antakse üle maikuus.

„Toidupiirkonna konkurss on hea võimalus arendada oma kodukandi toidukultuuri, ettevõtlust ja köitvust turismisihtkohana, sidudes maitseelamused kohalike traditsioonide ja kultuurisündmustega. Soovime väärtustada Eesti toidupärandit ning ühtlasi innustada uute  toidu ja turismiga seotud toodete ja teenuste loomist,“ selgitas regionaalminister Madis Kallas.

Ettepaneku toidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks saab esitada organisatsioon, kes on valmis võtma 2024. aasta Eesti toidupiirkonna koordineerija rolli. Kandideerimiseks tuleb esitada maitsete aasta kontseptsioon ja ürituste kava. Konkursile laekunud ettepanekute hindamisel võetakse arvesse toidukultuuri piirkondlikku eripära, kohaliku kogukonna kaasatust, esitaja ja meeskonna varasemaid kogemusi, ürituste kava mitmekülgsust ning spetsiaalselt toidupiirkonna aastaks loodud üritusi.

„Juba üheksa aasta pikkune tava valida aasta toidupiirkonda on näidanud, et projekt on tõeline koostöö- ja innovatsioonikiirendi piirkonna toidutootjatele ja -pakkujatele. Toidupiirkonna aastast on välja kasvanud mitmeid toredaid algatusi, nagu Peipsi toidu tänav, ürituste sari „Vananaiste suvi Hiiumaal“ ning avatud triiphoonete ja aedade päev Põhja-Eestis,“ rääkis toidupiirkonna projekti eestvedaja Kerli Nõges.

Veebruari jooksul esitatud ettepanekud vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Varem on toidupiirkonna tiitlit kandnud Mulgimaa, Järvamaa, Põhja-Eesti, Haapsalu ja Läänemaa, Vana-Võromaa, Pärnumaa, Peipsimaa ja Hiiumaa.

Täpsem teave ettepanekute esitamise ja eelmiste tiitlikandjate kohta on Eesti toidu veebilehel.

Uuendused toovad põllu- ja maamajanduse nõustajateks värskeid asjatundjaid

Uuendused toovad põllu- ja maamajanduse nõustajateks värskeid asjatundjaid

Maaelu Teadmuskeskus
23.01.2024

Maaelu Teadmuskeskuse (METK) koolitus- ja nõuandeteenistus ootab avaldusi põllu- ja maamajanduse valdkonna nõustajate nimekirjaga liitumiseks. Oluliselt laieneb nõustajate ring.

Nimekirja kuuluvad nõustajad saavad osutada nõustamisteenust ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavast rahastatava nõuandetoetuse abil.

“Vastse regulatsiooniga laieneb nõustajate ring ning lisaks kutsetunnistusega konsulentidele tekib toetatava nõuandeteenuse osutamise võimalus muuhulgas teaduritele, õppejõududele ja teistele valdkondlike ekspertidele,” selgitas METKi koolitus- ja nõuandeteenistuse juhataja Leho Verk.

Eesti põllumajanduse areng toob kaasa vältimatu vajaduse rakendada teadusuuringute tulemusi, pöörata senisest rohkem tähelepanu keskkonnahoiule ja säilitada inimväärne elukeskkond. Eelnevat arvestades on põllumajandusettevõtjatel peagi võimalus saada nõu senisest mitmekesisema taustaga asjatundjatelt.

“Iseendastmõistetavalt on nimekirjaga liituma oodatud kõik kutsetunnistusega konsulendid, kes ka seni on ettevõtetele head nõu andnud,” rõhutas Verk.

Millal väärt nõuannete andmiseks ja saamiseks läheb? Esimesed nõustajad kantakse nimekirja veebruari alguses, nimekiri saab olema avalik nii METKi veebis kui PRIA lehel.

Põllu- ja maamajanduse valdkonna nõustamine korraldati ümber ja seda tegevust koordineerib alates 2024. aasta algusest METK. Maaelu Teadmuskeskuse koolitus- ja nõuandeteenistus alustas tegevust 1. jaanuarist 2024. Seni (2015-2023) pakkus põllu- ja maamajanduslikke nõuandeteenuseid Maaelu Edendamise Sihtasutus.

Täpsemalt loe METKi kodulehelt: https://metk.agri.ee/vorgustikud-innovatsioon-koolitustegevused/koolitus-ja-nouandeteenistus/info-noustajale

Lisainfo:
Leho Verk
koolitus- ja nõuandeteenistuse juhataja
502 9571
leho.verk@metk.agri.ee

Taluliit pöördus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poole seoses noorte põllumajandustootja ümberjaotatava toetusega

Taluliit esitas 19. jaanuaril pöördumise regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallasele, käsitlemaks olulist küsimust, mis puudutab noorte põllumajandustootjate toetusi.

Pöördumises tõi Taluliit välja, et 2023. aastal on mitmed noored põllumajandustootjad jäänud ilma pindalapõhisest ümberjaotatavast toetusest uue määruse kitsendava sätte tõttu. See säte takistab toetuse saamist neile, kes omavad osalust või on liikmed teistes põllumajandusettevõtetes, näiteks põllumajandusühistutes.

Taluliit juhib tähelepanu sellele, et selline muudatus mõjutab noorte ettevõtjate jätkusuutlikkust põllumajandussektoris. Paljud noored on seotud põllumajandusega osaliselt või passiivselt, kuid nende väike osalus või liikmelisus teistes ettevõtetes ei pruugi kajastada nende aktiivset rolli põllumajandustootmises.

Liit rõhutab pöördumises noorte põllumajandustootjate olulisust põllumajandussektori arengus ja innovatsioonis, ning vajadust säilitada toetuste süsteemi läbipaistvus ja õiglus.

Taluliit teeb ettepaneku rakendada individuaalset lähenemist toetuste määramisel, arvestades iga taotleja konkreetset olukorda ja tegelikku rolli teistes ettevõtetes. Samuti soovitatakse tugevdada koostööd PRIA, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide vahel, et tagada toetusmeetmete efektiivne rakendamine vastavalt põllumajandustootjate vajadustele.

Eestimaa Talupidajate Keskliit jätkab aktiivselt oma liikmete huvide eest seismist ja põllumajandussektori arengu toetamist.

Küsimused: 
Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliit