Maaeluministeerium
PRESSITEADE
29.11.2017

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile maaeluministri määruste muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta alates 2018. aastast otse- ja üleminekutoetuste taotluste esitamine elektrooniliseks, et muu hulgas lihtsustada taotluste esitamist.

Eelnõuga muudetakse viies maaeluministri määruses toetuste taotlemise ja menetlemise korda. 2018. aastast saab otse- ja üleminekutoetusi taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) elektroonilise e-teenuse keskkonna kaudu.

„Eesti riik on seadnud avalike teenuste arendamise eesmärgiks osutada teenuseid kiiresti ja võimalikult väikese halduskoormusega. Seetõttu on muudatused eelkõige tingitud vajadusest täpsustada ja täiendada määrusi, et lihtsustada taotluse esitamist,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Lisaks võimaldab muudatus PRIA-l tõhusamalt teha ristkontrolle, sealhulgas taotluste eelkontrolle, vähendada kontrollidega seotud bürokraatiat ja kontrollide veamäära.“

Maaeluminister lisas, et taotlejate jaoks on protsess tehtud võimalikult lihtsaks ja mugavaks. „Peamine ja suurim kasu taotlejale on see, et tänu PRIA e-teenuse keskkonnas toimuvatele automaatsetele kontrollidele on taotlejal võimalik taotluse täitmisel teada saada vigadest või puudustest taotlusel ja need kohe ka ära parandada, vältides seeläbi hilisemaid võimalikke toetussummade vähendamisi,“ lisas Tamm.

Taotleja jaoks on suurem muudatus see, et suurem osa andmetest tuleb edaspidi esitada PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Kui tegemist ei ole esmataotlejaga, on PRIA e-teenuse keskkonnas  taotlejale ühtlasi kättesaadav toetuse menetlemiseks vajalik teave taotleja ja taotletava toetuse kohta.

Sujuvaks e-taotlemisele üleminekuks peaksid taotlejad olema PRIA hinnangul valmis. Sellest annab kinnitust ka asjaolu, et igal aastal on e-teenuse keskkonna kaudu esitatavate taotluste arv suurenenud. 2017. aastal esitas pindalatoetuse taotluse läbi PRIA e-teenuse keskkonna 92% taotlejatest. PRIA on omalt poolt igati valmis aitama kõiki taotlejaid, sealhulgas seni üksnes pabertaotluse esitanud taotlejaid. Ka konsulendid on valmis selliseid taotlejaid taotluste esitamisel igal viisil aitama.

Otsetoetuste üldistes nõuetes pikendatakse määrusega põllumajandusmaa hooldamise tähtaega ning täpsustatakse põllumajandusliku tootmistegevuse kontrollimise tähtaega. Põllumajandusmaa on nõuetekohaselt hooldatud, kui seda vegetatsiooniperioodi jooksul niidetakse ja niide kokku kogutakse või muul viisil hooldatakse, näiteks hekseldamise teel, hiljemalt taotluse esitamise aasta 20. augustiks. Seega lähtub PRIA hooldatava põllumajandusmaa kontrollimisel 20.  augusti ja põllumajanduslikuks tootmistegevuseks kasutatava põllumajandusmaa kontrollimisel 1.  septembri tähtpäevast (v.a erandjuhtumite puhul lähtuvalt tootmistegevuse eripärast).

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise toetuse nõuetes muudetakse ökoloogilise kasutuseeesmärgiga maa-alade ehk ökoalade tava nõudeid:

• lisatakse sojauba (Glycine max L.) lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride hulka;
• lubatakse lämmastikku siduvaid põllumajanduskultuure kasvatada segus teiste põllumajanduskultuuridega tingimusel, et määrusega nimetatud lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride osakaal taimikus on üle 50%;
• alates 2018. aastast on keelatud igasugune taimekaitsevahendite kasutamine ökoalana määratletud põllumaal, kus kasvatatakse lämmastikku siduvaid põllumajanduskultuure või hoitakse ökoalana määratletud kesas;
• laieneb metsasuse erisusega hõlmatud ala perioodiks 2018–2020 (uute erisusega hõlmatud homogeensesse piirkonda kuulub 48 KOV üksust), kus otsetoetuste taotlejad on vabastatud ökoalade tava nõuete täitmisest. Metsasuse erisuse analüüs on esitatud ka Euroopa Komisjonile ning sellele oodatakse Komisjoni heakskiitu.

Maaeluministri määruste muutmise eelnõuga muudetakse järgmisi maaeluministri määrusi:

• 17. aprill 2015. a määrus nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus”;
• 20. aprill 2015. a määrus nr 33 „Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus”;
• 5. jaanuar 2017. a määrus nr 3  “Piimalehma kasvatamise otsetoetus“;
• 16. veebruar 2017. a määrus nr 17  “Loomakasvatuse üleminekutoetus“;
• 17. aprill 2017. a määrus nr 33  “Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus“.

E-teenusele üleminek on seotud ka Euroopa Komisjoni määrusega, mille kohaselt on kõikidel liikmesriikidel alates 2018. aastast kohustus teha taotlejatele e-teenuse keskkonnas kättesaadavaks georuumilise toetusetaotluse vorm ehk kõik toetuse taotlemiseks vajalikud andmed ning asjakohane graafiline materjal (kaardid), mis võimaldab deklareeritud alade ruumilisi ja tähtnumbrilisi andmeid töödelda.

• Maaeluministri määruste muutmise eelnõu eelnõude infosüsteemis

Teate edastas:
Triin Heinaste
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel 6256 108
press@agri.ee

Infokiri on seekord pööranud oma põhipilgu keerulisele olukorrale selle aasta kogu taimekasvatussektoris. Lisaks võib lugeda noortes ägedatest kanepiseemnetest toodete valmistajates, leida infot saabuvate koolituste, konverentside ja infopäevade kohta.

Loe infokirja:
ETKL, infokiri, november 2017

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.11.2017

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile väetise koostisele kehtestatud nõuete määruse muutmise eelnõu, mis võimaldab turule tulla uut liiki lubiväetistega ja lubiväetiste segudega.

„Eesti muldade hapestumine on oluline probleem, eriti Kesk- ja Lõuna-Eestis. Rohkem kui kolmandik ehk üle 300 000 hektari Eesti põllumajandusmaast on happeline. Eesti haritava maa põllumuldade happesuse hoidmist taimede kasvuks soodsal tasemel ning muldade vaesumise ärahoidmist saab tagada muldade neutraliseerimisega,“ ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. „Seetõttu on oluline käia ajaga kaasas ja võtta kasutusele uut liiki lubiväetised.“

Määruse eesmärk on tagada väetiste ohutus inimeste ja loomade elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning nende soodne mõju taimedele ja taimekasvatussaadustele. Uued lubiväetiste liigid ja lubiväetiste segud võimaldavad suurendada turul olevate toodete valikut, mis on oluline nii väetiste käitlejatele kui ka kasutajatele.

Määruse muutmisel lisatakse väetiste nimekirja ka lubiväetiste segud, millele varem eraldi nõudeid ei olnud kehtestatud. Lubiväetiste segud võimaldavad käitlejatel tuua turule uusi väetisi, mille ainsaks eesmärgiks ei ole mulla happesuse vähendamine, vaid ka toitainete mulda viimine. Lubiväetiste segudele kehtestatud nõuded ei hõlma lubiväetise ja lihtväetise segusid.

Määrusesse lisatakse ka lubjakivi- ja dolomiidisõelmed. Sõelmete lisamise on tinginud asjaolu, et lubjakivi- ja dolomiidijahu tootmine on vähenenud. Protsess on ühtlasi liiga energiamahukas ja kulukas ning sellist töötlemist tänapäeval enam eriti ei kasutata. Samal ajal tekib ehitusmaterjalide tootmisel aina enam uut liiki kõrvalsaadusi – dolomiidi ja lubjakivi töötlemisel tekkinud sõelutud peenfraktsiooniga sõelmeid, mida on mõistlik põllumajanduses kasutusele võtta kui pikaajalise toimega lubiväetist.

• Põllumajandusministri 17. novembri 2014. a määruse nr 101 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupaˮ muutmise eelnõu eelnõude infosüsteemis (EIS)

 

Teate edastas:
Angelika Lebedev
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel 625 6255
press@agri.ee

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
22.11.2017

21.‒22. novembrini Pariisis toimuval Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) põllumajanduspoliitikate ja turgude toimkonna istungil  tutvustatakse Eesti põllumajanduse valdkonna innovatsioonipoliitika analüüsi, mis on üheks väärtuslikuks sisendiks valdkonna arengukavade koostamiseks. 

„OECD analüüs kaardistab Eesti põllumajanduse ja toidusektori põhijooned ning teeb ettepanekuid erinevate siseriiklike poliitikate kujundamiseks. See on meile väga oluline sisend just praegu, kus oleme alustamas põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava väljatöötamist ning samas valmistume Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uueks programmeerimisperioodiks,” ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Kevvai.

Põhjalik koondraport kasutab paljude eesti teadlaste uuringuid. Analüüsi valmimisse andis taustaandmete koondamisega olulise panuse Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituudi meeskond Ants-Hannes Viira juhtimisel, lisaks panustasid analüüsi valmimisse põllumeeste esindusorganisatsioonide, teadlaste ja maamajandusvaldkonna õppeasutuste ning ametkondade esindajad.

Eestit käsitlev analüüs on üks mitmest OECD riikide innovatsiooni analüüsist. Näiteks käsitletakse samal istungil ka Hiina põllumajanduse innovatsiooni analüüsi.

Analüüs avaldatakse OECD raamatute sarjas 2018. a esimesel poolaastal. Eesti raporti andmeid hakatakse kasutama OECD uuringutes ja võrdlevates analüüsides põllumajanduse- ja toidusektori innovatsioonivõimekuse hindamiseks.

Teate edastas:
Angelika Lebedev
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel 625 6255
press@agri.ee

 

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
17.11.2017

Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai osaleb täna, 17. novembril Brüsselis toimuval Euroopa Komisjoni poolt korraldataval konverentsil „Põllumajanduse ja toiduväärtusahela digitaliseerimine“. Konverentsi avasõnad lausub Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan.

“Digitaliseerimise edukus on üheks võtmeküsimuseks ka põllumajanduse ja kogu toidusektori tulevikuarengus. Ühelt poolt on see ootus riigi poolt pakutavate teenuste kvaliteedi tõusuks, teisalt on see juba täna oluline osa toidusektori ettevõtjate igapäevases töös” ütles asekantsler Kevvai konverentsi eel.

Asekantsler Kevvai esineb ettekandega, milles kirjeldab riikliku digistrateegia rakendamist põllumajandus- ja toidusektoris Eesti näitel.

„Ka põllumajanduses saab riik palju ära teha pakkudes nii ühtlustatud, asjakohast ja lihtsasti ligipääsetavat infot keskkonna- ning majandusteabele, kui ka hästi kasutatavaid vähembürokraatlikke teenuseid ning raamistikku toidusektori poolt arendatavatele teenustele,“ lisas Kevvai.

Konverentsi eesmärgiks on tõsta teadlikkust innovaatiliste digitehnoloogiate kasutuspotentsiaalist põllumajandus- ja toidusektoris, kirjeldada tehnoloogiate arengusuundasid ja vajadust jätkuva teadus- ning arendustegevuse järgi. Toimuvad arutelud peamiste digitaalsete trendide teemadel nii põllumajanduses, toidutööstuses kui ka  teadustöös ja innovatsioonis.

Lisainfo ürituse kohta:

• Põllumajanduse ja toiduväärtusahela digitaliseerimine

Teate edastas:
Angelika Lebedev
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel 625 6255
press@agri.ee

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
16.11.2017

Maaeluminister Tarmo Tamm on pidanud sellel nädalal kõnelusi pankade, kindlustusseltside ja teravilja kokkuostjatega, et leida paindlikumaid lahendusi, mis aitavad ebasoodsate ilmastikuolude tõttu kahju kannatavatel põllumajandustootjatel raskused üle elada. Varasemalt on maaeluminister ja peaminister pöördunud Euroopa Komisjoni poole ning teinud ettepaneku meie põllumehel keerulise aja üleelamiseks erakorralise toetuse eraldamiseks.

Maaeluminister Tarmo Tamm ütles, et hiline saagikoristusperiood ja saagikoristust seganud vihmad sunnivad põllumehi rohkem tegelema riskijuhtimisega, mis leevendab pikemaajaliselt nii ilmastikust tulenevaid kui muid ootamatuid tagasilööke. „Riskide maandamises pole iseenesest midagi uut – ka meie esiisad kogusid aita viljavaru, et ikalduse järel oleks uuel aastal seemnevili võtta,“ märkis minister.

„Maaeluministeerium saab olla eestkõnelejaks pankade, kindlustusettevõtete ja teraviljakokkuostjatele põllumeeste murede edastamisel. Põllumees vajab pikaajalisemat kindlust riskide hajutamisel, kuid nagu äris ikka, peavad ka põllumajandusettevõtjad ise kandma riskide maandamisel põhivastutuse“, ütles minister.

Tamm viitas, et suurenevad otsetoetused ja Eestis tänavu valitsuse poolt taastatud põllumeestele makstavad  üleminekutoetused annavad riskide realiseerumisel osalise katte, kuid ka põllumeestel endil tuleb panustada kriiside üleelamisse.

Ministri sõnul on nii pangad kui viljakokkuostjad mõistvad põllumehe olukorra suhtes, näevad põllumajandusvaldkonnas potentsiaali ja põllumeest enda pikaajalise partnerina, mistõttu otsitakse iga põllumehe olukorrast lähtuvalt talle sobivat lahendust.

Keerulisem on saagikindlustusega, mida Eestis ükski selts hetkel ei paku. Praegu on võimalik Eesti põllumehel kindlustada seadmeid, hooneid ja loomi, kuid mitte saaki. „Eesti on liiga väike ja risk kindlustusseltside jaoks suur, mis ajab kindlustuse hinna kõrgeks, seetõttu on mõistlikum pidada kõnelusi rahvusvahelise haardega seltsidega, kellel on võimalik suuremal territooriumil oma riske hajutada,“ ütles Tamm.

2017. aastat kasvatati Eestis põllukultuure 665 tuhandel hektaril, sellest peaaegu pool on teravilja all. Tänavu jääb põllumeeste esindusorganisatsioonidelt saadud tagasiside põhjal kehvade ilmaolude tõttu koristamata 15 % põllukultuuride kogupinnast, sh 8 % teraviljast, 5 % rapsist, 69 % põldoast, 55 % hernest, 21 % kartulist ja 27 % köögivilja pinnast.

Teate edastas
Urmas Glase
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
press@agri.ee
625 6561

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
14.11.2017

Maaeluminister Tarmo Tamm arutas eile Hiina Rahvavabariigi Rahvakongressi põllumajanduse ja maaelukomisjoni aseesimehe Long Zhuangweiga kahe riigi põllumajandusalase koostöö edendamist.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on kahe riigi parlamentide ja ministeeriumide tasemel koostöö aina tihenemas ning ka ettevõtjad on vastastikku huvitatud põllumajandussaadustega kauplemise suurendamisest ning elav läbikäimine valitsuse ja parlamendi tasandil sillutab teeb majanduslike sidemete hoogustumiseks.

Maaeluministeeriumit külastanud Hiina parlamendidelegatsiooni huvitas Eesti põllumajandustootmise finantseerimissüsteem, tegevused põllumajanduse edendamisel, sealhulgas mahemajanduse perspektiivid ning teadusarendus.

Maaeluminister Tarmo Tamm meenutas, et ta kohtus 25. augustil Hiina põllumajandusministri Han Changfuga, ning enne on erinevatel tasanditel olnud kahe riigi esindajatel tihedaid kontakte.

„Mitmed kõrgetasemelised kohtumised ja allkirjastatud kokkulepped Eesti ja Hiina toiduohutusametite ja põllumajandusministrite vahel on märk Eesti ja Hiina tugevatest ja tihedatest suhetest. Varasemate aastate tegevuskava edukusele tuginedes planeeritakse dokumenti eelseisvateks aastateks uuendada, et jätkata head partnerlust kahe riigi vahel,“ kinnitas Tamm riikide kahepoolsete suhete süvendamise ja hea kaubanduspartnerluse jätkamise tähtsust.

Kohtumisel Hiina parlamendi delegatsiooniga osalesid Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Hiina Suursaatkonna esindajad ja Maaeluministeeriumi ametnikud.

Täna külastab Hiina parlamendi delegatsioon Kesk-Eesti põllumajandus- ja toiduainetööstusettevõtteid.

Teate edastas
Urmas Glase
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
press@agri.ee
625 6561

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
10.11.2017

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ütles täna Türil 2017. aasta viljelusvõistluse lõpukonverentsil korraldajate ja osalejate tunnustuseks, et iga-aastane mõõduvõtt annab põllumeestele täiendava motiivi kodumaise teraviljakasvatuse arendamiseks.

„Juba kümnendat korda peetud võistlus innustab teraviljakasvatajaid katsetama uusi sorte, tehnoloogiaid ja tehnikat, et saavutada paremaid tulemusi. Viimasel ajal on harvaks jäänud aastad, kus võistluse raames ei püstitata uusi saagikuse rekordeid,“ märkis kantsler.

„Viljelusvõistlustel osalejad tõestavad veenvalt, et ka Eestis saab häid sorte oskuslikult kasvatades koguda suuri ja hea kvaliteediga saake,“ lisas ta.

Kantsler meenutas, et kui veel kümmekonna aasta eest tundus hektarilt10 tonni teravilja ja viie tonni rapsi koristamine pigem unistusena, siis tänaseks on rekordid juba mitmendat aastat üle nende piiride nihutatud ja küllap tuleb veelgi häid aastaid, kus püstitatakse uusi rekordeid.

Järgmisest aastast suurendab riik mõnevõrra kodumaise sordiaretusprogrammi rahastamist. „Kindlasti annab ka Eestis toimuv uute sortide aretamine oma panuse meie teraviljakasvatuse arengusse,“ sõnas Lemetti.

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti esines täna Türi Kultuurimajas peetud konverentsil ettekandega, millega andis ülevaate tänavusest taimekasvatusaastast nii maailmas kui ka Eestis.

Teate edastas:
Urmas Glase
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
press@agri.ee
625 6561

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
09.11.2017

„Selleks, et sigade Aafrika katkule piiri panna, ei piisa vaid siseriiklikust tegutsemisest, vaid tuleb teha riikidevahelist koostööd ja jagada kogemusi ,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm 9. novembril  Prahas toimunud sigade Aafrika katku teemalisel kõrgetasemelisel konverentsil.

„Kindlasti peavad ka bioohutusnõuete täitmise kontrollimine farmides  ning üldsusele suunatud seakatku puudutavad teavituskampaaniad olema senisest veelgi läbimõeldumalt ja ulatuslikumalt läbi viidud,“ lisas Tamm.

Kuna sigade Aafrika katku puhul on tegemist piiriülese loomataudiga, leidsid konverentsil osalejad, et sigade Aafrika katku piiramiseks on rahvusvaheline koostöö ka poliitilisel tasemel hädavajalik.

Sigade Aafrika katku peatamisel on oluline ka teaduslik lähenemine, mis annab ülevaate uusimate teaduslike arengusuundade ja parimate praktikate kohta. Samuti aitab teadustöö leida võimalusi, mis aitavad viia metssigade liikumise miinimumini ning tõhustavad olemasolevate populatsioonide majandamist.

Inimfaktori roll selle märgatavat majanduslikku kahju põhjustava haiguse kandumisel üle pika maa, on vaieldamatult suur. Seetõttu tõdeti ühiselt, et kõikides piiripunktides tuleb oluliselt tõhustada kontrolli reisijaga kaasas oleva pagasi üle, et tagada loomseid saadusi sisaldava salakauba avastamine. Lisaks aitavad haiguse levikule piiri panna kindlatele riskigruppidele, nt veokijuhid, reisijad, võõrtöötajad, suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniad.

Kohtumisel osalesid Austria, Valgevene, Tšehhi, Eesti, Soome, Gruusia, Saksamaa, Ungari, Läti, Leedu, Moldova, Poola, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia ja Ukraina esindajad.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju nii seakasvatussektorile kui ka jahimajandusele. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioohutusnõudeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee.

Teate edastas:
Angelika Lebedev
Maaeluministeerium
Avalike suhete osakond
Tel 625 6255
press@agri.ee

 

14.12.2017 toimub koolitus Eesti Maaülikoolis, Fr. R. Kreutzwaldi 1A, Tartu 51014, ruum 0045.

Lektoriks on Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik. Koolituse tulemusel suurenevad õppija teadmised riskijuhtimisest põllumajanduses. Ootame osalema kõiki ühistegelikke põllumajandus ettevõtjaid .

14.12.2017 toimuva koolituse ajakava:

10:00 – 10:15 Registreerimine ja tervituskohvi
10:15 – 12:30 Riskide olemus ja erinevad vormid põllumajanduses
12:30 – 13:30 Lõunapaus
13:30 – 15:45 Riskide maandamise ja juhtimise võimalused ühistegevuses
15:45 – 16:00 Tagasiside

Koolituse õppekava: https://ois.emu.ee/pls/ois/!tere.tulemast?leht=OK.AY.VP&id_ay_programm=8442&id_ay_toimumine=10944&systeemi_seaded=3,1,12,1

Eelregistreerimine toimub kuni 12.12.2017, osalejate arv on piiratud. Lisainfo saamiseks ja eelregistreerimiseks palume saata e-mail programmi assistendile: liis.volli@emu.ee. Eelregistreerimiseks palume osalejatel saata järgnev informatsioon: ettevõtlusvorm ja nimi; ettevõtlusvaldkond; reg. number; osaleja nimi; osaleja ametikoht; osaleja isikukood; osaleja telefoninumber.

Koolituse korraldamist toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Koostöös teeme paremini!

yhistegevus.emu.ee
facebook.com/yhistegevus
instagram.com/yhistegevus