Valitsus andis volituse suunata 20 miljonit eurot põllumajandusmaa kapitalirendi meetmesse 

Vabariigi Valitsus võttis täna vastu korralduse, millega antakse regionaalministrile volitus suurendada Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) rakendatava põllumajandusmaa kapitalirendi meetme mahtu 20 miljoni euro võrra.

Tänavu aprillikuus otsustas valitsus suunata MES-ist koroonapandeemia kasutamata vahendeid 44 miljoni euro ulatuses tagasi riigieelarvesse. Tänane korraldus annab võimaluse suunata 20 miljonit taas tagasi MES-i põllumajandusmaa kapitalirendi meetmesse, andes ettevõtjatele võimaluse parandada oma käibevahendite seisu, et leevendada kriisiolukordadest põhjustatud majanduslikke tagajärgi.

Regionaalminister Piret Hartmani sõnul on nii nagu kogu Euroopas, ka Eesti põllumajandustootjad väga keerulises olukorras. „Põllumeeste sissetulekud on praeguses majandusolukorras vähenenud, tootmise omahind ning riskid sisendite hindade ja muude kulude suurenemise tõttu oluliselt kasvanud. Samuti on märkimisväärselt suurenenud ebastabiilsus tegevuste planeerimisel tulenevalt kriisidest ja Venemaa sõjast Ukraina vastu,“ kommenteerib Hartman.

Ta tõstab esile, et 2023. aasta oli põllumeestele finantsiliselt kõige keerulisem aasta pärast Euroopa Liiduga liitumist. „Meie jaoks on oluline tootjaid sellises olukorras aidata ning kapitalirent avab põllumeestele lisavõimalusi keeruline aeg üle elada. Põllumajandusmaa kapitalirendi toetusmeede aitab leevendada ettevõtjate rahalist seisu,“ lisab regionaalminister.

Põllumajandusmaa kapitalirendi meede töötab müügi-tagasirendi põhimõttel, mis annab ettevõtjale võimaluse müüa sihtasutusele valdavalt põllumajandusmaad sisaldav kinnisasi ning seejärel see sihtasutuselt taas rendilepinguga kasutusse võtta. Seejuures on ettevõtjal kohustus maa hiljem tagasi osta. Samas säilib tal kindlustunne, et tema vara ei müüda edasi ega koormata täiendavate kohustistega, mis takistaksid tal oma vara tagasi ostmist.

Meetme avanemisest teavitab Maaelu Edendamise Sihtasutus juulikuus oma kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
20. juuni 2024

METK avaldas kliimavaldkonna lisameetmete mõjusid käsitleva uuringu aruande 

Riigil on kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis sektorites, kuid praegu tehtav ei taga selle kohustuse täitmist. Valminud analüüs täiendavate kliimameetmete sotsiaalmajanduslikust mõjust kajastab kaheksa lisameetme võimalikku heitekoguse vähendamise potentsiaali ja kulu kestlikus toidusüsteemis.

Toidusüsteemi omavahelised seosed muudavad lisameetmete võtmise keerukaks: arvutuslikud tulemused võivad tegelikkusest oluliselt erineda, sõltudes ilmastikust, kasutatavast tehnoloogiast ja alusnäitajate täpsusest.

„Muutused põllumajandustootmise tarneahela ühes lülis kanduvad edasi järgmisesse, mistõttu lisameetmete võtmisel tuleks lähtuda tervikust,“ sõnab METKi põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira.

Uuring annab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaardistatud 2030. või 2050. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike olulisimate kliimavaldkonna lisameetmete ja nende meetmete kombinatsioonide makro- ja sotsiaalmajanduslikust mõjust aastateks 2030 ja 2040.

Tutvu uuringuga

Maaelu Teadmuskeskus
PRESSITEADE
19.06.2024

Võrumaal tuvastati taas sigade Aafrika katku viirus

20.06 tuvastati sigade Aafrika katku viirus surnud metsseal Võrumaal Võru vallas.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnul näitab see, et meie metsadest pole viirus kuhugi kadunud. „Viimane viiruspositiivne metssiga tuvastati neli kuud tagasi Põlvamaal. Seega näitab Võru vallas tehtud metssea proov, et viirus on Eestis endiselt levimas,“ selgitas Kalda. Sellel aastal on Eestis 21.06.2024 seisuga SAK tuvastatud 7 metsseal, millest üks Põlvamaal ja kuus Võrumaal.

Samas tuleb rõhutada, et vähesed leiud ei anna alust kindlustundeks. SAKi viirus, nagu iga teinegi viirus, on pidevas muutumises ning kõik nakatunud metssead ei hukku, kandes samas viirust edasi, nakatades teisi karjaliikmeid. Taud on endiselt meie metsades elujõuline ja ohustab kodusigu.

Kalda sõnul on ka naaberriigis tuvastatud viiruspositiivseid metssigu ning tabandunud on ka farm. „Läti teavitas kodusigade haigestumise juhtumist eile. Tegemist on üle 500 seaga farmiga, mis asub 40 km kaugusel Eesti-Läti piirist Valmiera piirkonnas,“ kirjeldas Kalda. Valmiera piirkonnas on sellel aastal SAK diagnoositud 79 metsseal. „Seega samamoodi nagu ka Eesti kogemus näitab, tuvastatakse SAKi kodusigade juhtumid nendes piirkondades, kus SAKi viirust on tuvastatud ka metssigadel. Selle ilmselge seose pärast on väga oluline, et seapidajad rakendaksid järjepidevalt bioturvalisuse meetmeid, et vähendada viiruse farmi levimise riski,“ lisas Kalda.

Juhul, kui leiad hukkunud metssea, siis palun anna sellest teada rakenduse kaudu siin või helistades infotelefonil +372 605 4767.

 

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
21.06.2024

 

Välisriigist Eestisse toodavatel mesilastel peab olema kehtiv loomatervise sertifikaat

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tuletab meelde, et ilma kehtiva loomatervise sertifikaadita Eesti piirile saabunud mesilased tuleb lähteriiki tagasi saata.

Välisriigist Eestisse mesilasi (näiteks mesilasemasid) tellides ja tuues peab mesilastega kindlasti kaasas olema kehtiv loomatervise sertifikaat. „Sertifikaadi väljastab mesilaste lähetamise riigi pädev asutus. Ilma kehtiva loomatervise sertifikaadita Eesti piirile saabunud mesilased tuleb lähteriiki tagasi saata,“ selgitabPTA Loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialist Kärt Jaarma. Ta lisab, et kehtiv sertifikaat on vajalik nii Euroopa Liidu sisesel liikumisel kui kolmandatest riikidest saabumisel.

Mesilaste toomisel väljastpoolt Euroopa Liitu (ka Ühendkuningriik) peavad mesilased läbima veterinaarkontrolli Euroopa Liidu välispiiril asuvas ja liikmesriigi pädeva asutuse poolt selleks määratud piiripunktis. „On oluline meeles pidada, et kõikides piiripunktides veterinaarkontrolli pole võimalik teostada. Kui mesilasi saadetakse postipakiga, siis posti tollipunktis veterinaarkontrolli teostada ei saa ja põhimõtteliselt kuuluvad kõik need mesilased tagastamisele lähteriiki,“ täpsustab Jaarma.

Veel tuletab PTA meelde, et mesilaste pidamine ja tegevuskoht peab olema registreeritudpõllumajandusloomade registris PRIAs. „Kui loomapidaja või tegevuskoha registreerimisel esitatud andmed muutuvad, siis tuleb muudatustest ka PRIAt viie tööpäeva jooksul teavitada,“ juhib Jaarma tähelepanu.

Täpsemad juhised mesilaste pidamise ja importimise kohta leiab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
12.06.2024

Algab üleeuroopaline toiduohutuse kampaania #Safe2EatEU

Eestis esmakordselt toimuva kampaania eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust toiduohutusest ja ELi toiduohutussüsteemist.

Eelmisel aastal viis Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) koostöös uuringufirmaga IPSOS läbi uuringu, mille tulemused näitasid, et ligi 70% eurooplastest tunneb huvi toiduohutuse vastu, kuid umbes 60% peab toiduohutusalast teavet liiga tehniliseks ja raskesti mõistetavaks. Seetõttu keskendub sel aastal kampaania toiduga seotud teadusliku info lihtsale ja arusaadavale selgitamisele. Eesmärk on aidata inimestel teha teadlikke otsuseid toidu valimisel.

Eestis käsitleb kampaania nelja teemat: kuumtöötlemine, toidutekkelised haiguspuhangud, toidupakendi märgistus ja lisaained. „Nendel teemadel oleme ka varem Eestis teavitustegevusi teinud, ent oluline on olla sealjuures järjepidev. Näiteks inimeste teadlikkus sellest, mis vahe on „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ märgistusel, kipub ajaga meelest ära minema,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk.

Euroopa Toiduohutusamet on 2002. aastal loodud Euroopa Liidu asutus, mille eesmärk on olla erapooletu teadusliku nõustamise allikas riskijuhtidele ning jagada infot toiduahelaga seotud riskidest. EFSA teeb koostööd erinevate huvitatud osapooltega, et edendada ELi teadusalaste nõuannete sidusust ning loob teadusliku aluse seadustele ja määrustele, et kaitsta Euroopa tarbijaid toiduga seotud riskide eest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
05.06.2024

Maa-ametist luuakse Maa- ja Ruumiamet

Maa- ja Ruumiameti loomisega lahendatakse aastaid kestnud ruumivaldkonna tegevuste killustatus ja keskse rakendusüksuse puudumise küsimus. Maa- ja Ruumiamet alustab 1. jaanuaril 2025. aastal.

Elukeskkonna, maa- ja ruumivaldkonna kohased teadmised, pädevus ja andmed koondatakse ühte kohta kokku, mis loob võimaluse paremate ruumiotsuste tegemiseks ning ressursside paremaks kasutamiseks.

„Riigil tekib keskne asutus, mis käsitleb ruumi ja maa küsimusi kui tervikut, analüüsib oluliste otsuste mõju elukeskkonnale, annab riigiasutustele, ettevõtetele ja omavalitsustele nõu ruumiloome küsimustes ning aitab kaasa riigi võetud eesmärkide saavutamisele ja parema meid ümbritseva ruumi kujundamisele,“ rääkis regionaalminister Piret Hartman.

Maa- ja Ruumiameti tegevusvaldkondadeks saavad strateegiline ruumiloome, maakataster, maa analüüs ja korraldamine, riigimaade haldamine, maaparandus, ruumiandmete hõive, ruumiandmeteenused ja andmekogud ning kohaliku omavalituse planeeringute heakskiitmine.

„Teiste ministeeriumite ja riigiasutustega võimalikke teenuseid analüüsides leidsime, et just nende valdkondade koondumine ühte asutusse tagab soovitud tulemused ruumivaldkonna edendamiseks,“ rääkis uue ameti loomise projektijuht Kristi Mikiver.

Lisaks Maa-ameti juba osutatavatele teenustele lisanduvad uude ametisse:

  1. Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi kohased teenused;
  2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise ja maaparanduse valdkonna rakenduslikud ülesanded;
  3. Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded;
  4. Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused;
  5. strateegilise ruumiloome ülesanded.

Koos ülesannetega viiakse Maa- ja Ruumiametisse üle ka teenistujad, kes seni on neid ülesandeid täitnud ning nendega seotud tööjõukulu, muud kulud ning ülesannete täitmise senine eelarve.

Maa- ja ruumivaldkonna ülesannete jaotuse korrastamise tulemusel läheb seniste Maa-ameti täidetavate geoloogiavaldkonna ülesannete täitmine üle Eesti Geoloogiateenistusele ja Keskkonnaametile. Lisaks konsolideeritakse ligipääsetavuse valdkond, mis on osa võrdsete võimaluste valdkonnast, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse.

Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal. Aasta lõpuni tegeletakse Maa- ja Ruumiameti organisatsiooniliste ettevalmistustega.

Rohkem infot: https://agri.ee/maa-ja-ruumiameti-loomine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
06.06.2024

 

Riik suunab biometaani tootmise suurendamisse ligi 20 miljonit eurot

Regionaalminister Hartman allkirjastas biometaani tootmise ja kasutamise suurendamise investeeringutoetuse määruse.

Biometaani ehk kohaliku rohegaasi tootmine on Eestis vaatamata viimaste aastate heitlikule turuolukorrale kasvanud ja nüüd annab riik sellele investeeringutoega veelgi hoogu juurde. Biometaani tootmine on üks olulistest tegevustest, millega vähendada kasvuhoonegaaside heidet põllumajandussektoris, aga ka teistes sektorites, kus biometaani kasutatakse.

“On väga oluline, et suudaksime järjest rohkem tootmist muuta ringmajandusel baseeruvaks: biogaasi tootmine taastuvatest ja kohalikest ressurssidest panustab nii keskkonnajalajälje vähendamisse kui energiajulgeolekusse. Biogaasi tootmisel tekib ka kääritusjääk ehk digestaat, mis panustab omakorda toidujulgeolekusse, kuna võimaldab väetada põld kohalikku päritolu mullarammuga,” ütles regionaalminister Piret Hartman.

Toetust antakse biometaani tootmisüksuse ehitamiseks või olemasoleva biogaasi tootmisüksuse ümberehitamiseks, et seda saaks kasutada biometaani tootmiseks. Taotlusvooru eelarve on 19,6 miljonit eurot. Toetust saavad taotleda põllu- ja metsamajandusega tegelevad või nendega seotud äriühingud ning maksimaalne toetussumma taotleja kohta on 5 miljonit eurot. Vooru viib läbi Keskkonnainvesteeringute Keskus. Taotlusi saab esitada e-toetuse keskkonnas alates 13. juunist 2024 kuni 23. augustini 2024 kell 17.

Taotlusvooru infopäev toimub 3. juulil kell 10 veebis. Täpsem info on leitav KIKi kodulehelt.

Toetust antakse Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Toetuse andmise tingimused töötas välja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostöös KIKiga.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
29.05.2024

Euroopa Liit kinnitas hommikusöögidirektiivi muudatused

14. mail 2024 ilmus Euroopa Liidu Teatajas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1438, millega muudetakse mitmeid  direktiive, sealhulgas mee, puuvilja- ja marjamahlade, džemmi ja marmelaadi ning kondenspiima kohta.

Peamised muudatused:

Mesi:

  • Iga segus oleva mee päritolu tuleb märgistusel esitada riigi täpsusega nende osakaalu alanevas järjestuses koos protsentidega.
  • Liikmesriikidel on võimalus kehtestada riigisisene nõue, et kui mesi pärineb rohkem kui neljast päritoluriigist, tuleb protsent esitada ainult nelja suurima osakaaluga riigi kohta.
  • Mee väikepakendite (alla 30 g) märgistusel on lubatud päritoluriikide nimed asendada kahetähelise koodiga (alpha-2).

Puuvilja- ja marjamahlad:

  • Lisatakse kolm uut vähendatud suhkrusisaldusega puuvilja- ja marjamahla kategooriat. Looduslike suhkrute vähendamiseks on lubatud teatud töötlemisviisid.
  • Lubatakse kasutada märget „puuvilja- ja marjamahlad sisaldavad ainult looduslikult esinevaid suhkruid“.
  • Nimetuse „kookosmahl“ sünonüümina on lubatud kasutada nimetust „kookosvesi“.

Džemmid:

  • Suurendatakse džemmi ja ekstra džemmi minimaalset puuviljasisaldust vastavalt 450 grammi ja 500 grammi kilogrammi kohta.
  • Märgistusel ei pea esitama toote suhkrusisalduse märget „üldsuhkrusisaldus …g 100 g kohta“.
  • Toote nimetust „marmelaad“ võib kasutada kõikidest puuviljaliikidest valmistatud toote kohta. „Tsitrusmarmelaadi“ puhul võib toote nimetuses kasutada tsitruselise nime, nt „apelsini marmelaad“.

Kondenspiimad:

  • Veetustatud piima puhul on lubatud kasutada töötlemist, mille tulemusena saadakse laktoosivabad veetustatud piimatooted.

Direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise tähtaeg on 14. detsember 2025 ning uusi nõudeid kohaldatakse alates 14. juuni 2026.

Need muudatused toovad meie tootjatele uusi võimalusi ja väljakutseid. Soovitame kõigil tootjatel tutvuda uute nõuetega ning valmistuda õigeaegselt nende rakendamiseks.

Parima Talutoidu konkurss alustab ja toob kaasa olulised muudatused

Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
PRESSITEADE
5.06.2024

Parima Talutoidu konkurss alustab ja toob kaasa olulised muudatused

Üheksandat korda toimuv Parima Talutoidu konkurss alustab taas. Alates tänasest oodatakse kõiki talunikke ja väiketootjaid enda tooteid võistlustele registreerima. Tänavune konkurss toob kaasa ka olulise muudatuse, alates sellest aastast ei saa konkursile esitada tooteid, mis on varem võitnud Parim Talutoit konkursil mis tahes tiitli.

“Parima Talutoidu konkurss on suurepärane võimalus talunikele oma toodete esiletõstmiseks ja tuntuse suurendamiseks. Selle aasta hindamiskomisjon erineb eelnevatest ja pakub talunikele head võimalust oma toodetega veelgi rohkem silma paista. Parima Talutoidu valimisega tunnustame Eesti talunikke ja nendetoodangut, motiveerides neid tegelema tootearendusega, et pakkuda tarbijatele põnevamaid ja maitsvamaid tooteid,” kommenteerib Eestimaa Talupidajate Keskliidu projektijuht Gelis Pihelgas.

Parima Talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane, tootearendust ja turundusideid. Hindamiskomisjoni esimehe Rain Kuldjärve sõnul on eesmärk tunnustada ja esile tõsta parimaid talutooteid, mis pakuvad Eesti tarbijatele kvaliteetset ja maitsvat toiduelamust. “Ootame huviga tänavusi kandidaate,” julgustab Kuldjärv. Sel aastal koosneb žürii toiduajakirjanikest, peakokkadest ja toiduekspertidest, sealhulgas Enn Tobreluts ja Joel Ostrat, ning RIMI ostudirektorist Maris Rannusest, kes igapäevaselt tegeleb talutoodete turustamisega laiaskaubandusvõrgustikus. Lisaks osalevad hindamiskomisjonis KOGU Resto ja Pagar vanem peakokk Pavel Gurjanov, “Eesti parim pagar 2018” võitja Sandra Daškova, toitumisnõustaja Teele Teder ning toiduentusiastist ja sommeljeest koosnev paar sisuloojaid Riin Rehemaa ja Sander Kink – Instagramis tuntud kui Thekinkstagram.

“Parima Talutoidu valimise konkurss annab osalejale väga väärtusliku turundusvõimaluse. Talunikel on võimalus tutvustada oma tooteid valdkonna ekspertidele, jaemüüjatele ja olla paremini nähtaval, see annab omakorda kaasa suurema müügikasvu ja hea tagasiside,” sõnab Gelis Pihelgas.

“Eesti toidutootjad on väga tublid uute ja ülimaitsvate toodete loomisel, aga turundustegevusteks napib tihti nii aega, raha kui oskuseid. Seega nägime meie antud konkursis võimalust oma ägedaid tooteid laiemale üldsusele tutvustada,” jagab oma kogemust eelmise aasta parima maiuse ja parima lisandiga tituleeritud Meemeistrite esindaja Kristi Terep.

Oma tooteid saab konkursile esitada kuni 1. juulini 2024 läbi registreerimisvormi, mis asub SIIN. Kindlastituleb tutvuda ka konkursil osalemise tingimustega. Kategooriad, kuhu saab tooteid esitada, on järgmised: Parim lihatoode, Parim kalatoode, Parim maius, Parim juust, Parim piimatoode, Parim alkoholivaba jook, Parim alkoholiga jook, Parim pagaritoode, Parim lisand ja Parim tervisetoode.

Parima Talutoidu konkurss sai alguse 2016. aastal. Kõige parema talutoidu väljaselgitamiseks hindab professionaalne žürii nii talutoodete maitseid, pakendeid, tootjate äriplaane kui ka tootearendust ja turundusideid.

Konkurss Parim Talutoit toimub “Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus” raames ning seda toetab Euroopa Liit. Parima Talutoidu konkursi korraldaja on Eestimaa Talupidajate Keskliit.

 

Lisainfo:
Gelis Pihelgas
Eestimaa Talupidajate Keskliit MTÜ
E-post: gelis@taluliit.ee
Tel: +372 553 1571

Foto: Rene Riisalu

Algas viljapuu-bakterpõletiku seire

Põllumajandus- ja Toiduamet alustas iga-aastast viljapuu-bakterpõletiku seiret. Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond ning selle haiguse tekitaja Erwinia amylovora ei ole siin levinud. Kõikide viljapuu-bakterpõletiku leidude korral kehtivad kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse. Seire kestab üle Eesti oktoobrini, tehakse nii visuaalseid vaatlusi kui võetakse proove.

Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul on Eesti viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks. „Sellise staatuse annab Euroopa Komisjon riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, ent mille territooriumi see soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab,“ sõnab Ilau.

Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet igal aastal viljapuu-bakterpõletiku seiret. „Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samal ajal võimalikult varakult tuvastada haiguskolded enne, kui kahjustaja on edasi levinud,“ jätkab Ilau, lisades, et viljapuu-bakterpõletiku seire käigus kontrollitakse põhjalikult peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal. „Erilist tähelepanu pöörame viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvatele puukoolidele. Kõikides sellistes puukoolides teeme igal aastal seiret kahel korral ning kord aastas võtame proove viljapuu-bakterpõletiku laboratoorseks määramiseks,“ lisab ta.

Muu hulgas tähendab kaitstava piirkonna staatus ka seda, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad.

Õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikuid ostes peab veenduma, et taimedel oleks alati küljes taimepass, millel on peal märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletikust vabadest piirkondades ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohtadest, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna head viisi tema leviku peatamiseks ei ole ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemateks peremeestaimedeks on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu ja ebaküdoonia.

Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad pruuniks. Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti on nähtav ka nn karjusekepi sümptom, mille puhul kõverduvad haigestunud võrsetipud 180° allapoole.

Viljapuu-bakterpõletik levib nakatunult taimelt tervetele tuule ja vihmaga, lisaks võib haigus levida näiteks oksakääridega, kui lõigatakse haiget oksa ja seejärel tervet taime. Putukad ja linnud võivad samuti bakterit ühelt puult teisele kanda, ent põhiline levik uutesse piirkondadesse toimub inimtegevuse tagajärjel, istikute ja taimede viimisel ühest kohast teise.

Eestis on viljapuu-bakterpõletikku tuvastatud 2012. ning 2019. aastal, mõlemal korral peatati taimekahjustaja edasine levik tõrjemeetmete rakendamisega ning kaitstava piirkonna staatus säilis.

Viljapuu-bakterpõletiku esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

Lisainfo Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel:

https://pta.agri.ee/taimekahjustajad#viljapuu-bakterpolet

https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-eraisikule/koduaed-maa-ja-mets/taimede-kahjustajad-ja-kaitse

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
31.05.2024