Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kohtumise fookuses oli kriisiolukord põllumajandussektoris

27. mail kohtusid Brüsselis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid. Arutati, milliste meetmetega leevendada kriisi põllumajandussektoris, kuidas tagada parem loomade heaolu ning tarbijate tõhusam teavitamine EL-i ühtse päritolumärgistuse abil.

Kriisiolukord põllumajandussektoris on tingitud jätkuvalt kõrgetest tootmis- ja tööjõukuludest, intressimääradest ja inflatsioonist, äärmuslikest ilmastikuoludest ning sõjast Ukrainas ja Lähis-Idas. Möödunud aasta oli Eesti põllumeestele finantsiliselt paarikümne aasta halvim: mullu oli Eestis esmakordselt ettevõtjatulu koos toetustega negatiivne, kuna kogutoodangu väärtus ja toetused ei katnud ära selle toodangu tootmiseks tehtud kulusid. 2023. aasta põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus oli  1,3 miljardit eurot, mis on 20% vähem aasta varasemast.

„Eesti ja mitmed teised riigid, kus on olnud rasked ilmastikutingimused külma, põua või liigsademete näol, palusid Euroopa Komisjonil avada põllumeeste toetuseks kriisireservi. Komisjon hindab olukorda ning teeb seejärel otsuse,“ selgitas regionaalminister Piret Hartman.

Loomade heaolu valdkonnas leiti, et reeglid loomade veole ning muudele tegevustele tuleks ühiskonna ootustest lähtuvalt üle vaadata ja uuendada, toetudes värsketele teadusuuringutele ja analüüsidele.

Kui seni on mitmetel liidu liikmesriikidel olnud riigisisesed kohustuslikud nõuded piima ja liha päritoluriigi esitamise kohta, siis nüüd soovivad mitmed riigid EL-i ülest ühtset lähenemist märgistusele, et tõsta tarbijate teadlikkust ning vähendada ettevõtjate toomiskulusid.

Lisaks kohtus regionaalminister Hartman Põhja- ja Baltimaade ministritega, et arutada EL-i ühise põllumajanduspoliitika tulevikku, sealhulgas bürokraatia vähendamist ja rahataotlemise  lihtsustamist ning roheülemineku ja innovatsiooniga seonduvat põllumajandussektoris.

PRESSITEADE
28.05.2024
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

PTA: Alates 11. juunist 2024 muutub kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi sisse logimine

Muudatus puudutab kõiki kasutajaid, kes tegelevad loomade, loomsete saaduste, toidu ja sööda ning taimede impordi ja ekspordiga. Kui seni oli TRACES NT süsteemi võimalik siseneda kasutades parooli, siis juunist tuleb kasutusele kaheastmeline autentimine. See on vajalik süsteemi turvalisuse suurendamiseks ja andmete kaitsmiseks.

Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Darja Trohhatšova sõnul tähendab see muudatus seda, et kasutajatel tuleb valida teine autentimismeetod. Muudatus puudutab ligikaudu 3000 TRACES NT süsteemi kasutajaid üle Eesti. „Alates 11. juunist 2024 saab TRACES NT süsteemi sisse logida kasutades mobiilrakendust (EU Login mobile App) koos PIN- või QR-koodiga, mobiiltelefoni koos SMS-iga, või ID-kaarti. Seejuures võib kasutajal võib olla ka mitu autentimisvõimalust, nt kasutada nii mobiilrakendust, kui ka SMS-iga autentimist,“ selgitas Trohhatšova.

Trohhatšova sõnul peaksid TRACES süsteemi kasutajad esimesel võimalusel kasutusele võtma kaheastmelise autentimise. „Palun kõikidel TRACES kasutajatel võtta kasutusele teine autentimismeetod juba praegu ning mitte oodata hetkeni, kui selline muudatus on kohustuslik. Kui teine autentimismeetod on loodud, siis saab kindel olla, et igal momendil saate süsteemi sisse logida ilma tõrgeteta,“ selgitas Trohhatšova.

Vajalikud juhendmaterjalid on leitavad ameti kodulehel.

TRACES süsteem on Euroopa Komisjoni veebiplatvorm sanitaar- ja fütosanitaarsertifitseerimiseks, mis on vajalik loomade, loomsete saaduste, mitteloomse päritoluga toidu ja sööda ning taimede importimisel Euroopa Liitu ning teatud elusloomade ja loomsete saaduste ELi-siseseks liikumisel ja EL-ist eksportimisel.

Taluliit kutsub üles ühinema maaomanike meeleavaldusega

Eestimaa Talupidajate Keskliit  toetab Eesti Erametsaliidu algatust ja kutsub kõiki oma liikmeid osalema maaomanike meeleavaldusel kolmapäeval, 29. mail kell 13.00 – 15.00 Toompeal, Riigikogu hoone ees.

Meeleavalduse eesmärk:

  • Seista vastu maa- ja erametsaomanikele ebaõiglasele hüvitiste süsteemile ja uutele piirangutele.
  • Nõuda õiglast kompensatsiooni ja looduskaitse alla võetava metsa asendamist riigi majandusmetsaga.
  • Taotleda maatulundusmaa maamaksu tõusu piiramist aastas 10% piiresse.
  • Lõpetada põhjendamatute piirangute lisamine eramaale.

Taluliit kutsub üles kõiki liikmeid ühinema meeleavaldusega, et tuua otsustajate ja avalikkuse fookusesse maaomanike mured ja nõudmised. Ürituse täpne info on leitav erametsaliit.ee/meeleavaldus/

Registreerumine:
Registreerimida üritusele saab registreerimislingi kaudu ja liit palub teavitada oma tulekust hiljemalt 22. mail, et saaksid korraldada vajaliku transpordi.

Lisaküsimuste korral võtke ühendust Kertu Kekk-Reinholdiga aadressil kertu.kekk@erametsaliit.ee.

Ootame koos Eesti Erametsaliiduga aktiivset osavõttu ja toetust, sest ainult üheskoos suudame end kuuldavaks teha ja oma õiguste eest seista!

Mesilaspere toetust taotleb 1935 mesinikku

1.–10. maini võeti PRIAs vastu mesilaspere toetuse taotlusi. Esialgsetel andmetel taotleb TARU toetust ehk toetust mesilasperede pidamise eest 1935 mesinikku kokku 35 553 mesilasperele.

Kõige rohkem taotlejaid on Harjumaalt (254 mesinikku), järgnevad Pärnumaa ja Tartumaa (mõlemas 196). Kõige suurem mesilasperede arv, kellele toetust taotleti, oli Tartumaal (4622 mesilasperet), Harjumaal (4056) ja Lääne-Virumaal (3782).

Maakondlikult kaardilt näete mitu mesinikku käesoleval aastal TARU toetust taotleb ning kui paljudele mesilasperedele erinevates maakondades toetust taotletakse.

2024. aasta detailset statistikat TARU toetuse taotluste esitamise kohta ning võrdlust eelmise kahe aastaga näeb PRIA kodulehe toetuste statistika leheküljel (graafik „Mesilaspere toetuse taotlemine 2024“).

Mesilaspere toetust makstakse riigieelarvest ning käesoleval aastal on toetuse maksmiseks eraldatud 800 000 eurot. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks 2024 ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2024.

Taimekahjustajate monitooring 2024 on startinud – AVA KAART

Vaata kaardilt majanduslikult oluliste taimehaiguste ja kahjurite esinemist Eesti põldudel. Sellel aastal alustati monitooringuga 6. mail, vaatlusi teostatakse Eesti erinevates piirkondades igal nädalal kuni juulikuuni. Taimehaiguseid ja kahjureid seiratakse kord nädalas esmaspäeviti. Kogutud informatsioon on kättesaadav interaktiivse kaardina.

Kaardilt leiad taimekahjustajate esinemise kohad ja ajad, täpsema info kultuuri, sordi, agrotehnika, eelvilja ning tõrjesoovituste kohta. Teadmine taimekahjustajate levikust võimaldab tõrjetööde õigeaegset alustamist, suurendab taimekaitsetööd efektiivsust ning võimaldab vähendada vahendite kulu.

Ole monitooringu tulemustega jooksvalt kursis, liitu Whatsappi grupiga või telli teavitus mobiiltelefoni sõnumitesse.

Põllumehed saavad ka ise oma põldudel kahjustajaid hinnata läbi rakenduse, kuhu oma põllu infot sisestades kuvatakse tõrjesoovitused nii umbrohtude, taimehaiguste kui ka kahjurite ohjamiseks.

—

  1. nädala tulemused

Taliteraviljad on rahuldavalt talvitunud, alustanud kõrguskasvu ja esimene kõrresõlm moodustunud. Taimed on terved, mai alguse jahedus ja kuivus ei soodusta haigustekitajate levikut. Kohati esineb teravilja lehtedel arvatavasti ebasoodsate temperatuuride mõjul tekkinud pritsimise kahjustusi.

Talirapsi talvitumine on piirkonniti väga ebaühtlane ja taimik hõre. Taliraps jõuab kohe kollaste õiepungade kasvufaasi, kuid külm ilm hoiab hiilamardikad ja varre-peitkärsakad praegu veel rapsist eemal. Ilmade soojenemisel on tõrje koheselt vajalik.

 

Hartman: omavalitsustele antakse suurem otsustusõigus maamaksu määramisel

Valitsus kiitis täna heaks maamaksu seaduse eelnõu, mis saadetakse edasi arutamiseks parlamenti. Eelnõu eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, andes neile suurema õiguse oma territooriumil maamaksu üle otsustada.

„Meie riigi eesmärk on hea elukeskkond kõikjal Eestis. Selleks peavad aga kohalikel omavalitsustel olema piisavad võimalused,” ütles regionaalminister Piret Hartman ning lisas, et maamaksu seaduse eelnõu eesmärk on parandada kohalike omavalitsuste võimalusi kohaliku elu korraldamisel, sealhulgas vajalike ülesannete täitmisel – hariduse pakkumisel, sotsiaalvaldkonna korraldamisel, ettevõtluse toetamisel. „Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad muuhulgas tasandada ka nende kohalike omavalitsuste sissetulekuid, kelle eelarve kasvutempo väheneb kavandatava kohalike omavalitsuste rahastamismudeli tulemusel,” rääkis ta.

Eelnõuga nähakse võimalust kohalikul omavalitsusel ise otsustada maamaksu suuruse üle. Muu hulgas soovitakse suurendada 2025. aastal äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra 1,0-lt protsendilt 2,0-le protsendile ja elamumaa maksimaalne määr tõuseb senise 0,5 protsendi asemel 1-le protsendile.

Maatulundusmaade määrade vahemikud eelnõuga ei muutu ning jäävad senisele tasemele (lisainfo:maamaksuseadus).

Samuti on eelnõus välja pakutud maamaksu aastase kasvu piirmäära suurendamine. Täna on see piir 10 protsenti aastas, 2025. aastal oleks see eelnõu kohaselt 50 protsenti aastas. „Alates 2026. aastast soovime anda omavalitsustele suurema otsustusõiguse ja vähendada riigi piiranguid kohaliku elu üle otsustamisel. Edaspidi kaoks riigi kehtestatud 50-protsendiline piirmäär ning omavalitsused saaksid ise otsustada maksumäära suuruse üle,“ selgitas minister.

Eelnõus nähakse ette, et omavalitsused saavad ise otsustada alates 2026. aasta maamaksu määramisest ka seda, kui suur saab oleme nende territooriumil kodualuse maa maksusoodustuse suurus. Omavalitsused võivad jätkata kodusid mitte maksustades. Mõnes omavalitsuses võivad kallimate maade omanikud hakata osaliselt maamaksu tasuma. Näiteks praegu võivad suurte majapidamiste omanikud saada ligi tuhande-eurose kodualuse maa maamaksu vabastuse. Alates 2026. aastast tekib omavalitsustel võimalus need põhimõtted vastavalt piirkonna vajadustele üle vaadata.

Lisaks nähakse eelnõus muudatusena ette, et kohalike omavalitsuste volikogude jaoks nihkub maamaksu määrade muutmise tähtaeg 1. juulilt 1. oktoobriks. Samuti tuleb iga aasta 1. oktoobriks volikogudel otsustada, kas ja millisel määral muutub eesootaval aastal maamaksu kasvu piirang ja kodualuse maa maksusoodustuse.

Muudatuste kokkuvõtte:

  • alates 2025. aastast suurendatakse elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära 0,5-lt protsendilt 1,0-le protsendile maa maksustamishinnast;
  • alates 2025. aastast suurendatakse muu maa[1] maksimaalset maksumäära 1,0-lt protsendilt 2,0-le protsendile maa maksustamishinnast;
  • 2025. aastast on maamaksu aastase kasvu ühetaoline üleriigiline piirmäär 50 protsenti ja 20 eurot, kui maamaksu summa 50 protsendiline suurenemine on väiksem kui 20 eurot;
  • alates 2026. aasta maamaksu määramisest saavad kohalikud omavalitsused otsustada ise maamaksu aastase kasvu piirmäära protsendi üle (maamaksu summa aastaseks kasvuks võib kehtestada 10 kuni 100 protsenti), võrreldes eelmise aasta maamaksu summaga. Kui KOVi määratud kasvuprotsendiga on tõus väiksem kui 5 eurot, suureneb maamaks 5 eurot;
  • alates 2026. aasta maamaksu määramisest nähakse ette seaduses sätestatud üleriigiliselt ühtse pindalapõhise kodualuse maa maksusoodustuse asemel summapõhine maamaksusoodustus, mille suuruse otsustab kohalik omavalitsus (vahemikus 5 kuni 1000 eurot);
  • suurendatakse esimese maamaksu makse suurust;
  • sätestatakse volikogudele maamaksu määrade, maamaksu aastase kasvu piirmäära protsendi ja kodualuse maa maksusoodustuste suuruse kehtestamise uus hiliseim kuupäev – 1. oktoober senise 1. juuli asemel ning
  • täpsustatakse riigi omandis oleva ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa maamaksuvabastuse alust.

[1] MaaMS § 5 lõike 1 punkti 3 tähenduses maa, mis ei ole elamumaa ega maatulundusmaa.

 

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
10. mai 2024

Põldtunnustamise taotlusi saab esitada maikuu lõpuni

Seemnepõllu põldtunnustamise taotlusi saab esitada 31. maini ja seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.

Seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise eesmärk on tagada, et turustatav seeme oleks kvaliteetne, kahjustajavaba ja sordipuhas.

Sõltuvalt taimeliigist või liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüs ning seemnete sertifitseerimisel lisaks järelkontrolli põldkatsed. Seemnekartuli sertifitseerimisel analüüsitakse taimekahjustajate määramiseks mulla- ja mugulaproove ning müügiks ettevalmistatud seemnekartulite partiidele tehakse kvaliteedi kontroll.

Seemne- ja seemnekartulitootjate soovile vastu tulles on alates 2021. aastast sertifitseerimise taotluste esitamise tähtaegasid pikendatud.

Talirapsi ja -rüpsi põldude andmete sertifitseerimise taotlusi on võimalik esitada 15. maini. Ülejäänud põllukultuuride (v.a seemnekartul) taotlusi saab esitada 31. maini, seemnekartuli sertifitseerimise taotlusi 15. juunini.

„Taotluste õigeaegne esitamine on väga oluline. Nii jõuame seemnepõldude tunnustamiseks teha kõik vajalikud ettevalmistused,“ rõhutab Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna nõunik Piia Puusepp.

Taotlust on kõige lihtsam esitada kliendiportaali kaudu.

Täpsem juhend põllukultuuride taotluste (v.a seemnekartul) esitamiseks on leitav siit ja seemnekartuli taotluse esitamiseks siit.

Eelmisel aastal esitati põldtunnustamiseks 15 830 ha seemnepõlde, millest vastas nõuetele 14 777 ha. Sellelt pinnalt koristatud seemnesaagist on sertifitseeritud 37 600 tonni seemet ja 2732 tonni seemnekartulit.

Seemnekartuli kasvatamiseks kavandatud põldudelt võeti kokku 514 mullaproovi, mille käigus kartuli-kiduussi elujõulisi tsüste ei avastatud. Karantiinsete bakterhaiguste  määramiseks võetud 203 mugulaproovis ei tuvastatud karantiinseid taimekahjustajaid. Kartuli viiruste määramiseks võetud 45 mugulaproovist kuulus praakimisele üks seemnekartuli partii (1,62 ha).

PRESSITEADE: Põllumajandus- ja Toiduamet
08.05.2024

Ohtlikud taimekahjustajad ei ole kuhugi kadunud

Teist aastat järjest toimuv üleeuroopaline taimetervise teavituskampaania suurendab teadlikkust taimetervise ja igapäevaelu tihedast seotusest ning julgustab inimesi taimede tervist hoidma.

Taimi ohustavad paljud taimehaigused ja -kahjurid, mille levikule aitavad kaasa kliimamuutused ja ka inimtegevus, näiteks rahvusvaheline kaubandus ja reisimine. Kahjuks ei teadvusta paljud inimesed veel piisavalt taimede tervise olulisust. „Taimede tervisest sõltub meie toidulaud. Taimekahjustajate laialdane levik võib olla laastav nii majandusele kui ka keskkonnale ning ennetustööle peab pöörama palju rõhku. Näiteks bakter Xylella fastidiosa on hävitanud Itaalias Apuulia piirkonnas miljoneid oliivipuid ning selle levikut on tuvastatud ka mujal Lõuna-Euroopas,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk.

Kampaania eesmärk on jagada infot taimetervist ohustavatest teguritest ja sellest, mida saab igaüks teha taimede kaitsmiseks. „On oluline, et inimesed oleksid teadlikud sellest, kuidas taimede üldist tervist võib mõjutada ka nende tegevus, näiteks välisriikidest taimede koju toomine või tundmatust veebipoest seemnete tellimine,” rääkis Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna juhataja Riina Koidumaa. Ta lisas, et Euroopa ühiskampaania naasmine Eestisse on väga tervitatav, sest aitab hoida teemat päevakorras.

Eestis algab kampaania taimetervise päeva tähistamisega Tartu loodusmajas. Lisaks infopäevale toimub ka MTÜ Seiklushundi korraldatud taimeterviseteemaline orienteerumine. Kampaaniaga jõutakse edaspidi muu hulgas nii avalikku ruumi, kus liigub palju reisijaid, aga ka koolidesse, et anda noortele esmane arusaam taimetervise olulisusest võimalikult varakult.

Euroopa Toiduohutusameti ja Euroopa Komisjoni korraldatud #PlantHealth4Life kampaanias osalevad sel aastal lisaks Eestile veel 21 Euroopa riiki, mida on kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Eestis koordineerivad kampaaniat Põllumajandus- ja Toiduamet ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

 

PRESSITEADE: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
08.05.2024

Liikmesriigid kiitsid heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku MITTE uuendada kaheksa suitsutuspreparaadi-esmatoote luba

Liikmesriigid kiitsid heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku mitte uuendada kaheksa suitsutuspreparaadi-esmatoote luba

Traditsioonilise suitsutamise asendamiseks ja suitsumaitse lisamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide tootmiseks võib kasutada vaid selliseid suitsust saadud esmatooteid, mis on Euroopa Liidus hinnatud ohutuks ja mille kasutamiseks on antud luba. Seni lubatud esmatooteid ei saanud täiustatud uurimismeetoditega hinnates pidada piisavalt ohutuks.

Otsus tooted keelustada põhineb Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduslikel hinnangutel, milles jõuti järeldusele, et kõigi kaheksa hinnatud suitsutuspreparaadi-esmatoote puhul on genotoksilisusega seotud probleemid kas kinnitust leidnud või ei saa neid välistada. „EFSA arvamuse aluseks on ajakohastatud metoodika, milles hinnatakse taotlejate esitatud uusi andmeid. See puudutab konkreetseid suitsutuspreparaate-esmatooteid, mida võib toidule lisada, mitte aga toitu ennast,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toidu ning sööda keemilise ja bioloogilise ohutuse valdkonna juht Maia Radin.

Suitsutuspreparaadid-esmatooted keelustatakse järk-järgult, et anda nende tootjatele ja neid kasutavatele toidukäitlejatele aega keelustamisega kohanemiseks. „Kui suitsutuspreparaati-esmatoodet kasutatakse traditsioonilise suitsutamise asendamiseks (nt singid, kala, juustud), siis on üleminekuperiood viis aastat ehk kuni 1. juulini 2029. Kui suitsutuspreparaati-esmatoodet lisatakse toidule maitse lisamiseks (nt supid, krõpsud, kastmed), siis on üleminekuperiood kaks aastat ehk kuni 1. juulini 2026,“ ütles Radin.

Komisjon jõustab muudatused lähinädalatel, et need kohalduksid sel kevadel. Suitsutuspreparaatide-esmatoodete tootjatel on igal ajahetkel võimalik esitada uus taotlus suitsutuspreparaadi-esmatoote lubamiseks Euroopa Liidu turule. Luba väljastatakse vaid siis, kui ohutushinnangus järeldatakse, et taotleja esitatud andmed on piisavad toote ohutuse tõendamiseks, sh genotoksilisusega seotud kahtluste kõrvaldamiseks, ning taotleja välja pakutud kasutusviisid ja -kogused ei kujuta ohtu inimeste tervisele.

PRESSITEADE: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
03.05.2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium avaldas ülevaate põllumajandusest, kalandusest, maaelust ja toiduainetetööstusest 2023. aastal

2023. aasta oli Eesti põllumajandussektorile keeruline, mis kajastub ka majandustulemustes. Lisaks juba mullu kiirelt kallinenud sisenditele, kiirele inflatsioonile ning tõusnud intressidele olid ilmastikutingimused taimekasvatuseks keerulised.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel nentis, et möödunud aasta oli põllumeeste jaoks raske ning riik pingutab selle nimel, et tootjaid aidata. „2022. aastal oli põllumajandussektori toodangu väärtus rekordiliselt kõrge, aga möödunud aastal langes see 20%. Oleme põllumajandusettevõtjatega tihedas dialoogis, et nende ettepanekute alusel vähendada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise halduskoormust ning otsida võimalusi keerulisest olukorrast väljumiseks,“ selgitas Pärtel.

Põllumajandusele, toiduainetööstusele ja maaelu arenguks maksti 2023. aastal toetusi kokku u 317 miljonit eurot. Möödunud kuul otsustas valitsus suunata koroonakriisi mõjude leevendamise meetmest järele jäänud 20 miljonit eurot uuesti põllumeestele põllumajandusmaa kapitalirendi toetusmeetmeks.

Möödunud aastal küündis põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus 1,3 miljardi euroni, mis oli 2022. aastaga võrreldes 20% vähem. Kogukulud ületasid kogutoodangu väärtust tootjahinnas ilma toetusteta 28%, mis tähendab, et vaatamata toetustele ületasid kulud turutingimustes teenitavaid tulusid.

Teraviljakasvatusele avaldasid olulist mõju ilmastik ja põud, mis põhjustasid olulist saagikadu. Koristati 1,2 miljoni tonni suurune teraviljasaak, mis oli 21,5% väiksem eelnenud aasta saagist. Ka keskmine saagikus oli 20,6% väiksem kui aasta varem.

Lihasektori turuolukord oli 2023. aasta lihaliikide vaates erinev.  Aasta kokkuvõttes vähenes veiste, lammaste ja kitsede arv. Aasta alguses olid ilmastikuolud keerulised, mis mõjutasid kevadsuvist söötmist ja talveks sööda varumist. Lihatootmine vähenes teist aastat järjest. Liha kogutoodang vähenes üle 5%. Vaatamata heale hinnatasemele vähenes enim sealiha tootmine, mis moodustab 53% liha kogutoodangust. Enamik toiduainetööstuse tegevusaladest lõpetasid 2023. aasta kasumiga, ainsana jäi kahjumisse lihatööstus.

Sektorid, millel läks mullu paremini, olid kalandus ja piimandus. Kala püüti 2023. aastal ligi 74 000 tonni, mis oli 2022. aastaga samas suurusjärgus. Piima kogutoodang kasvas hoolimata piimahinna langusest. Kasvu toetas mitme olulise tootmissisendi, nagu elekter, diisel, väetis  ja sööt, hinnalangus. 2023. aastal kasvas Eesti piima kogutoodang aastaga 5,4%. Piimalehmade arv aasta keskmisena püsis 2022. aasta tasemel. Piimalehmade keskmine produktiivsus tegi samal ajal tugeva tõusu, kerkides aastaga 4,6%.

Põllumajandussektori sissetulekuid mõjutas ka tarbijate ostujõu langus, kuna tooraine hinnatõusu pole võimalik täielikult toote hinda üle kanda. Neljaliikmelise perekonna nädalane toidukorv kallines Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel aastaga üle 20%.

Eestist eksporditi 2023. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 2,0 miljardi euro väärtuses ning imporditi 2,5 miljardi euro eest. Võrreldes 2022. aastaga kahanes piima-, kalasektori ja teravilja ekspordikäive vastavalt 3%, 1% ja 25%; lihasektori ekspordiväärtus kasvas 16%.

Täismahus ülevaade on avaldatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.

 

PRESSITEADE: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
03.05.2024