Taluliit liitus projekti “Hõbestrateegiad” pilootprogrammiga

Eestimaa Talupidajate Keskliit osaleb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja rahvusvahelises projektis “Hõbestrateegiad”, mille eesmärk on välja töötada ühised strateegiad vanemaealiste töötajate värbamiseks ja hoidmiseks tööjõuturul. See algatus toob kokku eri sektorite ettevõtted, sealhulgas põllumajanduse, kaubanduse, toidutööstuse, panganduse, metallitöötluse ning teeninduse, et jagada kogemusi ja parimaid praktikaid vanemaealiste töötajate kaasamisel.

Projekti käigus osalevad ettevõtted ja organisatsioonid saavad juurdepääsu eksperditeadmistele vanemaealiste värbamise ja hoidmisega seotud teemadel, osaleda koolitustel ning õppevisiitidel. Esimene õppevisiit toimus 14.-15. märtsil 2024 Tartus, järgnev 17.-18. oktoobril Poris, Soomes. Lisaks on projekti raames planeeritud luua ühine koolitusprogramm ettevõtete juhtidele, personalijuhtidele, koolitajatele ja konsultantidele, et edendada diskrimineerimisvastaseid strateegiaid ja meetmeid.

Eestimaa Talupidajate Keskliit hindab kõrgelt vanemaealiste töötajate panust ja kogemust ning näeb “Hõbestrateegiate” projekti kui võimalust välja töötada uued lähenemised, mis võimaldaksid lisaks noorte kaasamisele pöörata rohkem tähelepanu vanemaealistele töötajatele põllumajandussektoris. Meie eesmärk on luua kaasav töökeskkond, kus igaühe panus on väärtustatud, sõltumata vanusest.

Huvitav fakt on, et meie liidu vanim töötaja on hetkel 80-aastane, mis tõestab, et vanemaealiste töötajate oskused ja teadmised on meie sektoris hinnatud ja vajalikud. 

Projekti “Hõbestrateegiad” edukas rakendamine toob kasu mitte ainult osalevatele ettevõtetele, vaid ka laiemalt tööturule, ettevõtlust toetavatele organisatsioonidele ja eelkõige 55+ vanuses inimestele, parandades nende töövõimalusi ja integreerimist tööturule.

Lisainformatsiooni saamiseks projekti “Hõbestrateegiad” kohta vaata järgnevale lingile https://www.koda.ee/et/meist/meieprojektid/projekt-hobestrateegiad

Taluliiduga liitus FARM IN tulundusühistu

Taluliidu nõukogu on kinnitanud Farm In Tulundusühistu vaatlejaliikmeks. Vastavalt Taluliidu põhikirja punktile 2.16 omab vaatlejaliige kõiki ühingu liikme õigusi, välja arvatud hääleõigust. Samuti on vaatlejaliikmel kõik ühingu liikme kohustused, peale liikmemaksu tasumise kohustuse. Lõpliku liikmestaatuse kinnitab Taluliidu üldkoosolek, mis toimub juunis.

Eestimaa põllumehed asutasid 2. augustil 2011 Tulundusühistu Farm In, mille eesmärk on toetada ja realiseerida ühistute liikmete huve ühise majandustegevuse kaudu. Farm Ini asutasid E-Piim, MTÜ Ühispiim, Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Rakvere Piimaühistu, Saaremaa Piimaühistu, Metsaküla Piim AS ja Kevili PÜ. Ühistu loomise ajend oli vajadus tagada liikmetele võimalikult soodsatel tingimustel sisendid, mida saab saavutada ainult suurte ja efektiivselt organiseeritud ühishangete kaudu.

Täna on ühingu liikmeteks E-Piim, TÜ Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit, Saaremaa Piimaühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Metsaküla Piim, Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Rakvere Piimaühistu ja MTÜ Ühispiim. Farm In on tulundusühistu koondab kokku 650 põllumajandustootjat. Ühistu strateegiaks on luua mahuefekti sisendite ühishangete kaudu. Mahuefekti saavutamine võimaldab pakkuda ühistu liikmetele madalamaid hindu, muutes meid atraktiivsemaks uutele koostööpartneritele.

Taluliit tänab usalduse eest ja ootab väga head ning sisulist koostööd.

Rohkem infot tulundusühistu kohta leiab www.farmin.ee 

 

PRIA põldude haldamise teenuses saab nüüdsest pidada ka elektroonset põlluraamatut

1. aprillist lisandus e-PRIA põldude haldamise teenusesse uus funktsionaalsus, mis võimaldab põlluharijatel elektroonset põlluraamatut (e-põlluraamatut) pidada ka PRIA teenuses.

PRIA otsetoetuste osakonna põldude registri büroo juhtivspetsialisti Evely Veetsmanni sõnul annab uus teenus põlluharijatele, kes ei kasuta mõnda põlluraamatu pidamise teenust pakkuvat eratarkvara või soovivad keskkonda vahetada, võimaluse hakata põlluraamatut pidama PRIA tasuta teenuses. „Teenus võimaldab põlluharijal tegevusi sisestada ning uue hooaja põlde ette planeerida. Praeguseks on välja arendatud esmased põlluraamatu pidamiseks vajalikud funktsionaalsused, mida põlluharijal võib tarvis minna. Keerulisemaid lisafunktsionaalsusi planeerime arendada järgnevate aastate jooksul järk-järgult vastavalt sellele, milliste järele on suurim nõudlus. Seetõttu on meie jaoks väga oluline kõigi kasutajate tagasiside ja kogemused, et teenust vastavalt reaalsele vajadusele täiustada,“ lisab Veetsmann.

Teenuses on võimalik lisada põlde ja niite ning hallata nende geomeetriat ja andmeid, põldude ning niitude andmete faile saab eksportida ja importida. Teenuses saab kasutada ka kõiki PRIA kaardirakenduse tööriistu: eri kaardikihid, geomeetria kontrollid veekaitsevööndite, põllumassiivide, teiste põldude suhtes jms.

Eelkõige tuleb silmas pidada, et põlluraamatu teenus on (taotlus)hooaja põhine. Tänavuseks hooajaks on põldude haldamise teenuses, millele on lisatud ka põlluraamatu funktsionaalsus, vaikimisi kliendile ette antud 2023. hooaja viimane põldude seis. Klient peab andmed üle vaatama ja ajakohastama 2024. aasta olukorrale vastavaks. Samade põldude andmeid kasutatakse pindalatoetuste taotlusvormide täitmisel.

Kõigil elektroonse põlluraamatu pidamisest huvitatud põlluharijatel on hea võimalus PRIA osutatava teenusega tutvuda ning hinnata, kas see vastab tema vajadustele. Siiski tuleb meeles pidada, et keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejad peavad hiljemalt 15. juuliks tegema valiku, kas nad peavad elektroonset põlluraamatut PRIA poolt pakutavas põldude haldamise teenuses või mõnes eratarkvaras.

Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu kohta leiab rohkem infot PRIA kodulehelt. Teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes ning teenuse kasutusjuhendi leiab ka PRIA kodulehelt. Põldude haldamise teenuse ja e-põlluraamatu osas saab abi küsida, helistades PRIA põldude registri infotelefonil 737 7660.

2023 AASTA ASENDUSTALUNIK ON MARE LEPIK

2023 AASTA ASENDUSTALUNIK ON MARE LEPIK

Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba viiendat aastat järjest välja andnud Aasta Parima Asendustaluniku tiitlit. See tunnustus läheb asendustalunikule, kes on tõestanud end tööka ja pühendunud partnerina nii talunike kui ka töödejuhile. Taluliidu poolt korraldatav põllumajandustootjate asendusteenistus on hädavajalik teenus eriti loomakasvatusega tegelevatele peretaludele, võimaldab talupidajatel võtta aega puhkuseks või olla eemal töölt haigestumise korral, teades, et nende talu ja loomad on usaldusväärsetes kätes. Tunnustame ja täname kõiki asendustalunikke, kes aitavad hoida meie põllumajandussektorit tugevana ja jätkusuutlikuna.

Mare teenindab loomakasvatustalusid üle kogu Eesti ning on olnud Taluliidu meeskonna väärtuslik liige juba neli aastat.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse elektroonse põlluraamatu pidamise nõude tähtaeg lükatakse edasi 15. juulile

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks tuleb sellest aastast hakata põlluraamatut täitma elektroonselt. Elektroonse põlluraamatu (e-põlluraamatu) pidamise nõude algustähtaeg lükatakse hetkel kehtivalt 1. aprillilt 15. juulile. Andmeid tagasiulatuvalt sisse kanda ei ole tarvis.

1. aprillil avab PRIA põldude haldamise teenuses võimaluse pidada elektroonset  põlluraamatut. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks võib jätkuvalt pidada elektroonset põlluraamatut soovi korral ka eratarkvaras.

Veeseaduse alusel on põlluraamatu pidamine igale põllumajandusliku tegevusega tegelevale isikule kohustuslik, kuid selle pidamise vorm ja viis on isiku enda valida. E-põlluraamatu kasutamine  PRIA põldude haldamise teenuses võimaldab seda teha lihtsas ja tasuta elektroonses keskkonnas. PRIA e-põlluraamatut on oodatud kasutama ka need põllumehed, kes keskkonnasõbraliku majandamise toetust ei taotle. Lisaks on loomisel ka põllumajandusandmete varamu ehk uus andmekogu, kuhu erinevate e-põlluraamatute andmed hakkavad koonduma. See protsess toimub järk-järgult pikema ajaperioodi vältel.

„Põllumajandusandmete varamu koondab kokku andmed, mille põhjal on nii põllumajandusettevõtjatel kui ka riigil võimalik teha paremaid otsuseid põllumajanduse arengu ja kestlikkuse tagamiseks,“  selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Põllumajandusandmete varamusse kantud andmed võimaldavad pakkuda põllumajandusettevõtjatele andme- ja teaduspõhiseid teenuseid, näiteks väetamis-, lupjamis-, külvi- ja koristusaja soovitusi, mis aitavad põllumeestel keskkonnasäästlikult majandada ning enam kasumit teenida. Lisaks võimaldab keskselt kogutud andmestik tulevikus vähendada põllumeeste halduskoormust.

„Kutsume põllumehi e-põlluraamatut katsetama ning meile andma tagasisidet, mida võtame arvesse teenuse tuleviku arendustegevustes,“ rääkis Pärtel.

PRIA e-põlluraamatu juhend lisatakse aprilli alguseks PRIA kodulehele. Ühtlasi alustab aprillis tööd põldude registri infotelefon, millele helistades saab põlluraamatu kasutamise osas abi küsida. Infotelefoni avanemisest annab PRIA eraldi teada oma kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
28.03.2024

Liitude ühispöördumine: maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine on riigi poolt sõnamurdjalik käitumine

Valitsus soovib järgmisest aastast kaotada maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse. Kuus erialaliitu märgivad regionaal- ja põllumajandusminister Madis Kallasele saadetud pöördumises, et maamaks ei tohi ühelgi juhul tõusta aastas rohkem kui 10%. Säilima peab ka kodualuse maa maksuvabastus.

Eesti Erametsaliit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit selgitavad 26. märtsil ministrile saadetud kirjas, et plaanitavad seadusemuudatused oleks ohtlikult suure mõjuga nii metsanduse kui ka põllumajanduse valdkonnas. Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine puudutaks aga 520 tuhandet koduomanikku.

Metsanduses tooks eelnõu planeeritud kujul vastu võtmine kaasa raietegevuse aktiivsuse kasvu, kuna metsaomandi haldamine muutub kulukamaks.  Põllumajanduses põhjustab maksutõus aga toiduainete kallinemist. Üldisemas vaates annaks eelnõu elluviimine ränga hoobi maaettevõtjate õiguskindlusele ja suunaks maaomanikke omandist loobumise teele.

Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamise tõttu tõusvad kodukulud kasvataks oluliselt hoonete remondivõlga ning töötaks vastu eestlaste kodude energiatõhusateks muutmise eesmärgi täitmisele.

Maksuseaduse eelnõu uue plaani järgi saaksid kohalikud omavalitsused (KOV) maksude tõstmise osas ise otsuseid teha, et oma tulubaasi kasvatada. Eesti Erametsaliidu juhi Jaanus Auna arvates on äärmiselt väheusutav, et maamaksu tõusu piiri kaotamine ei tähendaks enamuse omavalitsuste puhul maamaksu tõstmist maksimaalsele tasemele. Senine praktika kinnitab, et pigem kasutavad KOV-id seadusega antud võimalusi täies mahus.

„Kui mõned aasta tagasi otsustati maadele hakata uut hinda arvutama, siis lubati maaomanikele selgesõnaliselt – ärge muretsege, maamaksu tõusul saab piir ees olema, üle 10% aastas maks tõusta ei saa,“  rääkis ta. Maade hindamine tehtigi ära ja nii on Maa-ameti andmetel metsamaade väärtus tõusnud varasema hindamisega võrreldes 4,6 korda, põllumajandusmaa väärtus aga lausa 22,5 korda.

„Ilma lubatud maksutõusu piiranguta võib maamaksu kasv olla mõnedel juhtudel röögatu. Selline kulude kasv on hoop nii metsakasvatusele kui põllumajandusele. Riik ei tohi oma inimesi petta, anda ebameeldiva otsuse tegemiseks välja lubaduse ja see hiljem tagasi võtta. Kellele siis veel loota, kui isegi oma riiki usaldada ei saa,“ küsis Aun.

Liidud ootavad eelnõu kohta mõjuanalüüsi, mis näitaks muudatusega kaasnevat reaalset kulu just maa tegeliku kasutaja vaatest.

Pöördumine täies mahus SIIN.

OLULINE INFO: Hanede heidutus ja seire

Viimastel aastatel on haneliste arvukus märkimisväärselt kasvanud, põhjustades suuri kahjustusi meie põllumajandusmaadele. Kahjud, mida põllukultuuridele tekitatakse, on muutunud igakevadiseks probleemiks. Hiljutine teade kahjude hüvitamise lõpetamisest on tekitanud põllumajandustootjatele pahameelt. Igakevadine hanede heidutus nõuab põllumeestelt suuri pingutusi, väljaminekuid ning üheselt toimivat lahendust praktiliselt ei ole.

Mis on muutunud?

EPKK ja Taluliit on 2024. aasta algusest pidanud läbirääkimisi haneliste heidutuse efektiivsemaks muutmisest. Töö tulemusena on kliimaministeerium algatanud jahieeskirja muutmise, mille jõustumisel on põllumeestel võimalus haneliste heidutamiseks ka kevadist jahti pidada, loomulikult kombinatsioonis teiste heidutusmeetoditega. Jahipidamine on rangelt kontrollitud keskkonnaameti poolt ning jahipidamiseks tuleb taotleda luba. Vastavalt keskkonnaameti korraldusele on jahti lubatud pidada kuues Eesti maakonnas: Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal ning Põlvamaal. Piirkonnad on keskkonnaameti sõnul valitud vastavalt varasematele suuremat kahju kannatanud piirkondadele. Nimistusse võiks lisada veel ka Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa, kuid esialgu on korraldusest need maakonnad välja jäänud. Põhjus selleks on väike-laukhane peatumine nendes piirkondades ning kahjustuste piirnemine rohumaadega, lisaks on ka nimekirjas olevates maakondades jahipidamine lubatud vaid teatud põllumassiividel. 

Olulised punktid:

Ajavahemik: keskkonnaamet lubab sel aastal alates 15. märtsist kuni 31. maini haneliste letaalse heidutuse teostamist. See tähendab, et sel perioodil võime kasutada jahipidamist, et haned meie põldudelt eemale peletada.

Kus tohib jahti pidada: Jahipidamine on lubatud kuues maakonnas: Harjumaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Tartumaal ning Põlvamaal. Nendes piirkondades on viimase kolme aasta jooksul täheldatud kõige rohkem hanekahjustusi.

Milliseid linde tohib küttida: Jahil võib küttida suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada laglet, kuid ainult külvatud kultuuriga põllumaadel.

Kütitud lindude arv: Iga jahimees tohib ööpäevas küttida maksimaalselt 10 lindu ühelt põllumassiivilt. Oluline on, et kütitud linde ei jäetaks põllule.

Kuidas edasi?

Teavitage Keskkonnaametit kahjustustest: See aitab tulevikus hanekahjusid paremini ohjata. Täpsem info: https://www.keskkonnaamet.ee/taotlused-aruanded/elusloodus-looduskaitse/looma-ja-linnukahjude-taotlused

Seire ja andmete kogumine: Oluline on jälgida hanede liikumist ja kahjustusi. Selleks on Eesti Jahimeeste Selts põllumeeste soovil arendatud hanede seire registreerimisvõimekuse andmebaasis Jahis. Jahist on kasutatud seireandmete esitamiseks riigile juba üle kuue aasta. Jahise äppi saab alla laadida nii Androidi kui IOS-i seadmetele. Lisaks on võimalus andmeid sisestada ka Jahise veebikeskkonna kaudu. Andmete sisestamiseks tuleb siseneda Jahise keskkonda kasutades riikliku autentimisteenust mobiil-ID, smart-ID või ID-kaardi kaudu. Esindusorganisatsioonidele ja ka riigile on väga oluline koguda adekvaatseid andmeid, mis aitavad tulevikus selgelt seisukohtasid kujundada ja andmetega neid toetada.

Kasulikud lingid:

Küsimuste või murede korral pöörduge julgelt Eestimaa Talupidajate Keskliidu või Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poole. 

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest petta

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
27.03.2024

 

Teadlik tarbija ei lase ennast kanamunade valest märgistusest petta

 Müügil olevad kanamunad ja nende pakendid peavad olema nõuetekohaselt märgistatud, et tarbija saaks panna korvi sellisest linnukasvatusettevõttest pärinevad munad, mis vastavad tema eelistusele. Kanamunade tootmisviis peab olema märgitud munakarbile.

Kuna lihavõttepühade eel tõuseb poodides hüppeliselt munade müük, on sobiv aeg üle korrata kanamunade märgistusnõuded ja nende pakenditele kehtivad erimärgistuse nõuded.

Kanamune toodetakse nelja tüüpi linnukasvatusettevõtetes ja neid eristatakse munadele prinditava tootekoodi alusel. Munad märgistatakse nende tootmiskohas ja esimene number koodis tähendab järgmist:

0 – mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad munad – mahekanu ei peeta puurides ja suur rõhk on lindude heaolu tagamisel. Kanad saavad võimalikult liigiomaselt käituda, pääsevad vabaõhualale vähemalt kolmandikul oma elueast ja söövad mahepõllumajanduses lubatud sööta.

1 – vabalt peetavate kanade munad – kanade vabalt pidamine tähendab, et lindudele on tagatud pidev ligipääs piisava suurusega jooksualale, kus nad saavad lisaks ringiliikumisvõimalusele ka siblimissoovi rahuldada.

2 – õrrekanade munad – õrrekanadel on võimalik lindlas vabalt ringi liikuda, nad saavad allapanuga alal siblida, õrre peal istuda ja neil on munemiseks juurdepääs pesale.

3 – puuris peetavate kanade munad – Euroopa Liidus (EL) on kehtestatud kanade puuridele ning nendes koos peetavatele kanadele kindlad tingimused, lähtudes lindude heaolunõuetest. Erinevalt eespool loetletud linnupidamisviisidest ei ole puuris peetavatel kanadel võimalust ringi liikumiseks, siblimiseks ja õrre peal istumiseks.

Tähelepanelik tasub olla väljaspool EL-i ehk kolmandates riikides toodetud kanamunadega, kus loomade heaolustandardid võivad, aga ei pruugi olla vastavuses EL-is kehtivatega. Esimesel juhul peab olema Euroopa Komisjon sellekohase kinnituse avaldanud. Sellistest kolmandatest riikidest pärinevad munad peaksid saama märgistatud samadel alustel EL-is toodetud munadega nii, et munale prinditud esimene number näitab linnukasvatusettevõtte tüüpi, sellele järgnev tähekombinatsioon tootjariigi tunnust (nagu näiteks EE tähistab Eestit, LV Lätit, LT Leedut jne) ning seejärel ettevõtte tunnustamise number.

Kui aga turustatakse mune sellistest kolmandatest riikidest, kus loomade heaolunõuded ei ole veel võrdväärsed meil kehtivatega, kohalduvad erinõuded. Munapakendite välispinnal peavad muust tekstist selgesti eristatavas ja kergesti loetavas kirjas olema märgitud päritoluriik ja märkus „tootmisviis ei vasta EÜ normidele“. Niisuguse erimärgistusega karpides ei tohi munadel peal olla märgistust algusnumbritega 0, 1 või 2, mis tähistab kõrgendatud heaolustandardiga tootmisviise ja oleksid seetõttu tarbijat eksitavad. Kõnealustest kolmandatest riikidest pärinevate munade märgistus tohib alata vaid numbriga 3.

Loe rohkem siit

Loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi saab esitada 15. aprillini

Pressiteade
26. märts 2024

Loomakasvatuse otsetoetuste taotlusi saab esitada 15. aprillini

2. märtsil algas PRIAs loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt. Praeguseks on PRIAle esitatud 1469 taotlust. Toetuste taotlusi võetakse e-PRIAs vastu 15. aprillini.

Ka sel aastal saab esitada taotlust piimalehma kasvatamise otsetoetuse (PTK), ammlehma kasvatamise otsetoetuse (ATK) ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse (UTK) saamiseks.

25. märtsi seisuga on PRIAle laekunud 426 piimalehma, 706 ammlehma ning 337 ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotlust. Jooksvalt on loomakasvatuse otsetoetuste taotluste esitamise statistikaga võimalik tutvuda PRIA kodulehe toetuste statistika lehekülje graafikul „Loomatoetuste taotlemine 2024“. Andmed on esitatud eelmise päeva seisuga.

Taotluste vastuvõtt toimub ainult elektrooniliselt e-PRIAs. Tuletame meelde, et loomakasvatuse otsetoetuste taotlejal tuleb mais algaval pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluste esitamise perioodil e-PRIA kaudu lisaks esitada ka pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlus.

Toetuste sisu ja taotlemise tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda PRIA kodulehelt.

e-PRIA teenuste kasutamise abiinfo on kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Abi saab küsida, helistades PRIA pindala- ja loomatoetuste infotelefonil 737 7679. Võimalik on külastada ka PRIA maakondlikke teenindusbüroosid. Selleks palume eelnevalt broneerida aeg PRIA kodulehekaudu või telefoni teel. Teenindusbüroode kontaktid telefoni teel aja broneerimiseks leiab PRIA kodulehelt. PRIA teenindusbürood on avatud esmaspäevast kolmapäevani kell 9–16.

Loomakasvatuse otsetoetuse ühikumäärad kinnitab PRIA 1. detsembriks 2024. Määramise või taotluste rahuldamata jätmise otsustab PRIA peadirektor hiljemalt 10. detsembriks 2024. Toetuste väljamaksmise tähtaeg on 30. juuni 2025.

Aeg on kiirendada üleminekut ringmajandavale Euroopale

Keskkonnaagentuur
22.03.2024

 

Aeg on kiirendada üleminekut ringmajandavale Euroopale 

Hoolimata Euroopas viimase viie aasta jooksul tehtud seadusandlikest edusammudest, on ringmajandusele üleminekuks vaja veelgi julgemaid meetmeid ja olemasolevate jõulisemat rakendamist. Eile, 21. märtsil avaldatud EEA (European Enivironment Agency) ringmajanduse hetkeseisu hinnangukohaselt vajame otsustavaid meetmeid, et vähendada oluliselt jäätmeid, seada prioriteediks ressursside kasutamise vähendamise, parandada ringlussevõtu määra ja selliste toodete kasutuselevõttu, mis on algusest peale kavandatud ringluse jaoks.

Euroopa Liidu ringmajanduspoliitikat on viimastel aastatel tugevdatud, kuid et kiirendada ringmajanduse reaalset kasutuselevõttu Euroopas, peab see siiski muutuma siduvamaks ja sihipärasemaks. See tähendab, et praegusest jäätmetele keskendumisest tuleb edasi minna ja tegeleda otsesemalt ressursside taaskasutusele võtuga. Ressursikasutuse või materjalijälje võimalike tulevaste eesmärkide seadmise taga peituvaid eeliseid ja võimalusi, kuidas kiirendada üleminekut ringlusmudelile, on selgitatud EEA aruandes “Ringmajanduse kiirendamine  Euroopas – seisund ja väljavaated 2024”.

Ringmajanduse arendamine on oluline osa Euroopa Liidu jõupingutustest kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja saastamise vastu võitlemisel. EEA aruandes analüüsitakse põhjalikult, kuidas ELil läheb ringmajandusele üleminekul ja ELi rohelise kokkuleppe raames toimunud tugeval poliitilisel tõukel, analüüsitakse võimalusi ja väljavaateid selle edasiseks kiirendamiseks.

 

Senine edu on olnud segane

Euroopa suur sõltuvus loodusvaradest materjalide, toidu ja kütuse hankimise kujul toob kaasa märkimisväärse keskkonna- ja kliimamõju. Aruandes öeldakse, et pärast varasemat ressursitarbimise järsku kasvu on see suundumus viimastel aastatel siiski stabiliseerunud. ELi ressursitarbimise ja majanduskasvu vahel on täheldatud tagasihoidlikku lahtisidumist: materjalide kogutarbimine on veidi vähenenud, samal ajal kui ELi sisemajanduse koguprodukt (SKP) on kasvanud. Suureneb aga Euroopa sõltuvus mõnede kriitiliste toorainete, metallimaakide ja fossiilsete kütuste tarnete osas ülemaailmsest impordist, mis on tingitud keerulisemast geopoliitilisest olukorrast.

EL on kasutusel meetmed, mis võimaldavad üleminekut ringmajandusele, see tähendab et liigutakse edasi praegustest “lineaarsetest” tootmis- ja tarbimismudelitest. Ümberkujundamine on sätestatud ringmajanduse tegevuskavas, mis on üks peamisi Euroopa rohelise kokkuleppe üks osasid. Viimastel aastatel on Euroopas tehtud positiivseid edusamme ringlussevõtu suunas, näiteks on suurenenud ringlussevõtu määrad ning jagamismajanduse ja muude ringlussevõtuga seotud ärimudelite tekkimine. 

Ringlussevõtu määr 2022. aastal on 11,5% – seega on Euroopa ringlussevõetud materjalide osakaal suurem kui teistes maailma piirkondades. Siiski on ELis edusammud olnud aeglased ja me oleme veel kaugel eesmärgist kahekordistada liidu ringlussevõtu määra 2030. aastaks.

EEA aruandes märgitakse, praeguste ringlussevõtu eesmärkide saavutamise tõenäosus lähiaastatel on väike või mõõdukas.

Aruandes selgitatakse siiski, et paljud ringmajanduspoliitikad on veel suhteliselt uuedja mõned neist ei ole riiklikul tasandil veel täielikult kasutusele võetud. Lisaks sellele võtab nende meetmete mõju jõudmine ärimudelite, tarbimisharjumuste ja lõppkokkuvõttes ka meie ressursikasutusviiside muutumiseni aega. Kuid lisaks olemasolevate poliitikameetmete rakendamisele saab teha veel rohkem.

Tulevased meetmed

Aruandes käsitletakse ka võimalikke tulevikumeetmeid, näiteks eesmärkide seadmist ja kvaliteetsema ringlussevõtu edendamist, mille puhul materjalid säilitavad oma esialgse funktsiooni ja väärtuse võimalikult kaua, et edendada ELi ressursisõltumatust ja vähendada nende importi. Lisaks ökodisaini põhimõtete rakendamisele on oluline ka ringluse suurendamine toodete kasutamise ja eluea maksimeerimise teel, kasutades neidkorduvkasutamise, parandamise ja taastöötlemise kaudu.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka tooraine tarnimise ökonoomikale. See tähendab, et tooraine stiimulite ja hindade puhul võetaks arvesse selle keskkonnamõju ning et ringlussevõetud materjalidel oleks parem tee majandusse tagasiviimiseks. Nende muudatuste aluseks on vajadus vähendada toodete tarbimist praeguselt mittesäästvalt tasemelt, kuid kahjuks liiguvad praegused suundumused ELis vastupidises suunas. ELi tulevase poliitika jaoks on palju võimalusi. Arvesse tuleb võtta käimasolevaid uuringuid tarbijate nõudluse kohta, seda kuidas muuta tarbijate käitumist ja integreerida õiglase ülemineku põhimõtteid tulevastesse meetmetesse.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul on suureneva elanikkonna ja erinevate toodete nõudluse tingimustes tooraine taaskasutus möödapääsmatu. Taaskasutuse hõlbustamiseks on Keskkonnaagentuur koostanud ülevaate “Jäätmete ringlussevõtu võimekuse analüüs“.

„Eestis on probleemiks nii liigne jäätmeteke kui liigiti kogumine. Arendamisel on jäätmemudel, millega soovime pakkuda optimaalse ja inimesele liigiti kogumist mugavalt võimaldava kogumissüsteemi kontseptsiooni,“ ütleb Ala.

Lisaks on Keskkonnaagentuuris valmimas ehitus- ja lammutusjäätmete käitluse uuring, mille üheks eesmärgiks on anda sisend liigiti kogumise arendamiseks Eestis. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutus on suur, ligi 90 %, kuid materjalide ringlussevõtt vaid 30 % ringis. Liigiti kogumine annab kvaliteetsema jäätmematerjali, mille ringlussevõtt on lihtsam ja tulemuslikum.

Muud peamised järeldused EEA aruandest “Ringmajanduse kiirendamine  Euroopas – seisund ja väljavaated 2024”.

  • Olemasolevate toodete kasutusväärtuse ja -funktsiooni suurendamine  eeldab oluliselt suuremat toote kasutusintensiivsust ja palju pikemat kasutusiga.
  • On ebatõenäoline, et 2030. aastaks on võimalik saavutada jäätmetekkemärkimisväärset vähendamist. Jäätmete ringlussevõtt on aja jooksul suurenenud, kuid viimastel aastatel on see stagneerunud.
  • Ringmajanduse suuremahuline edu sõltub suuresti sellest, kas kvaliteetsete sekundaarsete toorainete märkimisväärsed kogused suunatakse tagasi tootlikusse kasutusse.
  • Euroopa üksi ei suuda ohjeldada ülemaailmses ulatuses toimuvat mittesäästvat ressursikasutust, mistõttu on hädavajalik tugev ülemaailmne ressursikasutuse ja ringmajanduse juhtimisraamistik.