Riik toetab maapiirkonna ettevõtete arengut kokku 30 miljoniga

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Pressiteade
21. märts 2024

Riik toetab maapiirkonna ettevõtete arengut kokku 30 miljoniga

Regionaalminister Madis Kallas kinnitas maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetuse tingimused. Toetuse eesmärgiks on aidata ettevõtjatel luua linnapiirkondadest väljas uusi töökohti ja seeläbi luua inimestele paremaid eeldusi maal elamiseks. Maksimaalne toetuse suurus ühe ettevõtja kohta on 200 000 eurot ning toetuse osakaal on 40% abikõlblikest kuludest.


„Mul on hea meel, et meil on võimalik toetada investeeringuid, mis aitavad luua maapiirkonda juurde uusi atraktiivseid töökohti,“ ütles regionaalminister Madis Kallas. „Maapiirkondade majanduslik areng ning inimeste sissetulekud ja elukvaliteet sõltuvad suuresti just maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimest,“ lisas ta. „Toetuse kaugem mõju on selles, et tänu uutele atraktiivsetele töökohtadele linnast väljas tekiks näiteks noortel peredel, kvalifitseeritud spetsialistidel või kõrgharidusega töötajatel edaspidi motivatsioon ja võimalus elada ning töötada maapiirkonnas,“ nimetas regionaalminister.

Toetatakse investeeringuid, mis on seotud ettevõtte jaoks uudse tehnoloogia kasutusele võtmisega, tootmise ja teenuse digitaliseerimisega või energiasäästlike lahenduste rakendamisega. Toetuse oodatavaks tulemuseks on uute hästi tasustatud töökohtade lisandumine maapiirkonnas tänu ettevõtete konkurentsivõime suurenemisele. Toetust saab kasutada materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks ja ehitiste ehitamiseks.

Taotlejaks saab olla kuni 49 töötajaga ettevõtja, kelle aastane müügitulu kahel eelneval aastal on olnud vähemalt 40 000 eurot. Taotlejal peab kahel eelneval aastal olema aastaringselt olnud tööl vähemalt üks töölepinguga töötaja. Toetust saab kasutada projekti elluviimiseks taotleja püsivas tegevuskohas maapiirkonnas väljaspool Tallinnaga piirnevaid Harku, Saue, Saku, Kiili, Rae, Jõelähtme ja Viimsi valdasid.

Toetatakse projekte, mis pole seotud põllumajanduse, metsanduse ega kalandusega, sest nende valdkondade jaoks on olemas eraldi toetusmeetmed.
Toetuse väljamaksmise eelduseks on vähemalt ühe uue täiendava töökoha loomine projektiga seotud püsivasse tegevuskohta maapiirkonnas ning töölepingu sõlmimine sellele töökohale võetud töötajaga.

Toetuse taotluste vastuvõttu alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 2024. aasta III kvartalis. Täpne taotluste vastuvõtu aeg avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ning lisaks ka PRIA kodulehel ja PRIA e-infokirjas. Taotlusi võetakse vastu e-PRIA kaudu ja taotlusi saab esitada jooksvalt. Täpsem info toetuse tingimuste kohta avaldatakse PRIA kodulehel hiljemalt aprillis.

Reedel jõuab Eesti kohale Islandi vulkaanipurskest alguse saanud vääveldioksiidi pilv

Keskkonnaagentuur
21.03.2024

 

Reedel jõuab Eesti kohale Islandi vulkaanipurskest alguse saanud vääveldioksiidi pilv

17. märtsil toimus Islandil Reykjanesi poolsaarel vulkaanipurse. Alates detsembrist piirkonnas esinenud neljast registreeritud purskest on see olnud suurim. Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) on jälginud Euroopa poole suunduvat vääveldioksiidi (SO2) pilve.

CAMS atmosfääri koostise prognoos põhineb satelliitide vaatlusandmetel ning sisaldab infot SO2 hulga kohta atmosfääris. Vulkaanipursked on SO2 oluline allikas. Pärast purset tehtud prognoos Islandi kohta näitab suurenenud SO2 koormusega (kuni 10 Dobsoni ühikut) pilve liikumas Põhja-Atlandilt üle Iirimaa ja Ühendkuningriigi, selle saabumist neljapäeval Skandinaaviasse ja siirdumist üle Läänemere. Pilv jõuab reedel Balti riikide, Poola ja Kirde-Venemaa kohale.

CAMS vanemteadur Mark Parrington: „Eelmiste pursetega ei kaasnenud nii palju SO2 emissioone, et seda oleks saanud vaadelda ja meie süsteemidesse assimileerida. Seekord on SO2 hulk selgelt vaatlusandmetes näha ja me jälgime hoolega pilve tema teekonnal üle Põhja-Euroopa, kuigi me ei oota sellelt mingit mõju õhukvaliteedile või kliimale.“

CAMS direktor Laurence Rouil: “Vulkaanipursked ja suurte väävliühendikoguste väljalase võivad mõjutada mitte ainult regiooni õhukvaliteeti, vaid ka globaalseid protsesse nagu näiteks osooni hulka stratosfääris. Islandi vulkaanipurske mõjud atmosfäärile ei ole aga nii tõsised, kuid peame siiski oluliseks olukorda jälgida.“

CAMS SO2 prognoos ennustab pilve teekonda järgmise viie päeva jooksul Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) Integreeritud Prognooside Süsteemi põhjal. Prognoosi uuendatakse iga 12 tunni tagant. ECMWF rakendab CAMS teenust Euroopa Liidu nimel. CAMS prognoosid näitavad gaasilist SO2 atmosfääris, kuid ei paku infot vulkaanilise tuha kohta, mis kuulub Vulkaanilise Tuha Nõuandva Keskuse (VAAC) vastutusalasse.

KUTSE INFOPÄEVALE: Pindala ja loomatoetused 2024

Pärnus toimub infopäev talupidajatele, kus jagatakse infot mida peab teadma 2024. aasta pindala ja loomatoetustest kohta.

9. aprillil 2024 korraldab Pärnumaa Talupidajate Liit Pärnus, aadressil Roheline tn 1 (Nooruse maja), põhjaliku infopäeva, mis keskendub 2024. aasta pindala- ja loomatoetustele. Üritus algab kell 10:00 ja kestab planeeritult kuni 14:00.

Infopäeval jagatakse talupidajatele teavet nii uute toetuste avanemise, tingimuslikkuse nõuete, otsetoetuste kui ka Maaelu MAK pindala- ja loomatoetuste kohta. Lisaks jagatakse kogemusi 2023. aasta taotlusperioodist, et õppida varasematest taotlemise ja järelevalve toimingutest.

Osalejad saavad võimaluse kuulata valdkonna ekspertide, Olavy Sülla ja Hillar Lilleste, nõuandeid ja kogemusi. Lisaks on ette nähtud väike kohvipaus, et osalejatel oleks võimalus omavahel suhelda ja kogemusi vahetada.

Infopäeva osalustasu on Pärnumaa Talupidajate Liidu liikmetele 30 eurot pluss käibemaks ja teistele osalejatele 50 eurot pluss käibemaks. Oluline on märkida, et osalemine on võimalik ainult eelregistreerimisega, millele järgneb arve väljastamine registreerimisaluse põhjal. Maksta on võimalik ainult ülekandega, kuna sularahas tasumise võimalus puudub.

Registreerimine on avatud SIIN

Lisainfot ürituse ja registreerimise kohta saab telefoninumbril 56605964.

Räägime metsateemadel suud puhtaks – valminud on saade „Andmete köögipool – mets“

Keskkonnaagentuur
21.03.2024

Räägime metsateemadel suud puhtaks – valminud on saade „Andmete köögipool – mets“

Eestis on ligi 2,3 miljonit hektarit metsa. Seoses kasvuhoonegaaside, rohemajanduse ja elurikkusega on metsandus tõusnud viimastel aastatel rambivalgusesse. Jah, inimesed ei ole masinad ja on loomulik, et igaühel on oma arvamus – mõni vaatab, et meie metsa kasutatakse liiga intensiivselt; teine arvab aga, et ressurss jääb kasutamata. Siis on metsaomanikud, kellelt oodatakse tooret või hoopis ökosüsteemiteenuseid ja siis oleme meie – andmekogujad, kellelt tahetakse usaldusväärset statistilist infot Eesti metsade kohta.

Keskkonnaagentuuri esimeses „Andmete köögipool“ saates räägime, milliste andmete pealt Eesti metsastatistikat välja anname ja kuidas seda kogume. Avame Eesti statistilise metsainventuuri (SMI) tagamaid ja mõtiskleme selle üle, miks on lihtne rünnata andmekogujat- ja meetodit. Räägivad Keskkonnaagentuuri metsandusstatistika juhtivspetsialist Mati Valgepea ja metsaosakonna juhataja Taivo Denks, vestlust juhib arenduse ja teenuste funktsioonijuht Rainis Uiga.

Täispikast (45 min) saatest valmis ka lühem versioon, mida saab samuti vaadata Keskkonnaagentuuri YouTubest või ka Facebookist(subtiitritega).

Kena rahvusvahelist metsapäeva ja põnevat kuulamist!

Tänavune meteoroloogiapäev pöörab tähelepanu nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nendega kohanemisele

Keskkonnaagentuuri pressiteade
18. märts 2024

Tänavune meteoroloogiapäev pöörab tähelepanu nii kliimamuutuste leevendamisele kui ka nendega kohanemisele

Iga aasta 23. märtsil tähistatakse ülemaailmset meteoroloogiapäeva. Meteoroloogiapäeva eesmärk on tutvustada riiklike meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistuste panust ühiskonna turvalisuse ja heaolu tagamisel.

Meteoroloogiapäevaks valitakse teema, mis peegeldab päevakajalisi ilma, kliima ja veega seotud probleeme. Käesoleval aastal on fookuses tegevused, mis toetavad nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist.

22. märtsil algusega kell 10 toimub Keskkonnaagentuuri korraldatud konverents, mis kannab pealkirja „Kliimategevuste eesliinil”.

Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala sõnul on agentuur just üks selline asutus, kes toetab kliimategevusi, pakkudes andmeid, et hinnata olukorda ning anda soovitusi edasiseks tegutsemiseks. „Keskkonnaagentuur kogub, jagab ja analüüsib ilma- kliima- ja keskkonnaandmeid. Meie kasutuses on andmed seirevõrgust, radaritelt ning satelliitidelt. Pingutame selle nimel, et meie süsteemid oleksid kaasaegsed, andmed kvaliteetsed ning teenused toetaksid nii majandustegevust, kui panustaksid inimeste turvalisuse tagamisse. Meie kogutud andmed aitavad ühtlasi mõista, mis kliimaga toimub ning kuidas see on muutunud. Kliimamuutustega kohanemise seisukohalt on äärmiselt oluline ka õigeaegsete ja asjakohaste ilmahoiatuste jõudmine kõigi inimesteni,“ sõnas Taimar Ala.

Konverentsil astuvad üles erialaspetsialistid ja -teadlased, kes räägivad avaandmetest, hoiatussüsteemi kaasajastamisest, globaalsest soojenemisest, tulevikukliima prognoosimisest ning Läänemere seisundist. Aruteluringis saavad sõna erinevate valdkondade esindajad, et rääkida, kuidas ilm ja kliima meid päriselt mõjutab ning millised andmed ja teenused saavad meid abistada ilma ja kliimaga seotud väljakutsetega kohanemisel ja nende seljatamisel.

Kõik huvilised saavad konverentsil osaleda 22. märtsil kell 10.00 – 14.15. Küsimusi on võimalik esitada veebilehe vahendusel. Konverentsi moderaator on Taimar Ala.

Taust: Keskkonnaagentuur vastutab Eestis ilmaprognooside ja -hoiatuste koostamise ning nende edastamise ja kättesaadavaks tegemise eest. Ilmainfot saavad muuhulgas ka lennundus- ja laevandusettevõtted, kelle tegevustes ilm olulist rolli mängib.

Keskkonnaagentuur korraldab seiret, jagab andmeid ning analüüsib keskkonnas toimuvat. Terviklik vaade loob eeldused teadmistepõhiste otsuste kavandamiseks riigis, ettevõtluses ja elanike igapäevaelus – selleks, et säilitada turvaline, puhas ja mitmekesine elukeskkond.

Meteoroloogiapäeva toimumist on rahastatud projektist “Implementation of national climate change adaptation activities in Estonia”, mida rahastatakse Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programmist LIFE.

Ajakirjanikud on oodatud osalema!

Avatud talude päev kutsub talusid osalema

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
18.03.2024
 
Avatud talude päev kutsub talusid osalema
 
Avatud talude päev toimub tänavu 20.–21. juulini ning tähistab oma 10 aasta juubelit. Kõik talud üle Eesti on väga oodatud end üritusele kirja panema, et tutvustada kohalikku toidutootmist ja maaelu.
„Avatud talude päev on hea võimus väärtustada ja tuua esile Eesti toidutootjaid, kes kasvatavad meile tervislikku toitu kodu lähedal. Mida lähemalt tuleb toit, seda parem loodusele. Kvaliteetne kohalik toit on suur väärtus nii inimeste tervise, keskkonnahoiu kui ka toidujulgeoleku vaates. Tänan kõiki Eesti põllumajandustootjaid nende väga vajaliku töö eest,“ selgitas regionaalminister Madis Kallas.
Tamme talu ürdiaed Pärnumaal on avatud talude päeval osalenud igal aastal. „Meie jaoks on südasuvi parim aeg, sest taimed on siis kõige paremas kasvufaasis. Sel ajal on inimestel neid kõige huvitavam vaadata ja hea kaasa noppida. Tutvustame igal aastal oma tooteid ning oleme korraldanud töötubasid sellest, kuidas taimi korjata. Pakume külalistele degusteerimiseks oma tee- ja ürdisegusid, moose ja tuliseid hoidiseid. Kui inimesed tulevad ise koduõuele kohale, siis oleks patt neile oma tooteid mitte tutvustada ja pakkuda,“ selgitas Tamme talu ürdiaia perenaine Heli Viedehof.
Avatud talude päeva korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Maaelu Teadmuskeskus.
Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel. Registreerimine kestab kuni 31. maini 2024.

Maaelu Teadmuskeskuse direktorina jätkab Andre Veskioja

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.03.2024

Maaelu Teadmuskeskuse direktorina jätkab Andre Veskioja

Veskioja järgmise viie aasta põhifookuses on põllumajandussektori innovatsiooni ja konkurentsivõime toetamine Maaelu Teadmuskeskuses välja töötatud praktiliste lahenduste kaudu.

2019. aastal ühe Maaelu Teadmuskeskuse eelkäija, Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktorina alustanud Veskioja on oma tööga edukalt toime tulnud.Tema ametiaega jäi kahe põllumajanduse jaoks olulise asutuse, Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Põllumajandusuuringute Keskuse ühinemine Maaelu Teadmuskeskuseks.

„Seni seatud eesmärgid on Andre juhtimisel saavutatud. Keskus on terviklik ja panustab rahvusvahelisse koostöösse, aga mis kõige olulisem, koostöössenii põllumajandussektoriga kui ka Eesti ülikoolidega. Seda oleme tahtnud ja seda on ta ka suutnud teha. Andre käe all on asutuse arengut selgelt näha ja selle maine on ettevõtjate silmis märgatavalt tõusnud,“ kommenteeris regionaalminister Madis Kallas Veskioja jätkamise tagamaid.

Veskiojal on järgmise viie aasta katsumustest ja võimalustest juba selge ettekujutus olemas. „Tänan mulle usaldatud võimaluse eest jätkata Eestipõllumajanduse arengusse panustamist! Maaelu Teadmuskeskusel on Eesti põllumajanduse edukuses ja elujõus kanda oluline roll. Järgmise viie aasta prioriteet on see, kuidas praktiliste lahendustega toetada sektori konkurentsivõimet ja ergutada innovatsiooni,“ rääkis METKi direktorina jätkav Andre Veskioja.

Andre Veskioja peab üheks oma senise aja suuremaks saavutuseks uute inimeste toomist asutusse Tema ametiajal on värvatud ennast mujal tõestanudtippspetsialiste ja toetatud nooremteadurite tulekut METKi, et nad seoksid enda doktorikraadi tööga keskuses. Järelkasv on tema hinnangul oluline, et METK saaks olla ka tulevikus heaks partneriks põllumajandussektorile ja riigile.

Andre Veskioja uus ametiaeg algab 2. mail 2024. Tööleping sõlmiti viieks aastaks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel valmis süsiniku jalajälje hindamise tööriist põllumajandussektorile

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
13.03.2024

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel valmis süsiniku jalajälje hindamise tööriist põllumajandussektorile

Tööriista esimest versiooni saavad katsetamiseks kasutada taimekasvatuse, loomakasvatuse või segapõllumajandusega tegelevad ettevõtted oma süsiniku jalajälje hindamiseks nii ettevõtte kui ka toote tasandil. Tööriist ei sea piiranguid ettevõtte suurusele: seda saavad kasutada nii suured kui ka väikesed tootjad.  

„Tööriist aitab põllumajandustootjatel teha rohepöördes esimese sammu   ̶  mõista, mis on nende taime- või loomakasvatuse kasvuhoonegaaside heide ja saada ühtlasi aimu, kuidas ettevõtte tasandil süsiniku jalajälje hindamine üldse käib. Sealt edasi on võimalik juba planeerida edasisi tegevusi heite vähendamiseks ning leida viisid, kuidas ettevõtte tasandil kliimaneutraalsuse suunas liikuda,“ selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.

Loomakasvatuses võimaldab tööriist hinnata piima- ja lihaveiste, sigade, lammaste, broilerite ja munakanade, partide ja kalkunite kasvatamisega seotud kasvuhoonegaaside heidet.  Taimekasvatuses saab hinnata tali- ja suvinisu, kaera, tali- ja suviodra, tritikale ja rukki kasvatamisega seotud süsiniku jalajälge. Veel on võimalik uurida tali- ja suvirapsi, talirüpsi ning oa ja herne kasvatamisega seotud süsiniku heidet. Köögivilja-, marja- või puuviljakasvatusega tegelevate ettevõtete süsiniku jalajälge see tööriist paraku hästi hinnata ei võimalda, ehkki mitu heitekategooriat on ka neil võimalik tööriistaga katta.

„Ettevõtte tasandil süsiniku jalajälje hindamiseks on kasutatud GHG protokolli (Greenhouse Gas Protocol) metoodikat, mis on maailmas enimkasutatud metoodika organisatsiooni süsiniku jalajälje hindamiseks. Toote jalajälje hindamisel on lähtutud ISO standarditega sätestatud olelusringi hindamisest. See võimaldab hinnata keskkonnamõjusid kogu toote elutsükli ulatuses alates toormaterjalide hankimisest, nende töötlemisest kuni kasutusjärgse käitluseni,“ rääkis projekti eestvedaja Sandra Salom.

Süsiniku jalajälje hindamise tööriista lõi Sustinere OÜ. Süsiniku jalajälje hindamise tööriista ning täiendava info ja juhendi leiab portaalist teabesalv.pikk.ee

Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava

Koostöös pakendidisainerite ja toidutööstuse esindajatega on välja töötatud “Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava”.

Hea tava eesmärk on anda märgistuse koostajale ja kujundajale praktilisi soovitusi hästi nähtava ning loetava märgistuse loomiseks. Materjalis käsitletakse loetavust mõjutavaid tegureid, eeskätt teabe asukoha, selle paigutuse ja esitusviisi, tüpograafia ning pakendite ja trükitehnikaga seonduvat. Mõistele „loetavus“ antakse täpsem sisu visuaalsete ja illustratiivsete näidetega.

Materjali on koostanud, kujundanud ja visualiseerinud Koor OÜ koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Põllumajandus- ja Toiduametiga. Soovitame materjali alla laadida ja avada PDF-lugejas (nt Adobe Acrobat Reader).

28.02.24 salvestatud videoloengus tutvustavad materjali ja annavad soovitusi pakendidisainile spetsialiseerunud agentuuri KOOR ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.

Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava 2023

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

Põllumajandus- ja Toiduamet
PRESSITEADE
7.03.2024

  

Mahetootmisega alustajad saavad hakata esitama tunnustamise taotlusi

Mahepõllumajandusliku esmatootmise ja mesindusega alustajad saavad Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) esitada 10. märtsist kuni 10. aprillini tunnustamise taotlusi. Tunnustuse olemasoluta ei tohi tooteid mahedana turustada.

Taotlusi saab esitada REM-i kliendiportaalis, e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna piirkondliku esinduse ametnikule või esinduses kohapeal, leppides kohtumisaja eelnevalt kokku. Piirkondlike esinduste kontaktid on leitavad PTA kodulehelt. Koos tunnustamise taotlusega on vaja esitada tootmisüksuste ja tegevuste kirjeldus ning ennetus- ja ettevaatusmeetmete plaan.

„Mahedana võib turustada tooteid üksnes ettevõtja, kellel on vastav tunnustus. Kõigil käesoleval aastal mahetootmisega alustada soovivatel ettevõtjatel avaneb võimalus oma tegevus registreerida ja saada vastav tunnustus,“ kommenteeris PTA mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialist Olvia Laur.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) toetust taotlevad ettevõtjad ei pea PTA-le põldude andmeid esitama, vaid saavad kliendiportaalis teha vastava märke „Palun võtke minu põldude andmed PRIAst“. PRIA-st toetust mittetaotlevad ettevõtjad peavad kliendiportaali sisestama kogu ettevõtte kasutuses olevate põldude andmed või lisama taotlusele taimekasvatusplaani.

Täiendava info ja vajalikud dokumendivormid leiab ettevõtja PTA kodulehelt.

Õigusaktide parema arusaadavuse huvides on Mahepõllumajanduse Koostöökogu poolt koostöös PTA mahepõllumajanduse osakonna peaspetsialistidega koostatud juhendmaterjal „Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale 2023“.

Taotluse esitamisel on vaja tasuda riigilõiv, mis koosneb 62 euro suurusest püsiosast ja muutuvosast, mis sõltub kontrollitava maa suurusest. Selleks on 1,5 eurot põllumajandusmaa hektari kohta või korjeala puhul 24 eurosenti hektari kohta. Riigilõivu maksimaalne summa on 5000 eurot. Selle summa ületamise korral riigilõivu juurde tasuma ei pea.

Riigilõivu kohta leiad infot PTA veebilehelt.