Euroopa Parlament Pressiteenistus
PRESSITEADE 30.05.2018
Pärast 2020. aastat peab ELi põllumajanduspoliitika olema arukam, lihtsam, õiglasem ja jätkusuutlikum, samas ka hästi rahastatud ja tõepoolest ühine, ütlevad saadikud 30.mail vastu võetud resolutsioonis.
Saadikud leiavad, et põllumajanduspoliitika raamistikus peab liikmesriikidel olema mõistlikul määral paindlikkust, et tagada põllumajandusettevõtjatele võrdsed tingimused. Samas ei nõustu parlamendiliikmed ühise põllumajanduspoliitika võimaliku taasriigistamisega, mis suurendaks konkurentsi tasakaalustamatust ühtsel turul.
Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) peab põhinema tugevatel ühistel ELi eeskirjadel, eesmärkidel, näitajatel ja kontrollidel, mille alusel saaksid liikmesriigid välja kujundada oma riiklikud strateegiad.
ELi põllumajanduspoliitika peaks edaspidi toetama pigem tulemuslikkust kui nõuetele vastavust, aga põllumajanduslik tegevus peaks kõigis liikmesriikides vastama samadele ELi standarditele ja nende rikkumine peaks endaga kaasa tooma samasuguseid karistusi, leiavad parlamendiliikmed.
Lisaks ohutute ja kvaliteetsete põllumajandustoodete tootmise toetamisele peaks ühine põllumajanduspoliitika toetama üleminekut kestlikkusele ning kõigi Euroopa põllumajandusettevõtete integreerimist ringmajandusse. Samuti peaks ÜPP edendama uuendustegevust, teadusuuringuid ja moderniseerimist põllumajandussektoris.
ÜPP tulevane struktuur võimaldab neid eesmärke täita üksnes siis, kui sellele tagatakse piisav rahastus, ütlevad parlamendiliikmed ja kutsuvad seetõttu säilitama järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames põllumajanduspoliitika eelarve samal tasemel või seda suurendama.
Parlamendiliikmed soovivad samuti, et:
- otsetoetuseid rahastataks täielikult ELi eelarvest;
- otsetoetuste arvutamise süsteem muudetaks tänapäevasemaks, luues kogu ELi hõlmav ühtne toetuste arvutamise meetod;
- tagataks, et toetus on suunatud tegelikele põllumajandustootjatele, keskendudes sellistele tootjatele, kes tegelevad elatise teenimiseks aktiivselt põllumajandusega;
- otsetoetuste puhul tagataks, et need jaotuvad liikmesriikide vahel õiglaselt, võttes arvesse summasid, mida liikmesriik on saanud ja ka tootmiskulude ja ostujõu erinevusi;
- suurtele põllumajandusettevõtetele antavale toetusele peaks olema seatud ELi tasandil otsustatav piirmäär;
- rohkem vahendeid suunataks maaelu arengu toetamiseks,
- rohkem toetataks noori põllumajandustootjaid ja põllumajanduspoliitika toetaks tõhusamalt, õiglasemalt ja kiiremini tootjaid, et toime tulla hinnavolatiilsuse ja sissetulekute kõikumisega.
Resolutsioonis esitab parlament oma seisukohad ELi põllumajanduspoliitika reformimiseks. Euroopa Komisjon esitab oma seadusandlikud ettepanekud reformiks ootuste kohaselt reedel, 1. juunil. Ettepanekud peavad läbima seadusandliku tavamenetluse Euroopa Parlamendis ja ELi Nõukogus.
Raportöör Herbert Dorfmann (EPP, IT): “Tulevases ELi põllumajanduspoliitikas vajame ambitsioonikaid eesmärke. Peame tagama toidu varustuskindluse ELi kodanikele. Samuti peame toetama noori põllumehi ja innovatsiooni ning olema valmis reageerima olukordades, kus põllumajandustootjad seisavad silmitsi turutingimuste kiire muutumisega. See saab juhtuda vaid juhul, kui meil on ühine põllumajanduspoliitika ja see on piisavalt rahastatud. See on see, mille eest seisame põllumajanduspoliitika reformi käigus.”
Lisainfo:
Vastuvõetud tekst (30.05.2018)
Videosalvestis arutelust (28.05.2018)
Menetlusdokumendid
EPRS taustainfo: ELi ühine põllumajanduspoliitika pärast 2020. aastat
Tasuta foto-, video-, ja audiomaterjal
