Euroopa Parlament
Parlament tahab lubada sordiaretuses uute genoomikameetodite kasutamist
-
EL tahab võrdsustada osa uute genoomikameetodite abil aretatud taimi tavataimedega, kuid nii sellised taimed kui ka nendest valmistatud tooted tuleks eraldi märgistada.
-
Liikmesriigid peaksid vastutama selle eest, et uute genoomikameetodite abil aretatud taimed ei satuks tahtmatult muude kultuuride hulka.
-
Euroopa Toiduohutusamet on UGMide ohutust hinnanud.
Euroopa Parlament tahab muuta toidusüsteemi kestlikumaks ja kliimakindlamaks ning võrdsustada selleks mõned uute genoomikameetodite abil aretatud taimesordid tavataimedega.
Praegu kehtivad kõigile uute genoomikameetodite (UGM) abil aretatud taimesortidele samad reeglid nagu geneetiliselt muundatud organismidele (GMO). Nüüd valmistub parlament alustama liikmesriikidega läbirääkimisi määruse üle, mis jagaks UGM-taimed kahte rühma. Esimese rühma UGM-taimi hakataks käsitama tavataimedega võrdsena ja neile ei kehtiks enam GMOsid käsitlevad õigusaktid. Ülejäänud UGM-taimed jääksid teise rühma ja neile kehtiksid ka tulevikus rangemad reeglid.
Kõik UGM-taimed, nendest valmistatud tooted ning nende seemnepakendid tuleks edaspidi siiski eraldi märgistada ning mahetootmises ei tohiks UGM-taimi kasutada, kuna ei ole veel kindel, et need selleks sobivad. Komisjon peaks esitama seitse aastat pärast määruse jõustumist aruande selle kohta, kuidas on muutunud tarbijate ja tootjate suhtumine uutesse meetoditesse.
Määrusega tahetakse edendada täiustatud taimeliikide aretamist, mis on kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelised, annavad rohkem saaki, vajavad vähem väetist ja on kahjurikindlamad. Laiem eesmärk on muuta Euroopa toidusüsteem kestlikumaks ja vastupidavamaks.
Esimese rühma UGM-taimed
See, kas UGM-taime loetakse tavataimedega võrdseks või mitte, sõltuks sellest, kui mitu ja kui suurt muudatust on taime geneetilises materjalis sordiaretuse käigus tehtud. Ettepaneku kohaselt tuleks esimese rühma UGM-sortidest tuleks koostada täielik ja kõigile kättesaadav nimekiri.
Teise rühma UGM-taimed
Teise rühma UGM-taimedele peaksid endiselt kohalduma ELi GMOsid käsitlevad õigusaktid. Need on ühed rangemad maailmas ning nõuavad tootjatelt muu hulgas kasvatusluba.
Kuna ka teise rühma UGM-taimed võivad aidata muuta toidusüsteemi kestlikumaks, oleks vaja kiirendada nende riskide hindamise menetlust. Üldjoontes tuleks aga jääda pigem ettevaatlikuks.
UGM-taimi patentida ei saa
Parlament tahab täielikult keelata UGM-taimede, taimse materjali, taimeosade ning neis sisalduva geneetilise informatsiooni ja kasutatud meetodite patentimise. Nii välditaks õiguslikku ebakindlust, kulude kasvu ning põllumeeste ja aretajate sõltuvust seemnemüüjatest.
Samuti soovib parlament, et komisjon esitaks 2025. aasta juunis aruande patentide mõjust paljundusmaterjali (seemned, istikud jms) kättesaadavusele. Lähtuvalt aruande tulemustest ootab parlament komisjonilt ka ettepanekut ELi intellektuaalomandit käsitlevate reeglite muutmiseks.
Tsitaat
Pärast täiskogu hääletust ütles raportöör Jessica Polfjärd (EPP, Rootsi): „UGMidel on tähtis roll Euroopa toiduga kindlustatuse tagamisel ja põllumajanduse keskkonnasõbralikumaks muutmisel. Uued reeglid võimaldavad aretada täiustatud taimeliike, mis annavad rohkem saaki, ei karda kliimamuutusi ning vajavad vähem väetist ja kahjuritõrjet. Loodan, et liikmesriigid lepivad oma seisukohas kiiresti kokku ja me jõuame uued reeglid vastu võtta veel enne valimisi. See aitaks kaasa rohepöördele põllumajanduses.“
Järgmised sammud
Parlament võttis oma seisukoha vastu 307 poolthäälega, vastu oli 263 ja erapooletuks jäi 41 parlamendiliiget. Nüüd on parlament valmis alustama liikmesriikidega läbirääkimisi õigusakti lõpliku kuju üle.
Taustainfo
Mitmed UGM-taimed on väljaspool ELi juba turule lubatud. Näiteks võib Filipiinidel kasvatada UGM-banaane, mis ei lähe pruuniks. See aitab vähendada toiduraiskamist ja CO2 heidet. Ka Euroopa Toiduohutusamet on juba hinnanud UGMide ohutust.