Põllumajandusel, kalandusel ja toiduainetööstusel on oluline roll riigi majanduses
Maaeluministeeriumis valminud 2019. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest selgub, et soodsate ilmaolude toel koguti eelmisel aastal rekordiline saak, põllumajanduse kogutoodangu väärtus kasvas mullu viiendiku võrra ning samas suurusjärgus suurenes ka Eesti päritolu kaupade eksport.
„2019. aasta tulemused olid üle mitme aasta sektori jaoks märkimisväärselt head, aidates luua põllumehe jaoks vajalikku stabiilsust ning suurendades valmisolekut uuele hooajale vastu minekuks,“ tõdes maaeluminister Arvo Aller. „Kindla vundamendi olemasolu meie toidutootmisel on hädavajalik, kuna aastad on erinevad ning juba praegu saab öelda, et koroonakriisist ei ole pääsu ka toidutootmisel.“
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstusega (sh joogitööstus) tegelevates ettevõtetes loodi 2019. aastal 830 miljonit eurot lisandväärtust, mida oli peaaegu viiendiku võrra enam kui 2018. aastal. Need tegevusalad andsid 3,4% Eestis loodavast lisandväärtusest ning neis oli 2019. aastal hõivatud keskmiselt 29 100 inimest (4,3% koguhõivest).
Põllumajanduse kogutoodangu väärtus ületas mullu miljardi euro piiri, suurenedes viiendiku võrra. Toiduainete tootmisega tegeles Eestis 2019. aastal üle 700 tööstusettevõtte.
Statistikaameti andmeil tootsid toiduainetööstuse ettevõtted 2019. aastal kokku ligemale 1,7 miljardi euro väärtuses toodangut (+6%). Ekspordi puhul kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu viiendiku võrra (+21,2%) ning ületas esmakordselt 1 miljardi euro piiri. Suurima panuse eksporti andsid endiselt teravili (20%) ning piim ja piimatooted (19%). Aastases võrdluses suurenes kõige enam teravilja väljavedu (+97%). Olulisemad kaubanduspartnerid olid jätkuvalt naaberriigid – Soome, Läti ja Leedu –, kuhu eksporditi peaaegu pool (45%) Eesti päritolu põllumajandussaadustest ja toidukaubast.
Ilmastik soosis taimekasvatust, mille tulemusel koguti 2019. aastal rekordiline teraviljasaak – 1,6 miljonit tonni. Teravilja kasvatati enam kui 360 000 hektaril. Teraviljasaagist enam kui poole moodustas nisu ja ligikaudu kolmandiku oder. Köögiviljakasvatuses oli viimase viie aasta suurim kogusaak.
Piima kogutoodang oli 2019. aastal viimase 27 aasta suurim, kasvades 821 500 tonnini (+3%). Piimalehmade arv oli ligikaudu 85 000, mida oli veidi vähem kui aasta varem; toodangu kasv saavutati läbi suurema produktiivsuse, mis jõudis 9633 kilogrammini. Sigade arvukus suurenes aastaga ligikaudu 16 000 looma võrra ja veiste arv enam kui 2000 looma võrra, lindude ja lammaste, kitsede arv vähenes 5%.
Põllumajandust, toiduainetööstust ja maaelu arengut toetati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames 2019. aastal Eestis kokku 308 miljoni euroga (85% sellest EL-i eelarvest). Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames toetati sektorit 53,2 miljoni euroga. Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse valdkonnas tegutsevad ettevõtjad deklareerisid Maksu- ja Tolliameti andmetel 2019. aastal kokku 372 miljoni euro eest makse.
„Kõigi nende numbrite taga on meie ettevõtjate aastatepikkune tubli töö eestlaste toidulaua katmisel. Tänases kriisiolukorras mõistame, kui oluline on meie kodumaine toidutootmine ja toidujulgeolek. Selle toimimisse saame ka kõik ise tarbijatena olulise panuse anda, eelistades kodumaist toitu,“ tõdes minister Arvo Aller.
Põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade 2019. a
