Kerli Ats: Eesti esimene digitaalne karjalaskepäev võib muuta põllumajanduse tulevikku
14. juuni läheb Eesti põllumajanduse ajalikku tähelepanuväärse päevana, sest toimus esimene digitaalne karjalaskepäev. See on oluline ja suur samm edasi ühendamaks tarbijad toidutootmisega, avades täiesti uue ukse Eesti peretaludele.
Mida tähendab digitaalne karjalaskepäev? See on investorite näol tarbijate ehk kogukonna kaasamine oma ettevõttesse müües unikaalseid digilepingus sisaldavaid digipilte ehk NFT-sid. Lihtsamalt lahti seletades on see võimalus, kuidas kogukond saab investeerida endale südamelähedasse põllumajandusettevõttesse, saades sellega suurema kaasamise ettevõtte poolt. See annab võimaluse ilma keerulise ja tüütu bürokraatiata osaleda otsustusprotsessides ja saada osa tulevast kasumist. Ehk atraktiivne investeerimisvõimalus enda väärtustele vastavasse ettevõttesse. Kõigele sellele lisaks saab inimene osa digifarmist ja saab seda hakata endale ka ise looma. Tänaseks on Eestis digitaliseeritud nii veise-, kitse- kui ka kanafarm.
Miks seda kõike üldse vaja on?
Tänane põllumajandustoetuste süsteem on selgelt suurtootjate poole kaldu, sest toetuste maksmised on seotud kas siis põllumajandustootmises kasutusel olevate hektarite hulga ja/või loomade arvuga. Selline toetuste süsteem motiveerib ettevõtteid muutuma üha suuremateks ja intensiivsemateks, mis pole aga kooskõlas rohepöördega ja meie nägemusega maaelu arengust. Meie soov on, et Eesti põllumajandustootmine oleks mitmekesine, et meil oleks palju keskkonnasõbralikke ettevõtteid ja seega ka palju omanike. Praegune toetamise süsteem pärsib väiketootjate võimalusi arendada oma ettevõtet jätkusuutlikult, arvestades nii majanduslikke-, keskkonna- kui ka sotsiaalseid aspekte. Kuigi Eestimaa Talupidajate Keskliit on aastakümneid seisnud selle eest, et paranda väiketalunike positsiooni tarneahelates ning rõhutanud toetuste diferentseerimise vajadust, siis täna oleme endiselt olukorras, kus süsteem suures pildis on muutumatu ning suuremat toetust ei ole väiketaludele oodata ka uuel programmperioodil. Samas, olukord on paranemas.
- Mujal EL riikides on põllumajandusstruktuur teine – valitsevad on peretalud. Sellisel juhul on selline hektari ja loomapõhine põllumajandustootjate toetamise süsteem mõistlik. Eestis on aga peamiselt kolhooside erastamise tulemusena tekkinud hulgaliselt väga suuri tootjaid, kes saavad ka valdava hulga Eestis toetusrahadest.
Siiski on Eesti väiketootjatel lahendused keerulistes olukordades hakkama saamiseks ning sageli leitakse nutikad viise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tarbijate kaasamine läbi NFT-de on nutikas ja innovaatiline ning mõjutab selgelt väiketalude vastupanuvõimet. Hea näitena tooksin siin välja Saaremaa Mahemuna. Noortalunik oli keerulises olukorras. Kapitali kaasamine tavapärastel viisidel likviidsusprobleemide lahendamiseks ei olnud võimalik, kuna puudusid piisavad tagatised. Lootusetus olukorras jagas ta oma kurvameelsust ja probleeme sotsiaalmeedia jälgijatega, kes soovisid koheselt aidata, pakkudes raha. Põhjused, miks nad tahtsid seda tootjat toetada oli see väärtus, mida see toidutootja nende jaoks lõi – kohalik mahetoit, mis on toodetud väikeettevõttes arvestades loomade/lindude heaoluga. See noortalunik oli meelitatud, et nii paljud inimesed olid valmis teda rahaliselt aitama, aga tekkis küsimus, kuidas siis tegelikult ka neid tarbijaid oma ettevõttega siduda ning tekkiski kokkupuude Eesti start-up-iga Ingnium. Noortalunik kaasas esimese 1,5 nädalaga oma ettevõttesse 65 000 eurot. Märkimisväärne summa, mis andis sellele noortalunikule võimaluse, et jätkusuutlikku toidutootmisega edasi tegeleda.
Kohtudes kolleegidega erinevatest riikidest, viidatakse väga tihti e-Estoniale ja meie digitehnoloogia edulugudele. Küsitakse kõikide põnevate äppide kohta, mida me põllumajanduses kasutame. Kahjuks pean tõdema, et selliste erinevate põllumajandussektori digitaalsete tööriistade arendamise osas oleme Eestis oma kolleegidest Euroopa Liidus ikka kaugel maas. Potentsiaal on meil olemas, aga puudu on link arendajate ja digitaalsete tööriistade vajajate ehk põllumajandustootjate vahel. Loomulikult on siin võimalus selle lingi loomisel esindusorganisatsioonidel, kuid näen, et suuremat rolli peaks selles omama teadusasutused, kes kaardistavad konkreetseid probleeme.
- Digitaalne põllumajandus – e-Estonia võimalused. Meil on olemas kuvand, aga teistes EL-i teistes riikides on põllumajandustootjatele loodud ja arendatud mitmeid digitaalseid abivahendeid, mis meil puuduvad Igal pool küsitakse, et „oh, rääkige oma digiinnovatsioonist“, kuid kahjuks saame digitaalseid tööriistu lugeda vaid ühe käe näppudel.
Kliimakriis ja rohepööre rõhutab selgelt vajadust toidusüsteemide kestlikumaks muutmiseks. Venemaa agressioon Ukrainas on näidanud kui haprad on globaalsed toidusüsteemid – see kõik rõhutab selgelt vajadust vaadata üle toidutootmise ärimudelid. Täna on põllumajandustootjad tarneahelas kõige nõrgemal positsioonil – jaemüüjad ja tööstused ei arvesta talunike kasvavate tootmiskuludega, vaid hind kujuneb turul/börsil arvestades maailmaturu hindasid. See muudab põllumajandustootjad väga sõltuvaks toetustest. Meil on vaja muuta oma tarneahelad lühemaks, põllumajandustootjad peavad saama õiglast hinda oma toodetud saaduste eest.
- Uued ärimudelid aitaksid meil tagada pereettevõtete põhised põllumajandusettevõtted, kus toitu tootes jälgitaks säästvaid tootmise põhimõtteid.
Miks ma seda kõike räägin? Ma lihtsalt olen väga õnnelik, et meil on väiketootjad, kes tegelevad sellega, et selles keerulises olukorras oma ettevõtteid arendada ja toime tulla. Tarbijad on osaliselt küll muutunud väga teadlikuks, kuid samas on tootmisprotsessidest kaugenenud. Digipõllumajandus aitab selgelt luua sildasid tarbijate ja talunike vahel. Kogukonnaettevõtluses on tulevik ja me peame seisma ühiselt selle eest, et väikesed keskkonnasõbralikud talud rikastaksid maapiirkondasid ja säilitaksid meie toidukultuuri.
- Digitaalne põllumajandus on atraktiivne ka noortele. Tarbijad tahavad teada, kuidas nende toit kasvatatakse ja see on hea võimalus siduda oma tootjad tarbijatega.
Kokkuvõtteks soovin öelda, et me peame kasutama ära oma nõrkusi, et muuta need oma tugevusteks. Digipõllumajandusel on potentsiaali anda Eesti peretaludele uus tõuge arenguhüppeks!
Täna on võimalik osta digilehm Andre Juustufarmist, digikits Andri-Peedo talust ja digikana Saaremaa Mahemunast. Loodan, et peagi on neid väikeettevõtteid veel, kuhu tarbijad saavad investeerida.
