Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
14.12.2023
PRESSITEADE
Regionaalminister esitas omavalitsustele nägemuse linnade ja valdade jätkusuutlikumast rahastamisest
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on pärast pool aastat väldanud läbirääkimisi kohalike omavalitsustega (KOV) välja töötanud muudatusettepanekud, kuidas alates 2025. aastast muuta linnade ja valdade rahastamise põhimõtteid. Eesmärk on vähendada regionaalset ebavõrdsust ning tagada elu toimimine igas Eesti paigas.
„Ma olen väga tänulik kõigile kohalike omavalitsuste juhtidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule, kes on juba alates kevadest panustanud palju töötunde kaasa mõtlemaks, kuidas aidata hoida elu igas Eestimaa paigas ning tagada tänu kohaliku omavalitsuse piisavale rahastusele sealsetele elanikele inimväärne elukeskkond, -tingimused ja teenused,“ tunnustas regionaalminister Madis Kallas.
Regionaalminister saatis täna Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning kohalikele omavalitsustele nägemuse, kuidas alates 2025. aastast muuta KOVide rahastamise põhimõtteid ning ootab neilt tagasisidet 10. jaanuariks.
„Oluline on mõista, et praegu saame teha muudatusi, mille mõju riigieelarvele on minimaalne. Surve riigieelarvele lähiaastatel ei vähene, kuna haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnad vajavad senisest rohkem ressursse,“ selgitas Madis Kallas. „Need valdkonnad on kahtlemata tähtsad nii linnadele, valdadele kui ka riigile. Seetõttu on oluline, et kohalike omavalitsuste rahastamine põhineks eelkõige kindlaksmääratud maksude laekumisel, mitte tasandusfondil. Maksulaekumisel põhinev rahastamine tagab omavalitsustele stabiilsed tulud, nende kasvu ning suurema finantsautonoomia,“ lisas regionaalminister.
„Kõikidele piirkondadele sobiva rahastusmudeli väljatöötamine on keeruline ülesanne. Meie praegune lähenemine tugineb peamiselt elanike paiknemisel ja rändetrendidel Eestis,“ ütles Kallas. „Kui soovime tagada teenuste kättesaadavuse ja arendustegevuse võimalused kõigis Eesti piirkondades, peame veelgi suurendama pensionidelt laekuva tulumaksu osakaalu.”
Omavalitsustelt oodatakse tagasisidet järgmistele küsimustele:
– kuidas suhtute, kui võrdsustame pensionidelt ja üksikisikute muudelt tuludelt laekuva tulumaksu määra kohalikele omavalitsustele ning pakume, et alates 2027. aastast võiksid mõlemad olla 10,05%?
– soovime tulevikus rohkem väärtustada töökohtade olulisust linna või valla territooriumil. Mis te arvate ettepanekust, kus juriidilise isiku tulumaksust 5% laekuks omavalitsuse eelarvesse ning selle võrra vähendataks tulumaksu laekumist üksikisiku tuludelt?
– riigieelarve strateegias on seatud eesmärgiks omavalitsuste koondeelarve puudujäägi vähendamine 30 milj euro võrra aastaks 2027. Millised oleksid teie ettepanekul võimalikud meetmed selle eesmärgi täitmiseks? Kas põhimõtteliselt peate õigeks ja otstarbekaks väiksema põhitegevuse tulemiga kohalikele omavalitsustele lubatud laenumäära vähendamist alla hetkel seaduses aastaks 2028 seatud piiri 60% põhitegevuse tuludest?
Muudatused mõjutavad eelkõige vähem tulukaid ja tagamaalisi omavalitsusi, eriti neid Eesti piirkondi, kus riigil on vaja senisest tugevamalt sekkuda. Absoluutarvudes on suurimaks võitjaks Ida-Viru maakond, protsentuaalselt näiteks Rõuge vald, Setomaa vald, Mulgi vald, Lääneranna vald, Räpina vald, Väike-Maarja vald, Viru-Nigula vald, Järva vald ja Mustvee vald.
Alates 2024. aasta jaanuarist jõustub tänavu kevadel otsustatu, mille kohaselt suurendati omavalitsuste jaoks pensionitulult laekuvat tulumaksu osa 2,5% ja vähendati üksikisiku muudelt tuludelt laekuvat tulumaksu osa 11,89%le.
