Maaeluministeerium
PRESSITEADE
20.07.2018
Riik ei jäta põllumehi põuas üksi
Maaeluministeerium otsib ja analüüsib koostöös põllumajandussektoriga kõiki võimalusi, kuidas põllumehi põuast põhjustatud raskustes aidata. Pöördumine Euroopa Komisjoni poole ja rohestamise toetuse erisus on vaid mõned ministeeriumi astutavatest sammudest.
Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põuaga sel aastal probleeme nii Põhja-, Kesk- kui Lõuna-Euroopas; põud mõjutab nii meie taime- kui ka loomakasvatajaid. „Eelmisel nädalal saime meie põllumeestele Euroopa Komisjonilt erisuse rohestamise nõude ökokesa tootmispiirangu nõude asjus, mis võimaldab ka nendelt aladelt loomasööta varuda ja seeläbi loomasööda varumisbaasi laiendada. Kutsun kõiki meie põllumehi üles koostööle, et loomasööt saaks sel aastal varutud ja teravili väärindatud. Meil on jätkuvalt omajagu hooldatavat põllumajandusmaad, kus niidetav või hekseldatav rohi jääb kokku koristamata −see potentsiaal tuleb praeguses olukorras täielikult ära kasutada,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.
„Praegust olukorda aitavad osaliselt leevendada sellel aastal suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenevad otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku maksame otsetoetustena välja 133,94 miljonit eurot. Lisaks jätkab valitsus oma lubaduse täitmist ja maksab ka sel aastal riigieelarvest täismahus ehk 18,4 miljonit eurot üleminekutoetusi,” sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.
„Tulevikku silmas pidades oleme maaelu arengukavas ette näinud põllumajanduskindlustustoetuse, mis võimaldab muuhulgas hüvitada ka saagikindlustuse kindlustusmakseid,” lisas minister Tamm. „Viimased aastad näitavad, et põllumajanduses peab järjest enam mõtlema riskijuhtimisele ja riigi kõrval peavad seda tegema ka põllumehed. Üks võimalusi on investeeringud maaparandussüsteemidesse, sh niisutussüsteemidesse, mille jaoks saame põllumehele tuge pakkuda erinevate maaelu arengukava investeeringutoetuste kaudu.”
Tarmo Tamm tõi ka välja, et erakorralise olukorra väljakuulutamise võimalust praegune hädaolukorraseadus seoses põuaga ette ei näe. „See aga ei tähenda, et me selles küsimuses põllumehele appi ei tule. Oleme ette valmistamas pöördumist nii pankade kui ka põllumajandussaaduste kokkuostjate poole, kutsudes neid üles põllumeeste kohustuste täitmisse seoses põuaga mõistlikult suhtuma. Lisaks oleme sektorit teavitanud, et kui põua tõttu jääb täitmata mõne toetusmeetme nõuded, siis tuleks sellest teatada PRIA-le. PRIA saab seda vastavalt toetusreeglitele käsitleda erakorralise olukorra või vääramatu jõuna, ning sellistel puhkudel toetust tagasi ei nõuta.”
Eestis oli väga kuiv ja päikeseline kevad ning suve algus. Riigi Ilmateenistuse andmetel oli maikuus sademeid 60% vähem kui tavapärasel aastal. Põua tõttu on heinakasv sel aastal kehv olnud ja see on viinud loomasööda puuduseni ning selle kvaliteedi vähenemiseni. Erinevate hinnangute kohaselt oli selle aasta esimese niite saagikus vaid 30-50% eelmiste aastate saagikusest. Samuti kannatab põua käes suvivili ning prognoositakse, et sõltuvalt piirkonnast võib jääda 30-70% tänavusest viljasaagist saamata.
