Harjumaal, Saue vallas Lehetu külas peetakse juba aastakümneid piimakarja ja meiereid. Saidafarmi veavad Juhan ja Helve Särgava, kelle hingeasjaks on olnud pakkuda kvaliteetset mahetoodangut.
2022 aasta juulis saab farmi asutamisest 30 aastat. Talu meierei hoiab sortimendis 43 erinevat toodet. Alates kohupiimast ning lõpetades jogurtite, juustude ja innovaatiliste külmkuivatatud juustu krõpsudega.
Kuidas kõik alguse sai?
1976.aastal lõpetas Juhan põllumajandusülikooli, mille järel tutvus ta ka mahetootmisega. Uue tootmisvõimaluse kasutamine pakkus Juhanile suurt huvi ja ta tahtis külastada seda praktiseerivaid talusid. Nii viiski teekond ta 1989. aastal Rootsis Järnas asuvasse Rudolf Steineri keskusse ja sellega piirnevatesse biodünaamilistesse taludesse. Seal oldi mahepõllumajandusega tegeletud juba aastakümneid. Rootsis tutvustas ka teadlane Bo Peterson mahetootmise katseid, millega ta oli alustanud juba 1962. aastal. Katsetulemused olid nii veenvad, et andsid pererahvale julgust ka ise mahepõllumajandusega algust teha.
„Mahetootmisega on saagikus küll väiksem, kuid see-eest on tooted palju paremad,“ on Juhan veendunud. Rootsis õpitu põhjal otsustasid nad abikaasa Helvega 1992. aastal, et kui Juhan jätkab tööd põllumajanduses, siis ainult mahefarmis, kus ei kasutata keemilisi väetisi ega mürkaineid. Peagi külastasid Eestit ka oma ala spetsialistid, dr Manfred Klett Šveitsi Goetheanumi Antroposoofilise Seltsi juurde kuuluv kõrgkoolist ja Gottfried Geiger ja HåkanBlomberg Rootsi Biodünaamika Ühingust. Nemad aitasid kokku seada mahepõllumajanduse meetodile ülemineku plaani. Varsti leidsid Juhan ja Helve paar asjahuvilisest toetajat ning alustatigi tegevust.
Juhani sõnul aitas farmi meierei loomisele kaasa ka sakslanna, proua Helga Fritzsche, keda ta peab suureks rohelise mõtlemise revolutsionääriks. Külastades Saksamaa farme, nägid nii Juhan kui ka Helve, et paljud farmid töötlesid oma piima ise. Helga saadetud meistri Walter Münsteri juhendamise ja hoolika pilgu all valmis ka Saidafarmi esimene piimatoode – kohupiim, mida müüdi laatadel ja messidel. Kauplustesse jõudsid Saidafarmi kaubamärgiga piimatooted aga alles 1995. aastal.
Tõeline hitt – rosinajuust
Pärast meierei asutamist tuli mõelda ka vajalikule inventarile, mille soetamisel tuli Helga taas appi. Esimene ja siiani kasutusel olev piimatank jõudis farmi 1994. aastal. „See piimatank on oma 50 aastat vana ja meie oleme seda kasutanud pehme juustu valmistamiseks juba üle 20 aasta,“ lisab peremees. Nüüdseks on Saidafarmi meierei sortimendis 27 erinevat toodet, mida lisaks kohalikule turule eksporditakse ka Soome.
Kui pererahva lemmiktoodeteks on tilli-küüslaugujuust ja mustasõstrakreem, siis meierei üheks erilisemaks tooteks on hoopis ainult tellimuse peale valmistatav rosinajuust. Juustu teeb eriliseks selle mahe maitse ja õige tekstuur. „Selleks, et rosinajuust saavutaks õige konsistentsi, tuleb juustumassi kaua segada. Pärast segamist tuleb massile lisada ka õige kogus rosinaid ja maitseaineid,“ selgitab peremees juustumassi valmistamise protsessi. Täpselt õige paksusega ja maitsega segu kaalutakse kaussidesse nõrguma, et see võtaks õige keraja vormi. Mitmetunnise nõrgumise järel viiakse juustukerad ööseks hoidlasse soolarätiku alla seisma ning hommikul pakendatakse ja saadetakse tarbijatele.
Noor Baltis hoolitseb karja eest
Kvaliteetsed tooted vajavad ka kvaliteetset piima, mille eest hoolitseb 150 pealine lüpsikari. Loomakarja eest hoolitsemiseks tegutseb talu 800 hektarisel maa-alal, kus on nii viljapõllud, heina- kui ka karjamaad. Kogu talu tegutseb ühtse kooslusena: sõnnikuga väetatakse viljapõllud, heina- ja karjamaad, põldudel kasvav vili ja hein läheb omakorda loomadele söödaks. Talu loomad on vabapidamisel, mistõttu saavad nad ise jalutada, süüa seal kus ise tahavad. Karja järelkasvu eest hoolitseb sõbralik pull Baltis
Mida toob homne päev?
Pika staažiga talus tegeldakse aktiivselt ka tootearendusega. Ideid ammutatakse nii nostalgilistest toodetest kui ka koolitustelt.. Plaanime katsetada toorjuustu ja kohupiima valmistamist filtratsioonimeetodil, samuti gruusiapärast sulugunit. Samuti proovime leida võimalusi toodete säilivusaja pikendamiseks.. Soovime ka toodete välimust kaasajastada, võtta kasutusele keskkonnasõbralikumad pakendid- mõlgutab peremees mõtteid..
Juhan Särgava sõnul on tal hea meel, et üks katsetus on edukalt lõppenud, nimelt meie uueks tooteks on külmkuivatatud juustu krõpsud nii köömnetega kui küüslaugu- ja tilliga. Tarbija on juba meie selle toote enda jaoks avastanud. Lisaks heale maitsele on sellel tootel pikk säilivus tähtaeg. Kuni aasta on muretu, siis lõpeb alles „parim enne“.
Farmis töötab 22 inimest, käib ka suve perioodil praktikante nii meilt kui mujalt. Üks eredamaid praktikante oli Prantsusmaalt Florian. Kursusetöö mille ta suvepraktika kohta koostas sarnanes oma põhjalikkuse tõttu (ca 60 lehekülge) pigem mõne meie kõrgkooli lõputööga.
Saidafarmi toodetel on õigus kanda „Ehtsa Talutoidu“ märki, mida me ka valikulistel üritustel teeme. Sellise märgi kandmine on omaette tunnustus teadliku tarbija jaoks.
Seetõttu on meil tunne, et meid ei ole üksi jäetud, mis on väga oluline. See on parem kui mingisugune otsene kasu rõõmustab Juhan Särgava.
Tooted on pälvinud „Tunnustatud Eesti Maitse“ kvaliteedimärgi (pääsukese märgi) Saidafarm on pälvinud rahvusvahelise Balti Mere Farmeri tiitli 2013 aastal. See on Balti mere äärsete 9 riigi keskkonnasõbralike farmide konkursi tulemus.
Saidafarm sponseerib paljusid eelkõige õpilastega seonduvaid spordi-, kultuuri-, kui ka hariduse üritusi oma piirkonnas.
Saidafarmi tooted on pälvinud „Tunnustatud Eesti Maitse” kvaliteedimärgi (pääsukesemärgi). Lisaks sponsoreerib Saidafarm paljusid eelkõige õpilastega seonduvaid üritusi nii spordi, kultuuri kui hariduse valdkonnas. 2013. a. pälvis Saidafarm Balti Mere äärsete riikide keskkonnasõbraliku farmi tiitli.