22. jaanuaril 2019.a. tähistas Eestimaa Talupidajate Keskliit väärikat 30ndat juubelit.

    Alljärgnevalt lühiülevaade Eestimaa Talupidajate Keskliidu ajaloost:

    Taluliidu kronoloogia

    • 1988 – Eestis loodi juba üle 600 talu. Kuna Aldo Tamm oli valitud varem ENSV Ülemnõukogu liikmeks, õnnestus tema ja paljude teiste toel vastu võtta Savisaare valitsuse ajal 1988. aasta veebruaris esmalt määrus „Talude arendamise esmaste abinõude kohta“ ja seejärel pikkade vaidluste tulemusena aasta detsembris ka Taluseadus. Selle tagajärjel intensiivistus oluliselt ka talude taastamise protsess.
    • jaanuaril 1989. aastal loodi Eestimaa Talupidajate Keskliit. 1990. aastaks oli loodud juba 13 000 talu ja 1998. aastaks 38 000 talu.
    • ETKL-i üks esimesi rolle oli Eesti NSV-le eraldatud materiaalsete ressursside jagamine taludele. Talusid hakati üles ehitama tühjalt kohalt ja selleks oli vaja suurel hulgal traktoreid, kombaine, veo- ja sõiduautosid, põllutööriistu, väetisi, kemikaale, seemet, tõuloomi, kütuseid ja ehitusmaterjale jms. Sisuliselt jagas organisatsioon ostuõigusi eelloetletud varadele, sest puudus vabaturg ja pakkumine.
    • aastal sai ETKL enda kasutusse Jäneda Põllumajandustehnikumi hooned, mis kujundati Taani riigi abiga ümber Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskuseks.
    • aastal võeti vastu omandi- ja maareformi seadused, millega valiti suund endiste omanike õigusliku järjepidevuse, eraomandi puutumatuse, vaba ettevõtluse ja turumajanduse tagamiseks.
    • aastal võeti vastu Põllumajandusreformi seadus, mille eesmärgiks sai üleminek põhiliselt talumajapidamisele ja muule eraomandusel rajanevale ettevõtlusele. Võeti vastu Erastamisseadus ja Ühistuseadus.

    ETKL-i rolli nende seaduste koostamisel ja vastuvõtmise mõjutamisel on keeruline alahinnata. Asjaõigusseaduse vastuvõtmise järel, 1993. aastal kaotas Taluseadus sisuliselt oma kehtivuse.

    • 1994. aastal hakati ETKL-is koostama Taani eeskujul ka talunikele ja konsulentidele mõeldud juhtimis- ja planeerimistarkvara „Talutark“.
    • a käivitati koostöös taanlastega ühistu juhatuse liikmete koolitus. Projekt kestis 2,5 a ja selle aja jooksul koolitati piima-, liha-, köögivilja ja masinaühistu juhte ühistu asutamise ja juhtimise teemadel. Projekti mõjul käivitusid läbirääkimised Järva-Jaani, Põltsamaa ja Haimre piimaühistute juhatuse liikmete vahel ning peagi sündis TÜ E-Piim. Taluliidu initsiatiivil ja kaasabil on loodud ka Eesti Erametsaliit, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Teravili, Eesti Maanaiste Ühendus, Kevili ja mitmed muud taolised ühendused.
    • 1997 – Mart Siimani valitsuse ajal otsustati seadustada põllumaa müük juriidilistele isikutele. Sellega kaotasid oma sisulise tähenduse ka kõik senised välismaalastele kehtestatud maamüügi piirangud, kuna juriidiliste isikute omanikeringi ei kontrollinud enam keegi. Põhiline tootmisvahend liikus järjest enam suurte institutsionaalsete investorite ja rahvusvaheliste korporatsioonide kätte, kelledel kohaliku maaelu arendamisega puudub juba igasugune seos.
    • aastal tõi ETKL Eestisse Euroopa Põllumajanduskongressi. 600 delegaati üle kogu Euroopa arutasid Tallinnas Sakala keskuses põllumajanduspoliitika ja ühistegevuse probleeme. See kongress oli olulise tähtsusega Eesti liitumise küsimustes Euroopa Liiduga ning sellel kongressil tehti sisuline otsus uute liikmesriikide taluorganisatsioonide vastuvõtuks Euroopa Liidu vastavate katusorganisatsioonidega COPA/COGECA-sse. ETKL osales pidevalt Eesti liitumispositsioonide väljatöötamises ning võitles paremate liitumistingimuste nimel nii Eestis kui EL-i tasandil. Valmistati oma liikmeid ette EL-iga liitumiseks ning anti selleks välja infolehti „ Info Euroopa Liidust“ ning nõuandelehte „Hüva Nõu“. Keskliidu juurde moodustati EL töögrupp, kes korraldas teabepäevi kõigis Eesti maakondades.
    • 2004 – liitumine Euroopa Liiduga muutis oluliselt Eesti põllmajanduse arengut. pani selge piiri Eesti põllumajanduse hääbumisele.

    Euroopa Liidu liikmesriikide taluorganisatsioonide survel on ka EL-i ühtne põllumajanduspoliitika muutnud oma toetusi modulatsiooni kaudu järjest progressiivsemaks. Euroopa Komisjon on oma uutes ettepanekutes tulnudki välja just ettepanekutega, mis aitavad talude positsiooni tugevdada. Jätkusuutlik Euroopa põllumajandusmudel põhineb peamiselt peretaludel ning nii peaks see olema ideaalis ka Eestis.

    Talupidajate Keskliidu juhatuse esimehed ja juhid

    1. Aldo Tamm, (1989-1990 Esimene esimees)
    2. Jaan Leetsar, (1989 -1992 esimeseks ETKL-i tegevjuht)
    3. Kaul Nurm, (1992-2016 tegevdirektor, aastani 2016 tegevjuht, nõukogu liige aastani 2018)
    4. Eldur Pardel, (1991-1992 juhatuse esimees)
    5. Uno Kiisholts, (1993-1994 juhatuse esimees)
    6. Ain Villems, (1995-1998 juhatuse esimees)
    7. Ants Aaman, ( 1998-1999 juhatuse esimees, 2016 – … ETKL-i nõukogu liige)
    8. Rainis Ruusamäe, (1999 juhatuse esimees)
    9. Urmas Ardel (1999-2001 juhatuse esimees)
    10. Ilmar Haak (2001-2004 juhatuse esimees)
    11. Arvo Veidenberg, (2004-2010 juhatuse esimees)
    12. Kalle Hamburg (2010 – 2016 juhatuse esimees; 2016-… nõukogu esimees)
    13. Kalle Liebert (tegevjuht 2016-17)
    14. Kerli Ats (tegevjuht 2017-…)