Eestimaa Talupidajate Keskliit
AMETLIK KOMMENTAAR
11.07.2019
Eestimaa Talupidajate Keskliit soovitab kohalikel maasikakasvatajatel hakata arendama ühisturustamist, et vältida võimalikke toorainega seotud pettusi ja leida oma saagi müümiseks kontrollitud vahendajaid.
Taluliidu juhi Kerli Atsi sõnul eelistavad tarbijad üha enam kodumaist toodangut. Lisaks kasvab ka ostjate teadlikkus kvaliteetsest toorainest ja selle päritolust. Samas varjutavad kohaliku tooraine mainet viimastel nädalatel toimunud sündmused. „Tarbijate eksitamine toorainega ei ole siinkohal mitte ainult tõrvatilgaks meepotis, vaid rikub kogu talutoidu mainet,“ arvab Ats.
Eesti turgudel ja avatud müügilettidel on värskete puu- ning köögiviljade müüjaid hinnanguliselt 2000–3000. Iga aastaga võib neis müügikohtades näha üha enam erinevate talude nimesilte, kuid koos nendest taludest pärit marjade, puu- ja köögiviljadega müüakse ka teistest riikidest pärit saadusi, näiteks maasikaid. Halvemal juhul antakse sellised müügikohad kasutada vahendajatele, kelle müüdavas kaubas ei ole üldse kohalikku toodangut. Toidu esmatootjad on kõikide ametkondade valvsa pilgu all ja alati ametnikele ka kätte saadavad. Turgudel vahendusfirmadena tegutsevate firmade kontrollimiseks tuleks aga anda ametkondadele jõulisemad õigused vahendajate kontrollimiseks või disiplineerimiseks.
Taluliidu ja talutootjate kui ka ametnike ühine huvi on tagada aus konkurents ja ohutu toit Eesti tarbijale. Välimuse ega muude näitajate järgi aga ei saa tuvastada, millisest riigist maasikad, herned, õunad või muud aiasaadused pärit on. Tekkinud olukorra lahendamiseks peaksid talunikud Taluliidu juhi sõnul ühistegevuse arendamiseks seljad kokku panema, et oma toodangut ühiselt otse tarbijatele turustada.
Taimekaitsevahendite kasutusotstarvet erinevate kultuuridele kui ka kasutustingimusi pidevalt muudetakse keskkonnasäästliku majandamise ja toidu ohutuse tagamise eesmärgil. Et ei tekiks teadmatusest taimekaitsevahendite väärkasutamist, kutsub Taluliit üles talunikke eelnevalt konsulteerima põllumajanduskonsulentidega.
Lääne-Euroopa arenenud põllumajandusriikides (näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes) on ühistegevus põllumajandustoodangu töötlemisel ja turustamisel enim kasutatav ettevõtlusvorm. Eestis tegutseb piimanduses ja teraviljasektoris mitu edukat ühistut. Atsi sõnul võiks sarnast ühistegevust laiemalt kasutada ka teistes põllumajandussektorites, võimaldades põllumeestel oma kogemusi vahetada, kuluefektiivsemalt majandada, oma toodangut paremini turustada ja seeläbi tagada tarbijate usalduse. „Vahendajate kasutamine on vahel möödapääsmatu, aga sellisel juhul oleks mõistlik lubada oma talu nime reklaami eesmärgil kasutada vaid sellistel vahendajatel, kes on kontrollitud ja usaldusväärsed,“ arvab Kerli Ats. Ta lisab, et meie talunikud ei saa nõuda, et riik annaks 100% garantii, kui Eesti tootjad ise oma tootmiskoha nime all pettusega tegelemist võimaldavad. Veelgi halvem on, kui pettusega turule toodud puu- ja köögiviljast leitakse keelatud aineid, mis rikub kogu sektori mainet.
Taluliit kutsub üles kõiki toidutootjaid pöörduma Põllumajandusameti poole kui tekivad kahtlused, et nende kaubamärki või nime on kuritarvitatud mitte nende poolt toodetud saaduste turustamisel.
Lisainformatsioon:
Kerli Ats
Juhatuse liige
Eestimaa Talupidajate Keskliit
Tel. +372 5647 5660
E-post: kerli@taluliit.ee
