Maaeluministeerium
PRESSITEADE
21.11.2022
Turba kasutamisele puuduvad head alternatiivid
Brüsselis toimub täna põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus lõunalauas kohtuti Soome delegatsiooniga, et arutada turba kasutamist põllumajanduses.
Turbamaad hõlmavad üle viiendiku meie maismaast ja sellepärast on Eestil pikk turba tootmise ja kasutamise traditsioon. Kuna Eestis leidub palju turvast, siis eksporditakse seda 120 riiki. Siiski jääb Eesti eksporditavast turbast suur osa Euroopa Liitu.
Maaeluminister Urmas Kruuse tunnistab, et aiandusturbal on oluline roll toidutootmisel, mistõttu on turba kaevandamise ja kasutamise järsk piiramine keeruline. „Seoses Vene sõjalise agressiooniga Ukrainas, üha suureneva linnastumisega, põllumajandusmaa pindala vähenemisega ja põllumuldade degradeerumisega on oluline, et ei satuks ohtu toidu tootmine,“ tunneb minister muret toidujulgeoleku pärast. „Turvas on maailmas hinnatud sellepärast, et selle peal saab kasvatada taimi 90% väiksema veekulu ja 60% väiksema väetiste osakaaluga,“ avab Kruuse turba kasutamise tausta.
Kruuse näeb, et turba väärindamist tuleks soodustada ja turbale kui laialt kasutatavale substraadile tuleks aktiivsemalt otsida alternatiive. „Teadus-arendusprojektide abil tuleb uurida, milliste ainete, materjalidega ja tehnoloogiatega on võimalik turvast aianduses asendada,“ leiab maaeluminister. Samas usub Kruuse, et peame teadlaste poole pöörduma, et leida võimalusi vähendada turba kasutamisest tekkivat heidet.
Maaeluminister Urmas Kruuse teab, et Eesti turbatootjad pööravad ise väga palju tähelepanu kliimaeesmärkidele. „Turvast saab substraadina taaskasutada; osa kasutatud kasvusubstraadist on võimalik ladustada taastavatesse soodesse või kasutada seda uute toodete valmistamiseks,“ räägib Kruuse. Minister mõistab, et ringmajandusele tuginevad ärimudelid muutuvad järjest olulisemaks ja turbatootjatel on selles mängida oma osa.
Maaeluministeeriumit esindavad Brüsselis toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil maaeluminister Urmas Kruuse, kantsler Marko Gorban ning välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Peeter Seestrand.
