Tutvustati põllumajanduse ja maaelu arendamiseks suunatud vahendite kasutamise muudatusi
Eile kohtus esimest korda maaelu arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ühine seirekomisjon. Istungil tutvustati maaelu arengukava ja ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava muudatusettepanekuid ja arutati uue Leader-toetuse valikukriteeriume.
Järgneval kolmel aastal kasutame põllumajanduse ja maaelu arendamisel paralleelselt kahe programmiperioodi vahendeid, selgitas maaeluminister Urmas Kruuse. Maaelu arengukava ligi 1,3 miljardi euro suurusest kogueelarvest on toetusi määratud 90% ulatuses ning toetusi välja makstud ligikaudu 80% ulatuses. „Kuigi vahendite kasutamine läheb plaanipäraselt, siis näeme, et mitmetes investeeringumeetmetes võiks investeeringute elluviimine olla tulemuslikum. Kutsume ettevõtjaid määratud toetustesse suhtuma vastutustundlikult ning kui ettevõttel täna puudub võimekus investeeringu elluviimiseks, siis võiks sellest PRIAt teavitada, kes saab vahendid suunata järgnevates taotlusvoorudes sektori arendamiseks. Sellega tagame, et perioodi lõpus ei lähe vahendid meie sektori arendamiseks kaotsi,“ rõhutas maaeluminister. Maaelu arengukavas on sel eesmärgil olulisemate muudatustena kavas jagada raha toetuste vahel ümber ning tõsta toetuse maksimumsummat põllumajandustootmise ning põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuses. „Lisaraha saavad põllumajandustootmise, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus, samuti noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise, nõustamisteenuste osutamise ning kvaliteedikavade toetus,“ täpsustas Urmas Kruuse.
Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava muudatustest olulisemad seisnevad mitme investeeringutoetuste rakendustingimuste lihtsustamises. „Strateegiakava kiitis Euroopa Komisjon heaks eelmise aasta novembris ja selle esimesed toetused avanevad märtsis. Teeme strateegiakavas mitmeid muudatusi, et toetused vastaksid paremini kujunenud majandusolukorrale, näiteks muudetakse abikõlblikuks kasutatud seadmete ostmine ning investeeringud energia varustuskindluse tagamiseks,“ selgitas kantsler Marko Gorban.
Seirekomisjoni üks ülesandeid on ka strateegiakava toetuste ehk sekkumiste raames toetatavate projektide väljavalimise metoodika ja hindamiskriteeriumite kohta oma arvamuse avaldamine. Sellest tulenevalt arutati seirekomisjonis, millised peaksid olema uute kohaliku arengu strateegiate valikukriteeriumid. Uue strateegiakava maaelu arengusse suunatud rahast ligemale 10% antakse kohalike tegevusrühmade kaudu ja nende koostatud kohaliku arengu strateegiate alusel. Kohaliku tegevusrühma toetuse taotlusvoor on plaanis avada juunis.
Uus 30-liikmeline seirekomisjon koondab majandus- ja sotsiaalpartnereid. Seirekomisjoni ülesanne on analüüsida Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava rakendamist ning esitada oma arvamus nende muutmise kohta.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
23.02.2023
